Tsiviilasja number
2-05-19753
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
OÜ Explenti hagi Eesti Vabariigi (Põhja Politseiprefektuuri) vastu sõiduki sundteisalduse ja hoiutasu eest arvestatud 136 360 krooni suuruse teenustasu väljamõistmiseks Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Explenti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Explenti (registrikood 10362770, asukoht Kadaka tee 70b, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Indrek Sirk Kostja Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu, Põhja Politseiprefektuur, asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn), lepinguline esindaja Aare Hõbe
Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus kahju suuruse osas ja teha asjas uus otsus. Mõista välja Eesti Vabariigilt OÜ Explenti kasuks 136 000,00 (ükssada kolmkümmend kuus tuhat) krooni. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Explenti kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 6800,00 (kuus tuhat kaheksasada) krooni ja kokku riigilõiv summas 21000,00 (kakskümmend üks tuhat) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 04.06.1996 sõlmisid AS Rosqvist ja kostja lepingu, mille sisuks oli liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine. Lepingu järgi oli kostjal kohustus koostada sõiduki sundteisaldamisel suunamiskiri ning AS Rosqvist kohustus sõlmida sõidukeid vastuvõtvate ja hoiustavate parklatega lepingud, mille tingimused on kokku lepitud, samuti kohustus sõidukite teisaldamisel ja hoidmisel kasutama Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud hindu. 10.06.1996 sõlmisid AS Rosqvist ja hageja koostöölepingu ajutiselt kinnipeetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks. Lepingu järgi tõi AS Rosqvist politsei tellimusel teisaldatavad sõidukid hageja parklasse, edastas suunamiskirja ja Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud hindu arvestades arve teisalduskulude kohta. Nimetatud lepingu kooskõlastas Tallinna Politseiprefektuuri prefekti kohusetäitja Aivar Toompere 18.06.1996. 04.04.2000 toimetas AS Rosqvist Tallinna Politseiprefektuuri inspektori poolt vormistatud suunamiskirja nr 1745 alusel hageja parklasse registreerimismärgita sõiduk Mercedes-Benz 180, mis seisis hageja parklas kuni 18.11.2002, mil kostja kirja alusel paluti see väljastada üleandmiseks kindlustusseltsile. Samuti paluti esitada arve hoiuteenuse osutamise eest. 20.11.2002 esitas hageja Põhja Politseiprefektuurile arve, mille kohaselt oli sõiduki teisalduskulu 600 krooni ning sõiduki hoiutasu 958 kalendripäeva eest 114 960 krooni. Kuna hageja oli ka sel hetkel käibemaksukohuslane, siis kuulus arve järgi hoiu- ja teisaldusteenuse eest tasumisele kokku 136 360 krooni. Märgitud summa on tasumata. Peale korduvaid kirjalikke päringuid arve tasumisega viivitamise kohta saatis prefektuur hagejale 11.03.2003 kirja, milles leidis, et hageja tugineb hoiutasu arvutamisel ebaõigetele õigusnormidele. 