02.detsember 2008 kell 10.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi VJ ́i vastu 19 276,00 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja volitatud esindaja: M Sarap (xxx) Kostja: VJ (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepingulised esindajad A Simson ja I Västrik (AB Valdma ja Partnerid, xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VJ ́ilt (isikukood xxx) 19 276 (üheksateist tuhat kakssada seitsekümmend kuus) krooni Eesti Haigekassa (registrikood xxx) kasuks.
3.Menetluskulud jäävad kostja VJi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
20.02.2006 alustati kriminaalmenetlus KarS § 118 p 1 järgi selles, et 20.02.2006 tulistas VJ V M , sihtides teda jalga. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et VJ ja V M vahel oli tekkinud konflikt seoses äritegevusega, mis kulmineerus kuriteosündmusega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.10.2006.a. määrusega menetlus kriminaalasjas nr 06231800496 lõpetati.
Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati V. M SA-s Põhja – Eesti Regionaalhaigla 20.02.2006 ja AS-s Lääne – Tallinna Keskhaigla 21.02.2006 – 11.05.2006 tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajadus oli põhjustatud käsirelvalasu tagajärjel tekkinud sääre lahtistest kuulihaavadest. Lisaks tunnistas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla V. M ajutiselt töövõimetuks perioodil 21.02. – 11.04.2006 ja 12.04.- 10.05.2006. Haigekassa on ülalkirjeldatud tervishoiuteenuste eest tasunud SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviarve RH nr 1085418 eest 394 krooni ja AS-le Lääne - Tallinna Keskhaigla raviarved LT nr 1277769 summas 2274 krooni, LT nr 1334733 summas 297 krooni ja LT nr 1318584 123 krooni. Haigekassa on määranud ja välja maksnud V. M ajutise töövõimetuse hüvitise töövõimetuslehe nr 30007183 alusel 10 169 krooni ja töövõimetuslehe nr 30007425 alusel 6019 krooni. Seega on haigekassa kandnud V. J poolt 20.02.2006.a V. M vastu toime pandud teo tagajärjel kokku kahju summas 19 276 krooni. Seadusest tulenevalt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu kindlustatud isik sai ravikindlustushüvitisi. Kohtuväliselt esitatud nõuet kahjusumma hüvitamiseks kostja ei täitnud. Hageja taotleb hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnista. Kostja leiab, et teda ei saa käsitleda isikuna, kes süüliselt vastutab kindlustusjuhtumi eest, mille tõttu V. M sai ravikindlustushüvitise. Kostja ei ole ennast selles kuriteos süüdi tunnistanud ning tema suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Põhja Ringkonnaprokuratuur on kostja suhtes kriminaalmenetluse lõpetanud. V. M ei ole kostjat teavitanud, et ta oleks seoses omavahelise konfliktiga kandnud mingeid kahjusid. Kostjal oli V. M iga 03.10.2006 sõlmitud kokkulepe, millega V. M tasutud 100 000 krooniga loeti kaetuks kõik võimalikud kahjud (nii moraalne kui materiaalne). Ka sellest kokkuleppest tulenevalt saaks ainus kohustatud isik Eesti Haigekassa ees olla V. M . Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS
Hageja märgib vastuseks kostja vastuväidetele, et Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg-te 1 ja 7 alusel seetõttu, et kostja on süü omaks võtnud ning asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, mitte kostjal süü puudumise tõttu. Kostjal süü puudumise tõttu jääb arusaamatuks, miks ja milliseid kahjusid kostja kannatanule tasus. Hageja esitas tagasinõude kostja vastu ravikindlustusseaduse § 26 lg 1 alusel. Kostja ja kannatanu vaheline kokkulepe ei oma tähtsust, sest haigekassa tagasinõudeõigus kindlustusjuhtumi põhjustanud isiku vastu tuleneb otseselt seadusest ning hagejal puudub kostja valikul diskretsiooniõigus. Eesti Haigekassa poolt kannatanule osutatud teenuste eest üle võetud tasu maksmise kohustus ning arvestatud töövõimetushüvitis on Haigekassa kulu ning kannatanule hüvitatud võimalikud kahjud ei kata Haigekassa kulusid.
