Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSE KÄIK

29.11.2006.a saabus Harju Maakohtusse OÜG hagi ROÜ vastu, milles palutakse kostjalt välja mõista põhivõlg 11 351,60 krooni ja viivisevõlg 5233,08 krooni ning viivis 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 26.11.2008.a edastas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja leiab, et otstarbekas on nõudest loobuda, kuna ta ei suuda leida täiendavaid tõendeid oma nõude tõendamiseks. Hageja palub vastu võtta loobumine hagist kostja vastu ja lõpetada asjas menetlus. Samuti palub hageja tagastada talle tsiviilasjas tasutud riigilõiv 1⁄2 määras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p-le 2. 26.11.2008.a esitas kostja esindaja kohtule kostja seisukoha hageja hagist loobumise avaldusele ning taotluse kostja kohtukulude suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Kostja teatas kohtule, et hagist loobumise avaldusele ta vastu ei vaidle. Kostja palub tema poolt kantud õigusabikulud hagejalt välja mõista. Antud tsiviilasjas on kostja poolt kantud kulusid seoses hagile vastamisega üksnes õigusabile kokku 7 906 krooni (s.h käibemaks 1206 krooni) eest, vastavalt Amantese Õigusbüroo OÜ arvetele nr 359 (s.o hagi ja tõendite analüüs 4 tundi ja hagivastus 3 tundi, kokku summas 4130 krooni), 462 (s.o esindus Harju MK-s, 26.11 kl 14 summas 1770 krooni) ja 519 (s.o esindus kohtus 21.05.08,

2-06-35793 tõendite lisamine summas 2006 krooni). Õigusabikulu hõlmab hagiavalduse analüüsi, vastuse koostamist, tõendite lisamist ning esindaja osalemist kahel kohtuistungil (25.08.2008.a ja 26.11.2008.a). Kostja esindaja kinnitab, et kõik arved on kostja poolt Amantese Õigusbüroole tasutud. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulude katteks kokku 7906 krooni (koos käibemaksuga).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud kostja poolt nõude täitmisega, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulu kokku summas 7906 krooni (s.h käibemaks 1206 krooni) väljamõistmist. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 11 351,60 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 50 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 25 000 krooni.

Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 7906 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus õigusabikulu hüvitamiseks nimetatud määras ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Kostja on 03.12.2001.a käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100727788, seega saab kostja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabikuluna esitatud summast 7906 krooni maha arvestada käibemaks 1206 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 6700 krooni. Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Julianus Inkasso OÜ (endise ärinimega aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR) tasus 28.11.2006.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv hagiavalduse esitamise eest OÜ R vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Julianus Inkasso OÜ (endise ärinimega aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR) on tasunud 05.12.2007.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas (viitenumber 3100057358; selgitus: „Kohtutäituri tasu ts.asjas 2-06-35793 R V “) ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni. Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks Julianus Inkasso OÜ tasus ettemaksu, ei olnud vajalik teha. Julianus Inkasso OÜ-le tuleb tagastada kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.