2-05-19753
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10.01.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Otsuse liik
Vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise osas
Tsiviilasja number
2-05-19753
Tsiviilasi
OÜ E hagi Eesti väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ E (xxx), esindaja advokaat I Sirk, AB Kadak ja Partnerid OÜ, xxx
Vabariigi
vastu
136360
krooni
Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu) esindaja A Hõbe, xxx (Põhja Politseiprefektuur) Menetluse liik
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
Teha vaheotsus ja jätta rahuldamata Eesti Vabariigi taotlus aegumise kohaldamise kohta ning jätkata menetlust. Jätta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimus lahendamiseks asja menetlust lõpetavas lahendis. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
04.06.1996 sõlmisid AS R ja Põhja Politseiprefektuur lepingu, mille sisuks oli liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamine ja parkimise korraldamine. 10.06.1996 sõlmisid hageja ja AS R ja koostöölepingu, mille objektiks oli ajutiselt kinnipeetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamine ja milles pooled võtsid ühised kohustused lepingu täitmisel. Selle lepingu kooskõlas prefektuuri esindaja. 04.04.2000 toimetas AS R hageja parklasse sõiduki Xxx, mis seisis hageja parklas kuni 18.11.2002, kostja kirja alusel paluti see väljastada kindlustusseltsile, samuti paluti esitada arve hoiuteenuse osutamise eest. 20.11.2002 esitas hageja kostjale arve 111 teisalduskulu 600 krooni ja sõiduki hoiutasu 958 kalendripäeva eest 114960 krooni ja arvestades
käibemaksu, oli kokku 136360 krooni, mis tulu kostjalt hagejale tasuda. Kostja arvet ei tasunud ja leidis, et hageja tugineb hoiutasu arvestamisel valele õigusnormile, tegemist oli asitõendiga ja hoiutasu teeb kindlaks uurija.14.01.2005 esitas hageja kirjaliku nõude kostjale, paludes tasuda 136360 krooni. Hageja leiab, et poole vahel oli hoiuleping, fikseeritud on ka hinnad, tähtsust ei oma mis asjaoludel hoiti hageja juures sõidukit. Sõiduk on tunnistatud asitõendiks 18.11.2002 so pärast seda kui see hagejalt ära võeti. Kostja leping AS R on lahutamatuks osaks ja AS R ja OÜ E vahelisele lepingule sõidukite hoidmiseks. Hagi ei ole aegunud, hagi on esitatud riigi vastu. Leping 04.06.996, 16.06.06, puksiirabi arve , suunamiskiri 1745 , sõiduki seisundi kirjeldus, kiri AS If Eesti Kindlustus, Põhja Politseijaoskonna vastus hagejale arve nr 111 20.11.2002, Tallinna Politseiprefektuuri vastus hagejale 11.03.03, pretensioon, vastus pretensioonile, asitõendiks tunnistamise määrus,
Hagi ei tunnista. Poolte vahel ei ole sõlmitud kunagi lepingut sõiduki teisaldamiseks ja hoidmiseks. Lepinguline suhe tekkis Tallinna Politseiprefektuuri ja AS R vahel ning AS R ja OÜ E vahel. Sõiduki hoiulevõtmise aluseks oli hageja ja AS R vaheline leping. Seega ei ole hagejal kostjaga lepingulist suhet. Peale selle on tegemist asitõendiga kriminaalmenetluses ja kehtivad teised tasu tariifid. Sõiduki hoidmise eest on võimalik tasuda vaid KrMK sätete alusel 16000 krooni, millest hageja on keeldunud. Sellel ajal, mil hageja väitab, et tekkis hoiusuhe 04.04.2000 kehtis TsK, mille kohaselt oli hoiuleping tasuta leping. Kostja arvates pooltel ei ole lepingulist suhet, sj hoiulepingut. Oma vastuses 25.09.2007 märkis riik, et hagi on esitatud vale kostja vastu ja aegumisega. Väidetav tehing leidis hageja kinnitusel aset 04.04.2002, siis kehtis tsiviilkoodeks ning oli aegumistähtaeg oli 10 aastat. Kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva aegumise 3 aastat VÕSRaks § 9 lg 2 tulenevalt. Hageja esitas arve tasumisele 20.11.2002 ja maksetähtajaga 7 päeva. Seega tulnuks hagi esitada hiljemalt 27.11.2005. Kostja leiab, et selge pole, millal hagi tema vastu esitati ja kas see üldse esitatud on. 10.11.2005 hagi oli esitatud Põhja Politseiprefektuuri vastu ja hageja kostjat ei vahetanud. Ning kui kohus leiab, et hagi on esitatud riigi vastu, siis ei ole see enne toimunud kui jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus. Kostja tugines hageja tõenditele.