EELNEV MENETLUS
Kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses ning teeb lahendi kirjalikus menetluses. Kohus määras kostja taotlusel kostja ärakuulamise ajaks 21.11.2008 kell 15.30, kuid kostja esindaja teatas kohtule e-kirjaga, et kostja loobub suuliselt täiendavate seisukohtade esitamisest ja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja kannatanu V. M vahel toimus konflikt, mille käigus kostja tulistas kannatanut ja tekitas talle kehavigastuse. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et Eesti Haigekassa on eelnimetatud sündmuse tõttu kandnud kulusid kannatanule osutatud raviteenuste eest tasumise ja töövõimetushüvitise maksmise näol. Kostja ei ole kulude suurust vaidlustanud. Hageja kantud kulud on tõendatud hagile lisatud raviteenuste arvetega ja töövõimetuslehtedega (tl 9 – 14).
3.Kostja on vaidlustanud üksnes hageja tagasinõudeõiguse kostja vastu, leides, et a) kostja ei ole ennast kuriteos süüdi tunnistanud ning puudub süüdimõistev kohtuotsus, mistõttu kostja näol ei ole tegemist isikuga, kes vastutab süüliselt kindlustusjuhtumi eest; b) kostja ja kannatanu vahelise kokkuleppe alusel on kostja kannatanule kõik kahjud hüvitanud ning kokkulepet sõlmides ja raha vastu võttes on kannatanu aktsepteerinud, et kannab oma ravikulud ise.
4.Kostja oli kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isik. Ravikindlustusseaduse (RaKS) § 2 lg 1 järgi ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. RaKS § 29 lg 1 alusel haigekassa kindlustusandjana võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.
5.RaKS § 26 lg 1 sõnastusest nähtuvalt ei ole tagasinõudeõiguse tekkimiseks vajalik kindlustusjuhtumi süüline põhjustamine, piisab põhjusliku seose olemasolust kostja teo ja kindlustusjuhtumi tekkimise vahel. Asjaolu, et kostja on vastutav kannatanule kehavigastuse tekitamise eest, on tõendatud hagile lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 10.10.2006.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega millest nähtub, et kriminaalmenetluse käigus tehti kindlaks, et kostja põhjustas tulirelvast SigSauer V M jalga tulistades viimasele tervisekahjustuse, mis ei ole põhjustanud ohtu elule tekitamise momendil ega sellele järgnevalt. Eeltoodu alusel ei ole asjakohased kostja väited, et hagejal puudub kostja vastu tagasinõudeõigus, sest kostjat ei saa pidada isikuks, kes süüliselt vastutab kindlustusjuhtumi eest. Kuna kostja vastutus hageja ees ei ole süüline vastutus, ei analüüsi kohus pikemalt kostja süü tõendatuse küsimust. Kohus märgib vaid, et põhjendamata on kostja väide, et kostja süü ei ole tõendatud. Tsiviilkohtumenetluses on süü olemasolu võimalik tõendada ka muude tõenditega peale süüdimõistva kohtuotsuse. Asjaolu, et kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei tõenda kostjal süü puudumist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja süü nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, millega on tuvastatud kostja poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toimepanek. Määruse põhjendustest nähtuvalt kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekuse kaalutlusel, kuna tegemist oli teise astme kuriteoga, milles V. J süü ei olnud suur ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud ega rasked. Seega kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kostja oli M tervisekahjustuse tekitamises süüdi. Menetluse lõpetamise alusena viidatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg –test 1 ja 7 nähtub samuti, et kriminaalmenetluses on kostja süü tuvastatud, kuid kostja süü ei ole suur. Samas nähakse KrMS § 202 lg 7 teises lauses ette võimalus menetluse taastamiseks, kui kahtlustatav ei täida tähtaegselt talle määrusega pandud kohustusi. Kostja kriminaalmenetluse lõpetamise määrust vaidlustanud ei ole.
6.Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja ja V. M vahel 03.10.2006 sõlmitud kokkulepe (tl 47). Hageja nõudeõigus tuleneb seadusest. Kostja ja kannatanu ei saa omavahelise kokkuleppega välistada hageja seadusest tulenevat tagasinõudeõigust. Samuti ei tulene kokkuleppest, et V. M oleks kohustunud kandma ise ravikulud, mille tasumise kohustuse on seaduse alusel kannatanult kui kindlustatult üle võtnud hageja. Kokkulepe ei välista kannatanu õigust saada töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt. Kuna hagejal on seadusest tulenevalt nii raviteenuste eest tasumise kui töövõimetushüvitise maksmise kohustus, ei saa kostja poolt kokkuleppe alusel kannatanule tasutud summaga olla kaetud hageja kulutused seoses kannatanule osutatud raviteenuste eest tasumisega ja töövõimetushüvitise maksmisega. Seetõttu ei saa kannatanule kahjuhüvitise maksmisega minna üle kostja kohustus hüvitada hagejale kulud. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.