Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2008 a Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-8562
Tsiviilasi
S K hagi Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine ärinimi AS Sampo Pank ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja S K (ik xxx,elukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
esindajad
Kostja Danske Bank A/S Eesti filiaal Kostja lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto Kohtuistungi toimumise aeg
21.10.2008 ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja S K Hageja esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Kostja esindaja advokaat Iivi Otto
Jätta rahuldamata S K hagi Danske Bank AS Eesti filiaali (endne ärinimi AS Sampo Pank) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2006 a. määrusega tsiviilasjas nr.2-06-8562 kohaldatud hagi tagamise abinõu,millega peatati täitemenetlus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink`i poolt algatatud täiteasjas nr.024/2006/200 S K vastu.
Kohtukulude jaotus Jätta Danske Bank AS Eesti filiaali menetluskulud S K kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses,kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja AS Sampo Pank ja OÜ D 07.07.2000 a. arvelduslaenu lepingu nr.AL-070700.Laenu tagastamise esialgne tähtpäev oli 07.11.2000 a.Hiljem muutsid pooled korduvalt laenulepingu tingimusi,laen tuli tagastada igakuuliste maksetena kuni 14.06.2004.a.Laenu tagastamise tagamiseks oli sõlmitud käendusleping ka hagejaga.LääneViru Maakohtu 11.06.2004 a. otsusega kuulutati välja OÜ D pankrot.Nõuete kaitsmise koosolekul 30.09.2004 a.kaitses kostja oma nõudes 2 000 000 krooni I rahuldamisjärgu nõudena ja 9 862 988.36 krooni II rahuldamisjärgu nõudena.Kostja oli sõlminud OÜ D veel 2 laenulepingut,millised mõlemad olid tagatud AS RV kinnistutele seatud hüpoteekidega.31.05.2004 a. kuulutati välja AS RV pankrot.Kostja esitas nimetatud 2 laenulepingust tulenevad nõuded AS RV pankrotimenetluses.Kostja palus tunnustada nõuet I rahuldamisjärgu nõudena summas 11 862 988.36 krooni.Hageja leiab,et kostja taotles oma nõude tunnustamist samas summas ,milline oli juba tunnustatud OÜ D pankrotimenetluses.Kuna põhivõlgnik ei olnud suuteline võlga maksta ,esitas AS Sampo Pank hagi tulenevalt käenduslepingust.Tallinna Linnakohtu 25.11.2005 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 1 917 966.89 krooni.Eelnevalt oli kohus hagi taganud ja kandnud hageja nimel olevale Tallinna Linnakohtu kinnistusregistriosadesse nr.xxx ja xxx kohtulikud hüpoteegid kostja kasuks. 2005 a. esitas kostja hagi ,milles taotles õigust tunnustada oma õigust esimese järjekoha hüpoteegi kandele Rakveres,Lembitu 12 a asuvale Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusosakonna registriosasse nr.xxx kantud kinnistule hüpoteegisummaga 1 000 000 krooni.Lääne-Viru Maakohtu otsusega hagi rahuldati ja hüpoteek on sisse kantud. Kostja oli teinud avalduse täitemenetluse algatamiseks Tallinna Linnakohtu 25.11.2005 a. otsuse alusel 2 020 280.89 krooni väljamõistmiseks hagejalt. 13.03.2006 a edastati hagejale täitmisteade. OÜ-le D kuuluva vara osas kuulutati enampakkumine alghinnaga 2 000 000 krooni ,milline on koormatud kommertspandiga kostja kasuks. Hageja ja tema abikaasale kuuluvad ühisvarana kinnistud Tallinnas ,xxx ja xxx Hageja leiab,et sundtäitmine on lubamatu,kuna hagejal ei olnud võlgnevust kostja ees.Kostja ei ole esitanud tõendeid ,milline summa talle tasuti arvelduslaenulepingu tagamiseks antud tagatise-M K kuuluva kinnistu müümisel.OÜ-l D on olemas reaalne vara ,mille arvelt on võimalik kohustust täita.Hageja leiab,et kui kohustus saab võlgniku enda poolt nõuetekohaselt täidetud ,ei ole võimalik nõuet esitada hageja vastu.Täitemenetlus on algatatud ka hageja abikaasa suhtes 1 000 000 krooni ulatuses.Hageja abikaasa ei ole võlgnik ja ei ole andnud nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks .Hageja palub tunnistada sundtäitmine
lubamatuks,kuna leiab,et sundtäitmine ei saa toimuda hagejale kuuluva ühisvara realiseerimise kaudu.
