OÜ Aktiva Finants hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes (lihtmenetlus). 487,61 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja: I. M.-V. Kostja: R. R. (isikukood xxx, elukoht: xxx esindaja RÕA korras: advokaat Robert Sprengk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi.
2.Välja mõista R. R.lt (isikukood 47009072247) OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 244,58 (kakssada nelikümmend neli eurot 58 senti) eurot, intress 23,36 (kakskümmend kolm eurot 36 senti) eurot, sissenõudmiskulud 30 (kolmkümmend) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 170,10 (ükssada seitsekümmend eurot 10 senti) eurot;
3.Välja mõista kostjalt R. R. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 01.07.2022 kuni põhinõude summas 244,58 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
4.Välja mõista kostjalt R. R. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot (viissada eurot) eurot, sh riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (140 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
1(4)
Maakohus ei anna käesolevas asjas TsMS § 405 lg.1 ja 637 lg.21 alusel luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, sest asja menetleti TsMS § 405 lg.1 korras lihtmenetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kostja ja X OÜ sõlmisid 24.01.2020 lepingu nr. SR3511784 . , mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 300 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus krediidi tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 55,42 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles X OÜ lepingu üles 06.10.2020. X OÜ loovutas 08.10.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevus 244,58 eurot, intressid 23,36 eurot, sissenõudekulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 170,10 eurot; 2) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2022 kuni põhinõude summas 244,58 eurot täitmiseni; 3) menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 140,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot;
2.Kostja R. R. vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et samas asjas on juba otsus tehtud.
3.05.12.2022 toimunud kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Kostja leidis, et ts. asjas 221-125271 on kohus selle vaidluse juba lahendanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Hagi ese: krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue võlgnevuse tasumiseks. Maakohus menetles poolte nõusolekul asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg.1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) X OÜ ja kostja sõlmisid OÜ sõlmisid 24.01.2020 lepingu nr. SR3511784, mille alusel võttis kostja välja krediidisumma 300 eurot. 2) Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 55,42 eurot ja tal on jäänud laenuandjale tasumata põhivõlg 244,58 eurot.
7.Kostja esitas vastuväite, et kohus on nimetatud vaidluse lahendanud ts.asjas 2-21-125271. Tsiviilasjast 2-21-2022 nähtub, et nõude aluseks oli seal kostja ja X OÜ 11.12.2019 krediidikonto lepingu nr SR3491705, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 1000 eurot. Käesolevas asjas on nõude aluseks X OÜ ja kostja vahel 24.01.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping nr. SR3511784, mille alusel võttis kostja välja krediidisumma 300 eurot. Maakohus on seisukohal, et kostja seisukoht on ekslik. 2(4)
Muid vastuväiteid kostja hagile ei esitanud.
8.VÕS § 401 lg.1 kohaselt on Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg.1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on krediidiandja täitnud krediidi andmisel vastavalt VÕS § 4031 lepingueelse teabe lepingu sõlmimiseks (hageja 14.12.2023 seisukohas esitatud lisad 1-7). Nimetatust nähtub, et kostja on täitnud 27.03.2015 isikusamasuse tuvastamise ankeedi, krediidilepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid lepingute täitmisel (maksehäireväljavõte), kostja kohta koostati riskiprofiil, milles ei tuvastatud sel ajal olulisi riske, krediidianalüüsi kohaselt oli kostja tuluks pension 460 eurot kuus, maksuvõlad laenu andmise seisuga puudusid (Lisa5 Taust.ee). Kostja puhul on tegemist inimesega, kellel on varasem kogemus laenu ja krediiditaotlemisel ja lepingu täitmisel, kostjale on korduvalt selgitatud krediidi kasutamise tingimusi.
9.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ainus vastuväide hagile oli see, et sama vaidlus on juba lahendatud tsiviilasjas 2-21-125271. Maakohus tuvastas, et tegemist on eksliku seisukohaga.
10.Maakohus ei anna käesolevas asjas TsMS § 405 lg.1 ja 637 lg.21 alusel luba apellatsioonkaebuse esitamiseks, sest asja menetleti TsMS § 405 lg.1 korras lihtmenetluses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg.1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
13.Hageja 30.06.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulutusi summas 500 eurot (s.h riigilõiv 140 eurot, õigusabikulud 360 eurot (3 h). Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), 3(4)
samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
14.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11).
15.Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Hageja esindaja on esitanud hagiavalduse, seisukoha kostja vastusele, täiendava seisukoha ning osalenud tsiviilasjas korraldatud kohtuistungil. Kohus leiab, et õigusabitoimingute ajakulu 3 tundi on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik.
16.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 140 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
17.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse.
18.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 500 eurot (s.o õigusabikulud 140 eurot, riigilõiv 360 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Allkirjastatud digitaalselt Olev Mihkelson Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.