Kostja tõstatas vaidluse haginõuete aegumise osas ja palus kohaldada aegumist, mistõttu teeb kohus asjas poolte nõusolekul vaheotsuses kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis ei seostu aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Kohus lähtub käesolevas vaidluses aegumise küsimuse lahendamisel hageja väidetest vaid sellest aspektist, kui poolte vahel oleks tegemist lepingulise ehk nagu hageja seda märgib hoiusuhtega ning nagu kostja on ka oma vastuväited esitanud. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud hoiuleping, mida kostja on rikkunud sellega, et ei ole tasunud vastava teenuse eest. Hagi asjaolude kohaselt esitas hageja kostjale tasunõude 20.11.2002, mis tuli kostja arvates tasuda 7 päeva jooksul, s hiljemalt 07.11.2002. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et kui väidetav hoiuleping sõlmiti aprillis 2000, siis oli hagi aegumise üldine tähtaeg vastavalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi 10 aastat. Hageja õiguste rikkumine pidi leidma aset hiljemalt 27.11.2007, kui selgus, et tasu arves märgitud tähtaja sees ei makstud. Seega tuleb aegumistähtaja pikkuse osas kohaldada alates 01.07.2002 kehtivat VÕS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja aegumistähtaja algusele kohaldada VÕS RaKS § 12 lg 1 järgi TsÜS § 147 lg 3
sätestatut. Hageja esitas arve 20.11.2002 ning seega muutus nõue sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 1 ja 3 arvates 31.12.2002, sest eelmärgitud sätete kohaselt siis kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mis õigustatud isik võib arve esitada. Antud juhul esitati arve 2002 novembris ning hageja nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2002 nagu eelpool märgitud. Hagi on kohtusse esitatud kuni 31.12.2005 kehtinud menetlusseaduse järgi 10.11.2005 /postitatud 09.11.2006/, st enne 3 aasta möödumist, mil hageja vaidlusalune tasunõue muutus arve esitamisega sissenõutavaks. Märgitud ajal ei seostatud hagi esitamist sellega, millal kohus asja menetlusse võttis ja hagi kostjale kätte toimetas. Kostja väited sellest, et ei ole selge, kas üldse ja millal on riigi vastu nõue esitatud ja et riigi vastu nõude esitamisest saab rääkida sisuliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, siis kohus ei nõustu selle käsitlusega. Hagi esitati kohtule küll selliselt, et kostjaks oli märgitud Põhja Politseiprefektuur, kuid sisuliselt on tollane Tallinna Linnakohus (kuni 31.12.2005) ja ka apellatsioonikohus seda märkinud, et Põhja Politseiprefektuur ei saanud olla tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik (sest oli politseiasutuse allasutus), mistõttu sai kostjaks olla vaid riik, keda menetlusosaliseks ka peeti, kuid keda ei esindanud menetluses pädev esindaja. Pädev isik, nagu nähtub apellatsioonikohtu otsusest, ei kiitnud õigustamata esindaja menetlustoiminguid heaks, mis aga ei tähenda seda, et hagi polegi riigi vastu esitatud. Eeltoodu alusel ei saa rääkida hagi esitamisest riigi vastu selle aja seisuga, mil ringkonnkohtu otsus jõustus (11.12.2006). Kuivõrd hagi on esitatud 2005.a novembris, so enne 3-aastase aegumistähtaja möödumist (hagi esitamise tähtaeg lõppes 31.12.2005 vastavalt TsÜS § 136 lg 2), siis ei ole hagi aegunud ja kostja taotlus kohaldada aegumist tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna kohus aegumist ei kohalda, jätkab asjas menetlust, siis otsustab kohus menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise küsimuse asja lõpetavas lahendis. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.