Kostja vastuväited
Kostja hagi ei tunnista ja taotleb teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes.Hagi on ka sisuliselt alusetu ja põhjendamata.Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni,kuid mitte hiljem ,kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist.Täitmisteate kättesaamise aktist nähtuvalt on hageja omakäeliselt kirjutanud täitmisteate kättesaamise kuupäeva ,milleks on 03.03.2006 a. Seega oli hagi esitamise tähtaeg 04.04.2006 a. Hagi esitati kohtule 10.04.2006 a. ,seega pärast aegumistähtaja möödumist.Kostja palub kohaldada aegumist ja teha vaheotsus ,millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab,et ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on esitatud puudulikult ja osaliselt vääralt.Hageja on jätnud märkimata ,et ka arvelduslepingu AL- xxx tagatiseks oli muu hulgas M K käendus ja hüpoteek kinnistule asukohaga xxx.Laenuleping KL- xxx ja arvelduslaenuleping AL- xxx on lisaks muude tagatistega tagatud ka OÜ D vallasvarale seatud kommertspandiga.Hageja on jätnud märkimata ,et kostja täpsustas OÜ D pankrotimenetluses 28.06.2004 a. esitatud nõudeavaldust 30.09.2004 a. täiendava nõudeavaldusega ,millega palus tunnustada nõuet 11 862 988.36 krooni ulatuses.Hageja ei ole täitnud kohtuotsust,mistõttu sundtäitmine on põhjendatud.M K on tasunud kostjale arvelduslaenulepingust AL- xxx tuleneva OÜ D (pankrotis) võla katteks 200 000 krooni.M K ei ole kostjale tasunud arvelduslaenulepingust AL- xxx tuleneva OÜ D (pankrotis) võla katteks.Kuna arvelduslaenulepingust OÜ D tulenevaid kohustusi tagab käendusega ka hageja abikaasa,siis vastutavad nad täitmata kohustuste eest solidaarselt ning sundtäitmist on võimalik teostada mõlema käendaja suhtes.Kostja leiab,et käendajast hageja vastutab võlausaldajast kostja ees solidaarselt põhivõlgniku OÜ-ga D (pankrotis). Kostja palub teha vaheotsus,kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata . Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Harju Maakohus määrusega 06.02.2007 a. jättis S K hagi AS Sampo Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus määrusega 12.06.2007 a jättis Harju Maakohtu määruse muutmata. Riigikohus määrusega 14.11.2007 a. tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2007 a.ja Harju Maakohtu 6.02.2007 a. määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule,viidates,et kohtud ei ole pööranud tähelepanu kostja taotlusele hagi aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära menetlusosaliste seletused ,tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi on esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221. lg.1 alusel,mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,eelkõige põhjusel,et nõue on rahuldatud,ajatatud või tasaarvestatud.
TMS § 221 lg.3 sätestab,et sellise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni,kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kostja on seisukohal,et hagi on esitatud pärast TMS § 221 lg3 sätestatud tähtaja möödumist ,mistõttu taotleb aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. TsMS § 449 lg.3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes,mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust.Kui kohus leiab,et nõue on aegunud,teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele,asjaoludele ja tõenditele,mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega.Nõude aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Vaidlust ei ole selles,et Tallinna Linnakohtu 25.11.2005 a. kohtuotsuse alusel on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink 22.02.2006 a. algatanud hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr.024/2006/200 ja väljastanud hagejale täitmisteate. Hageja vaidlustab täitmisteate kättesaamise kuupäeva. Hageja seletused täitmisteate kättesaamise kohta on vastuolulised.Nii kinnitab hageja hagiavalduses (I kd tlk 2) nimetatud täitmisteate kättesaamist 13.03.2006 a. kullerteenuse vahendusel ,samas 13.03.2007 esitatud määruskaebuses (Ikd tlk 223-225) ja oma taotluses Tallinna Ringkonnakohtule käekirjaekspertiisi määramiseks kinnitas ta ,et täitmisteadet ei saanud ta mitte 03.märtsil 2006 a. vaid 12.03 2006 a. (II kd TLK 51-53). Käekirjaekspertiisi läbiviimise taotluse esitas hageja ka asja uuel läbivaatamisel sooviga selgitada,kas täitmisteate kättetoimetamise aktis sõnale ”märts” vahetult eelnev number 3 on kirjutatud hageja poolt. Kohus jättis hageja taotluse ,kui põhjendamatu,rahuldamata .Seadusest ei tulene nagu peaks täitmisteate kättetoimetamise akt olema täies ulatuses täidetud võlgniku poolt omakäeliselt. TMS § 10 lg.2 kohaselt kohaldatakse dokumentide s.h. täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut,kui TMS ei näe ette teisiti. TMS § 24 lg.2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed ,kuid täitmisteate kättetoimetamise akti vormistamist TMS ega TsMS otseselt ei reguleeri. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22.12.2005 a määruse nr.58 ”Kohtutäiturimäärustik” lisana 7.Nimetatud vormi kohaselt tuleb võlgnikul või võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist. Seega ei oma täitmisteate kättetoimetamise tõendamisel tähtsust,missugune isik täitis täitmisteate kättetoimetamise aktis kättetoimetamise aega kajastava lahtri,s.h märkis akti kättetoimetamise kuupäeva ja kellaaja.Täitmisteate kättetoimetamise akti allkirjastamisega kinnitab võlgnik nii täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist kui ka muid aktis märgitud andmeid. Kohtutäitur Arvi Pink`i õiendist 29.03.2007 (I kd tlk 245) nähtuvalt kasutab kohtutäitur täitmisteadete võlgnikele kättetoimetamiseks kullerfirma OÜ S teenuseid. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Arvi Pink algatanud hageja suhtes teisegi täitemenetluse täiteasjas 024/2006/201 (I kd tlk 247). Nii täitmisteate täiteasjas nr.024/2006/200 kui ka täitmisteate täiteasjas nr.024/2006/201 andis kohtutäitur Pink kullerfirmale hagejale edastamiseks üle 23.02.2006 a .Nimetatud asjaolu
tõendab kohtutäitur Arvi Pinki ja OÜ S poolt 23.02.2006 a allkirjastatud kirjade üleandmise akt (I kd tlk 246). Täiteasjades nr 024/2006/200 ja nr 024/2006/201 on täitmisteadete kättetoimetamise aktidest nähtuvalt mõlemad täitmisteated hagejale kätte toimetatud 3 märtsil 2006 a ,kell 12.03,mida kinnitab hageja oma allkirjadega teadetel (I kd tlk 210,247). Kirjade kättetoimetamise aktide üleandmist kullerfirma poolt kohtutäiturile tõendab 8.03.2006 a.nende kahepoolselt allkirjastatud akt .Akti kohaselt andis kullerfirma kohtutäiturile üle 19le isikule s.h S Kle (järjekorranumbri 11 ja 12 all) kättetoimetatud täitmisteate kättetoimetamise aktid (I kd tlk 249). Täitmisteadete kättetoimetamise aktide tagastamine kohtutäiturile on registreeritud 08.03.2006 kohtutäituri büroo sissetuleva posti registreerimise raamatus järjekorranumbri 1511 all (I kd tlk 248). Kohus leiab,et hageja viibimine 03.03.2006 a. eraarsti vastuvõtul ja 04.03-10.03.2006 a. haiglaravil ,ei välistanud hagejale täitmisteate kättetoimetamist 03.märtsil 2006 a. TsMS § 309 kohaselt võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas ,kus isik viibib. Hageja väide,et täitmisteated täiteasjas nr.024/2006/200 on talle esitatud erineva tekstiga,ei vasta tegelikkusele ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus kontrollis ja kinnitas täiteasjas nr 024/2006/200 täitmisteate koopiate vastavust originaaldokumendile . Hageja poolt esitatud täiteasja puuduliku numbri ja tekstiga väidetavalt täitmisteate 024/2006/200 koopiad jätab kohus tähelepanuta. Hageja leidis ,et hageja haigust tuleb käsitleda kui vääramatut jõudu VÕS § 103 lg.2 mõttes ja kohaldada TsÜS § 163 tulenevalt aegumise peatumist. Kohus leiab,et vääramatu jõu asjaoluks ei saa olla hageja haigestumine,kuna see ei vasta VÕS § 103 lg 2 kriteeriumidele. VÕS § 103 lg.2 käsitleb kohustuse rikkumise vabandatavust,kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.Vääramatu jõud on asjaolu,mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Hageja haigusloo väljavõttest nr 34839 nähtuvalt on hageja aastaid hüpertoonik,tuvastatud maksa suurenemine ja diabeet (II kd tlk 56-57),hospitaliseeriti ja viibis haiglaravil 04.0310.03.2006 a. kõrge vererõhuväärtuste,valude ja väsimustunde tõttu. Kohtu hinnangul ei saa vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg.2 mõistes lugeda hageja haigust,mille puhul vererõhu kõrgenemine on mõistlikult ettenähtav olukorras,kus hageja suhtes on täitmisel mitu kohtuotsust. Kohus leiab,et menetlustähtaja möödalaskmisele ei kohaldu aegumise peatumise alusena VÕS § 103 lg.2 määratletud vääramatu jõu asjaolud ja TsÜS § 163 kohaldamiseks puudub alus. Kohus leidis,et eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud asjaolu,et täitmisteate kättetoimetamise akti kohtutäitur Arvi Pink`i poolt 22.02.2006 a. algatatud täiteasjas nr.024/2006/200 S K suhtes ,on S K kätte saanud 3 märtsil 2006 a. kell 12.03,mida kinnitab S K allkiri nimetatud aktil.
Tulenevalt TMS § 221 lg.3 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Seega algas hagi esitamise tähtaja kulgemine 04.03.2006 ja hagi tulnuks esitada hiljemalt 04.04 2006 a. Hagi on kohtusse esitatud 10.04.2006 a.seega pärast seaduses säteststud aegumistähtaja möödumist. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale,et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Riigikohus määruse nr.3-2-1-101-07 p.11 märgib,et vaidlustes,kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud ,mille korral väidetav nõue oleks aegunud,tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ,tuleb tühistada ka hagi tagamise abinõu. Harju Maakohtu määrusega 16.05.2006 a. peatati täitemenetlus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvi Pink`i algatatud täiteasjas nr 024/2006/200 S K vastu. TsMS § 386 lg.4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega ,kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega ,kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Antud kohtuotsust tuleb TsMS § 449 lg.3 tulenevalt käsitleda lõppotsusena. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti.Seega tuleb kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.