Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr: 2-08-21658 üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik 5.01.2009. a. saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 3.12.2008. a. otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-08-21658. Kohtutoimikust nähtuvalt sai Julianus Inkasso OÜ kohtuotsuse kätte 03.12.2008. a. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 võib maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest alates. Apellandi esindaja sai kohtuotsuse kätte 03.12.2008 elektrooniliselt. Apellatsioonkaebus laekus Tallinna Ringkonnakohtule 03.01.2009. a, so 31. päeval. Ringkonnakohus võttis 13.01.2008. a. määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja muuhulgas juhtis kohtu tähelepanu apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise alustele.

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-21658 märgib apellant, et apellandi juhatuse liige korraldas apellatsioonkaebuse esitamise selliselt, et talle valmistati apellatsioonkaebus ette ning saadeti juristi poolt e- posti teel juhatuse liikme eposti aadressile. Vastav e- kiri saabus juhatuse liikmele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval kell 21.29. Kohus märgib, et apellatsioonkaebuse esitamise jätmine tähtaja viimase päeva hilistele õhtutundidele on apellandi risk ning apellant ei saa alati eeldada, et sellistes tingimustes, kus apellatsioonkaebus edastatakse juhatuse liikmele kontrollimiseks ja elektrooniliselt edastamiseks tähtaja viimastel tundidel, oleks kaebuse kohtusse edastamine alati võimalik ja tagatud. Menetlusdokumentide edastamise riski kannab üldjuhul menetlusosaline. Üksnes juhul, kui menetlusosaline on teinud kõik mõistliku, mida võib menetlusdokumendi õigeaegse edastamise puhul eeldada ning menetlusdokument jääb siiski menetlusosalisest sõltumatu ja menetlusosalise poolt ettenägematu asjaolu tõttu kohtule õigeaegselt laekumata, võib kõne alla tulla tähtaja ennistamine. Käesoleval juhul, kus apellandi juhatuse liige oli oma sisemise asjaajamise korraldanud selliselt, et kaebus laekus tema e- posti aadressile väidetavalt alles kaks tundi ja 31 minutit enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, ei saa kuidagi väita, et apellant oleks rakendanud mõistlikke meetmeid apellatsioonkaebuse õigeaegseks esitamiseks. Apellant vastutab oma ettevõtte sisese asjaajamise eest, samuti peab apellant mõistlikult arvestama liikluse toimimisest ja sidekanalite funktsioneerimisest tulenevaid riske. Samuti kannab apellant riski, kui ta valib apellatsioonkaebuse esitamiseks just konkreetse viisi. Seadus võimaldab apellatsioonkaebuse esitamist ka tehingulise esindaja poolt. Samuti võib apellatsioonkaebuse esitada TsMS § 335 lg 1 kohaselt muus, kui seaduses sätestatud vormis, eeldusel, et vormikohane menetlusdokument edastatakse kohtule hiljem. Kohus märgib, et 30 päevane apellatsioonitähtaeg on kehtestatud kõikide menetlusosaliste huvides ning kõikide menetlusosaliste õiguste kaitseks. Siis, kui apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul ei esitata, on selle tagajärjeks see, et maakohtu otsus jõustub ning omandab seadusjõu ja isik, kelle kasuks otsus tehti, saab tugineda otsuse jõustumisele. Seetõttu on apellatsioonitähtaja ennistamine tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt võimalik üksnes erandlikel juhtudel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustaja kanda apellandi tegevusest tulenevaid riske, kui apellant jätab kaebuse esitamise tähtaja viimastele öötundidele, lootes seejuures talvistele teeoludele ja sidekanalite tõrgeteta toimimisele. Menetlusosalised peavad tulenevalt TsMS § 200 lõikest 1 kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, mis hõlmab ka kohustust näidata üles menetletavas asjas piisavat hoolsust. Harju Maakohtu 3. detsembri 2008. a. otsuses oli välja toodud edasikaebamise kord, millega avaldajal oli võimalik õigeaegselt tutvuda. Julianus Inkasso OÜ näol on tegemist ettevõttega, kes igapäevaselt tegutseb juriidilisi eriteadmisi nõudvas valdkonnas, ja seega saab eeldada, et ettevõtte seadusliku esindaja Karl Mitt`i puhul ei ole tegu isikuga kellel puudusid apellatsioonkaebuse esitamiseks vajalikud elementaarsed teadmised. Seega leiab ringkonnakohus, et Julianus Inkasso OÜ avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbivaatamata vastavalt TsMS § 643 lg 1-le sest ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ebaõigesti. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks oli juba möödunud ja tähtaja ennistamise avalduse rahuldamiseks puudus mõjuv põhjus.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-08-21658 Apellant esitas ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotluse ja ühes sellega tasus ka tähtaja ennistamise kautsjoni. TsMS § 149 lg 5 lause 2 alusel kuulub kautsjon riigi tuludesse arvamisele. TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda jätmisele.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.