2-08-68696/2 - Ühinguõigus - Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine - Harju Maakohus K

20.10.2008.a on Harju Maakohtule saabunud V R ́i avaldus, milles palutakse ennistada EOÜ (kustutatud) äriregistrisse likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Likvideerijateks palub avaldaja määrata enda V R`i ning M K `i. Avalduse kohaselt avaldas Harju Maakohtu registriosakond 22.03.2007.a sundlõpetamisteate, milles teavitas vastavalt ÄS § 60 lg 2, et EOÜ (reg kood xxx) ei ole registripidajale seaduses sätestatud ega registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistab majandusaasta aruande esitamist. kustutati EOÜ äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Pärast äriregistrist kustutamist selgus, et EOÜ-l on vara, mis koosneb Swedbankas asuval pangakontol nr xxxxxxxxxxxxx hoiustatud rahast summas 171 788.86 USD. Avaldaja on seisukohal, et pangakontol olev raha ei tohi jääda peremeheta, mistõttu ta palub registripidajat ennistada EOÜ äriregistrisse likvideerimise läbiviimiseks. Likvideerimismenetluse algatamine on põhjendatud, kuna avaldaja väitel on äriregistrist kustutatud EOÜ-le kuulunud pangakontol hoiustatud piisavalt suur rahasumma, mille arvel võivad olla rahuldatud võlausaldajate nõuded ja mis võib olla jagatud välja seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt selleks õigustatud isikutele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Avalduse esitaja leiab, et äriregistrist kustutatud EOÜ suhtes likvideerimisabinõude rakendamiseks on vaja ennistada EOÜ äriregistrisse. Likvideerimismenetluse korral palub avaldaja määrata EOÜ likvideerijateks avaldaja V R`i (isikukood xxx; elukoht xxx) ja M K `i (isikukood xxx, elukoht xxx), kes vastavad seaduses nimetatud likvideerija nõuetele ning on võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Avaldusega annab V R oma nõusoleku teda likvideerijaks määramiseks ning samuti on avaldusele lisatud M K `i nõusolek teda likvideerijaks määramiseks. Kuna ÄS § 60 lg 5 võimaldab hagita menetluse algatamist kohtu poolt, siis ei ole avalduse esitaja tasunud riigilõivu 200,00 krooni käesoleva avalduse esitamisel. Avaldaja viitas, et hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200,00 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne EOÜ registrist kustutamist läbi likvideerimismenetlust ning avaldaja andmetel on osaühingul jaotamata vara – raha, mis on hoiustatud pangakontol. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia EOÜ likvideerimine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriregistrist kustutatud EOÜ suhtes likvideerimisabinõude rakendamiseks tuleb EOÜ ennistada äriregistrisse. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Seoses EOÜ likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud äriühingu (endine) juhatuse liige, praegune dokumentide hoidja V R ning M K . Avaldaja V R palus määrata EOÜ likvideerijateks enda ning M K `i. Nimetatud isikud vastavad kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-tes 1, 2 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus EOÜ likvideerijateks V R`i ning M K `i. Kohus selgitab, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

• koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega EOÜ -le (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile EOÜ äriregistrisse ennistamiseks ja likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta EOÜ kanda. TsMS § 179 lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. RLS § 56 lg 2 järgi, avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. RLS § 56 lg 2 tulenevalt mõistab kohus EOÜ-lt välja riigilõivu 200,00 krooni riigituludesse. TsMS § 179 lg 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.