14.01.2005 esitas hageja kirjaliku nõude võlgnevuse kohta. Prefektuur keeldus 02.03.2005 kirjas nõutava summa tasumisest. Hageja leiab, et riik peab keeldumist alusetuks ja põhjendamatuks, kuna kostja hoiab kõrvale lepingulise kohustuse täitmisest. Hageja palus riigilt välja mõista kulud summas 136 360 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-64-03 tuvastanud, et Tallinna Politseiprefektuur (TPP) ja AS Rosqvist sõlmisid omavahel lepingu liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. Seejärel sõlmisid AS Rosqvist ja OÜ Explenti koostöölepingu ajutiselt kinnipeetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks. See leping kooskõlastati Tallinna Politseiprefektuuriga. Eelmainitud lepingute alusel tekkis lepinguline suhe TPP ja AS-i Rosqvist vahel ja AS-i Rosqvist ja OÜ Explenti vahel. Lepinguline suhe OÜ Explenti ja TPP vahel puudus. Asjaolu, et AS-i Rosqvist ja OÜ Explenti vahel sõlmitud leping kuulus kooskõlastamisele TPP poolt ja et mõned AS-i Rosqvist ja OÜ Explenti lepingujärgsed kohustused olid samasugused, ei tähenda, et seetõttu oleks OÜ-l Explenti tekkinud lepinguline suhe TPP-ga. Sõidukite parklasse toimetajaks oli AS Rosqvist, mitte TPP. Asjaolu, et AS Rosqvist pidi sõiduki viima sinna, kuhu see politsei poolt suunati ning et tal puudus iseseisev otsustusõigus hoiukoha valikul, ei tähenda, et sõidukeid andis OÜ-le Explenti hoiule TPP. Sõidukite hoiulevõtmise alus OÜ Explenti poolt oli sellest hoolimata tema ja AS-i Rosqvist vahel sõlmitud leping.“ Kuivõrd lepingulist suhet poolte vahel tekkinud ei ole, ei ole võimalik nende sätteid kohaldada ka vaidlusaluse sõiduki MB 180 hoiustamisele. Kõnealune sõiduk anti hagejale hoiule kui asitõend kriminaalasjas, kuivõrd tegemist oli varastatud sõidukiga. KrMK sätestas eeluurimisasutuse õiguse anda asitõend vastutavale hoiule ja hoiukulud teeb sel juhul kindlaks uurija. Lähtudes keskmisest turuhinnast, tuvastas uurija, et hoiuperioodil maksis sõiduki hoidmine tasulises parklas keskmiselt 500 krooni kuus.
2(5)
Sõidukit hoiti parklas 32 kuud, seega oli TPP valmis hagejale maksma 16 000 krooni, sellest aga viimane keeldus. 04.04.2000, mil poolte vahel tekkis hoiusuhe, kehtis tsiviilkoodeks (TsK), mille § 420 lg 4 sätestas, et hoiuleping on tasuta, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kuivõrd riigikohus on tuvastanud, et poolte vahel puudus hoiuleping, ei ole kostjal muud võimalust, kui tasuda hagejale KrMK sätete alusel 16.000 krooni. Hageja viited Tallinna Linnavalitsuse 05.01.1996 määrusele nr. 1 ei ole asjakohased, kuna määruses sätestatud parkimisnõuded kehtivad vaid munitsipaalettevõtetele Valika ja Signaal. Vabariigi Valitsuse 26.11.1996 määrus nr. 300 aga reguleeris üksnes haldusõigusrikkumiste seadustiku (HÕS) §-s 240 nimetatud juhtudel sõidukite teisaldamise, hoidmise ja valvamise kulusid ning ärandatud sõidukite hoiukuludega seonduvat selles ei käsitletud. Esimese astme kohtu otsus 30.06.2008 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kohtukulud välja Eesti Vabariigilt proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Hageja ja AS Rosqvist vahel sõlmitud leping (hoidmise leping) ning TPP ja AS Rosqvist vahel 04.06.1996 sõlmitud leping (teisaldamise leping) reguleerisid olukorda, kus liiklusest kõrvaldatud sõiduk teisaldatakse liiklusest ja paigutatakse tasulisse parklasse hoiule. Teisaldamise lepingu p 2.1 kogumahus viitab olukordadele, kus sõidukid teisaldatakse seetõttu, et sõiduk asub selleks mitteettenähtud kohas selleks mitteettenähtud ajal. Seetõttu vaidlusaluses õigussuhtes nimetatud lepingutest lähtuda ei saa. Hageja poolt kohtule esitatud suunamiskirjast nr 1745, nähtus, et tegemist oli ärandamiskahtlusega sõidukiga ning hageja pidi aru saama, et vaidlusaluse sõiduki puhul ei ole tegemist liiklusest kõrvaldatud sõidukiga teisaldamise lepingu tähenduses. Asjaolu, et asitõendiks tunnistamise määrus vormistati 18.11.02, ei anna hagejale alust nõuda hoiutasu ülalmärgitud lepingute järgi. Samuti asjaolu, et politseiameti töötaja on väljastanud teate 18.11.2002 (kiri tlk 18), et väljastataks arve tasu maksmiseks, ei tähenda seda, et märgitud vaidlusaluse sõiduki hoidmise tasu kuuluks väljamaksmisele eelmainitud lepingute alusel hageja nõutud summas. