Tsiviilasi nr 2-08-22622
kompromissi kinnitamiseks
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
03.detsember 2008, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ N (registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi D AS (registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks.
Asja läbivaatamine
03.12.2008 avalikul korraldaval kohtuistungil
Resolutsioon
AS teostab OÜ N märgitud summa turuväärtusele vastavas ulatuses transporditeenust kuni kogu summa kustutamiseni; 1.3 Pooled on kokku leppinud, et ülalmärgitud transporditeenust osutatakse eelkõige suundadel Saksa – Eesti (või vastupidi) ning Soome – Eesti (või vastupidi), kuid pooled võivad kokku leppida ka muudes suundades; 1.4 Olulisel põhjusel (näiteks kaob OÜul N igasugune vajadus märgitud suundadel transporditeenuse järele) on OÜul N õigus nõuda, et D AS teostaks käesoleva kompromissi raames vedusid ka muudel suundadel; 1.5 Pooled on kokku leppinud, et OÜ N tellib vedusid D ASist tavakorras informeerides sellest täiendavalt käesoleva määruse p-s 1.8 märgitud D ASi esindajat. Pärast D ASi poolt transporditeenuse eest arve esitamist edastab OÜ N vastava arve käesoleva määruse p-s 1.8 märgitud D ASi esindajale, kes esitab OÜ N krediitarve; 1.6 OÜ N on õigus esitada pretensioone teostatud veole samas korras kui mistahes muulgi juhul. Pooled on kokku leppinud, et mistahes pretensioonide või vaidluste korral mõne veo osas vaidlevad pooled märgitu üle eraldi ning vastav vaidlus ei anna D AS õigust peatada kompromissi täitmist muus ulatuses; 1.7 Juhul, kui hiljemalt 31. detsember 2010 ei ole D AS ülaltoodud väärtuses vedusid teostanud, muutub nõude jääk sissenõutavaks rahas. Varasemalt muutub nõude jääk sissenõutavaks rahas D AS likvideerimismenetluse või pankrotimenetluse korral; 1.8 Käesolevast määrusest tulenevate kokkulepete täitmise, kinnitamise, muutmise ning mistahes muudes toimingute tegemisel on pooled kokku leppinud, et OÜ N esindajaks on ainuisikuliselt U I ning D ASi esindajaks ainuisikuliselt AL. Kui
kumbki märgitud isikutest peaks vastavast äriühingust lahkuma, kohustuvad poolte juhatuse liikmed määrama nimeliselt uued esindajad käesoleva määruse täitmise järgmiseks ja tagamiseks. Poole juhatus peab teise poole juhatusele uue esindaja määramisest koheselt teatama; 1.9 Eesti krooni devalveerimise või käibelt kadumise korral arvestatakse käesolevast määrusest tulenevad summad automaatselt, ilma poolte poolt sellekohase kokkuleppe sõlmimiseta, ümber põhimõtte kohaselt, et summad ümber arvestatuna eurodesse oleksid käesoleva määruse sõlmimise päeval ja arvelduste teostamise päeval samaväärsed. 1.10 Pooled on kokku leppinud käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani.
Määrusele saab esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Kohus tuvastas 03.12.2008 esitasid pooled vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled kinnitavad, et kõik käesoleva tsiviilasjaga seonduvad rahalised kohustused on väljendatud käesoleva määruse resolutsioonis ning eraldi muid kulusid, sealhulgas kohtukulusid pooled vastastikku ei hüvita. Hageja palus kohtul tagastada pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 9500.00 krooni. Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 9500.00 krooni.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.