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on 04.04.2000 toimetanud hageja parklasse sõiduki ja hageja on selle ka vastu võtnud. Vaidlust ei tekkinud selles, et kostja soov oli tagada märgitud sõiduki hoidmine hageja parklas ning hageja seda ka hoidis. Poolte käitumine viitas hoiulepingu sõlmimisele. Sel ajal kehtinud TsK § 420 lg 4 sätestas, et hoiuleping on tasuta, kui seaduses või lepingus ei ole kindlaks määratud teisiti. Samas kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hagejal on õigus tasu saada. Tasu suuruse määramisel lähtus kohus kostja märgitud KrMS § 62 lg 5, mis sätestas hoiutasu maksmise seaduse aluse. Sama paragrahvi lõige 5 ega 6 ei määra küll hoiutasu suurust, kuid annab selle määramise õiguse uurijale, kes antud juhul lähtus keskmisest turuhinnast. Seega kuulus hagi rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistis kostjalt hageja kasuks 16 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagiavaldus rahuldamata, teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja 136 000 krooni ning jätta kohtukulud vastustaja kanda. Poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping. Eraldi leping ärandatud sõidukite hoidmiseks puudus. Kõik parklasse paigutatud sõidukid toimetati parklasse just nimetatud lepingu alusel. Suhte tekkimise ajal kehtinud KrK § 197 kui ka HÕS § 240 lg 1 p 2 mõttes oli sõiduk väljunud seaduslikust valdusest. Seega oli nii ärandamise kui sõiduki juhtimisest kõrvaldamise põhjus samalaadne ning ainuüksi selle sõna järgi suunamiskirjal ei saanud
3(5)
apellant järeldada, et sõiduk oli antud muul õiguslikul alusel kui poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Kohus ei ole andnud hinnangut asjaolule, et apellant hoidis sõidukeid ainult lepingu alusel. Alles pärast 2,5 aastast apellandi parklas hoidmist ning sõiduki tagasi võtmist tunnistati nimetatud sõiduk kriminaalasjas asitõendiks. Apellant on kohtule esitanud vastustaja poolt kasutatava blanketivormi, mida kasutati asitõendina hoiule antava sõiduki üleandmisel. Sellele tõendile ei ole kohus hinnangut andnud. TsÜS § 73 lg 1 kohaselt tuleb olukorras, kus tahteavalduse tegija tahteavaldus ei olnud teada, tõlgendada seda nii nagu tahteavalduse saajaga sarnane isik seda samades asjaoludel mõistma pidi. Kohus on põhjendamatult lähtunud vastustaja seisukohast, et tasulise parkimise keskmine turuhind on 500 krooni. Vastustaja esitatud seisukoht ei tugine ühelegi tõendile. KrMK § 62 ei näe ette uurimisasutuse õigust määrata ise hind, vaid sama paragrahvi lõige 5 annab uurijale pädevuse teha kindlaks hoiukulude suurus. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja apellatsioonkaebust ei tunnista ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus tuleb tühistada kahju suuruse osas tõendite ebaõige hindamise tõttu. Selles osas saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus tuvastas otsuses, et suunamiskirja nr. 1745 alusel hageja parklasse 04.04.2000 toimetatud sõiduki MB 180 hoidmisele parklas ei laiene hageja ja AS Rosqvist vahel sõlmitud hoidmise leping ja Tallinna Politseiprefektuuri ja AS Rosqvist vahel 04.06.1996 sõlmitud teisaldamise leping. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja leiab õigesti apellatsioonkaebuses, et suunamiskirjast nr 1745 ei nähtu, et tegemist on ärandatud autoga, mis on tunnistatud asitõendiks. Nimetatud suunamiskirjal on selge märge, mille kohaselt sõiduk MB 180 äranduses ei ole (t.l.15). Sellise hinnangu saab anda vaid politseiametnik. Vaidlus puudub selles, et auto omaniku selgitas lõpuks välja hageja ise ja alles siis, 2002 aastal selgus, et tegemist on ärandatud autoga. Ja alles siis 18.11.2002 vormistati sõiduki kohta asitõendiks tunnistamise määrus (t.l.47). Samal päeval palus Põhja Politseiosakond hagejat sõiduk MB 180 väljastada (t.l.18). Maakohus leidis ebaõigesti, et sellel asjaolul ei ole mingit tähtsust. Kolleegium leiab, et just nendest kahest tõendist nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei olnud parklasse suunamisel 04.04.2000 tunnistatud asitõendiks ja seetõttu on ebaõige sõiduki MB 180 hoidu käsitleda kui asitõendi hoidmist. Asitõendiks saab sõiduki tunnistada vaid politseiametnik, selleks ei piisa asjaolust, mida hageja aru sai või pidi aru saama suunamiskirjast nr 1745. Maakohus on jätnud asjata tähelepanuta hageja väite, mille kohaselt hoidsid nad oma parklas ka asitõendiks tunnistatud sõidukeid, mille kohta aga vormistati teistsugune dokument. Selleks vormistati transpordivahendi kui asitõendi hoiustamise akt ja oma väite tõendamiseks on hageja esitanud sellise akti näitena 20.12.2003 aastast (t.l.45). Kostja ei ole hageja neid väiteid ega tõendeid ümber lükanud. Samas ei ole kostja maakohtu otsust vaidlustanud, leides sellega, et tal on kohustus parklasse paigutatud sõiduki eest hoiutasu maksta. Seda enam, et Põhja Politseiosakond palus vaidlusaluse sõiduki väljastada ja viis selle parklast ära. Ebaõige on vastuväidetes hagile kostja tuginemine lepingu p-le 2.2.19 maksmisest keeldumisel. Hagejal puudus seetõttu võimalus sõiduki realiseerimiseks lepingu p 2.2.13 alusel. Vaidlus puudub selles, et hageja ei pidanud hoidma tasuta kostja poolt hageja parkimisplatsile suunatud sõidukeid. Kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, millest tuleneb, et vaidluse all on vaid tasu suurus. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel õigesti TsK § 420 lg 4 renditasu suuruse kindlaks määramisel. Renditasu suurus oli kindlaks määratud ülalnimetatud lepingutes.
4(5)
Kolleegium leiab, et põhjendatud on hageja poolt hagis esitatud renditasu suuruse arvestus, mis tuleneb lepingutest. Vaidlus puudub selles, et sõiduk MB 180 oli hageja juures hoiul 958 kalendripäeva. Sellest lähtuvalt on hageja arvestanud lepingute alusel hoiutasuks 136 360 krooni (sisaldab käibemaksu). Arvestuse ebaõigsusele ei ole kostja tuginenud. Kostja on vaid leidnud, et peaks tasuma 16000,00 krooni muul alusel. Samas on hageja apellatsioonkaebuses vähendanud nõuet ja palunud välja mõista kostjalt 136000,00 krooni. Kolleegium leiab, et see on hageja õigus nõuet vähendada. Seega tuleb kostjalt välja mõista 136000,00 krooni. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Hageja on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p. 1 alusel. Õigusabi eest tuleb kostjalt välja mõista 6800,00 krooni. Hageja poolt on tasutud kokku riigilõivu hagi esitamisel 8000,00 (t.l.29), apellatsioonkaebuse esitamisel 6250,00 krooni (t.l.71) ja teistkordselt apellatsioonkaebuse esitamisel 6750,00 krooni, seega kokku 21000,00 krooni.
R. Allikvere
M. Preimer
U. Reinola
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.