Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(VÕS) §

lõikes

sätestatud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas).

Edasikaebamise kord

MENETLUSE KÄIK

13.11.2007.a esitas OÜ R(edaspidi hageja) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜM(edaspidi kostja) vastu 3000 krooni saamiseks. 16.01.2008.a määrusega tehti kostjale makseettepanek, mille kostja seadusjärgne esindaja sai kätte 30.01.2008.a. Kostja esitas tähtaegselt (s.o 18.02.2008.a) makseettepanekule vastuväite. 25.02.2008.a määrusega andis kohtunikuabi nõude maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 28.02.2008.a määrusega jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrus toimetati hagejale kätte 05.03.2008.a. 19.03.2008.a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub välja mõista kostjalt võlgnevuse kokku summas 6000 krooni, millest põhivõlg on 3000 krooni ja viivis 3000 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kantud kohtukulud: 350 krooni (tasutud riigilõiv) ja õigusabi. Kohtule 23.05.2008.a esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastuses on kostja enda kontaktaadressiks märkinud Xxx, mis on ka äriühingu registrijärgne aadress. 19.11.2008.a toimunud kohtu eelistungile kostja ei ilmunud. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale kohtukutset aadressile Xxx, tähitud kirjaga (TsMS § 313 lg 1) kätte toimetada, kuna see on postiasutuse poolt tagastatud märkega: „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtukutse ja hageja seisukoht on 22.08.2008.a eelnevalt kätte toimetatud kuni 08.08.2008.a olnud kostja seaduslikule esindajale. Seoses eelnevaga on kohus 03.10.2008.a saatnud kostjale teate kohtukutse hoiustamise kohta. Kohus luges kohtukutse ja teised menetlusdokumendid vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 kostjale kättetoimetatuks. Kostja on aadressilt Xxx, eelnevalt menetlusdokumente kätte saanud ning märkinud selle oma kontaktaadressiks ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile mitteilmumise põhjustest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles istungil kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus teavitas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 01.12.2008.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. 27.11.2008.a edastas hageja esindaja kohtule taotluse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskulude nimekiri: - 18.03.2008.a – kohtumine kliendiga, dokumentide analüüs, hagiavalduse koostamine, ajakulu 1,0 h x 1700 krooni (ilma käibemaksuta);

2-07-47505 - 30.06.2008.a – tutvumine kostja vastusega hagiavaldusele, hageja seisukoha koostamine kostja vastusele, ajakulu 0,75 h x 1700 krooni (ilma käibemaksuta). Taotlusest nähtuvalt on hageja kandnud seoses tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid summas: 1,75 h x 1700 krooni (ilma käibemaksuta), s.o 2975 krooni (ilma käibemaksuta) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 krooni, kokku 3325 krooni. Kuivõrd hageja näol on tegemist äriühinguga, ei ole tasutud käibemaks kuluks ning nõue esitatakse menetluskulude summalt ilma käibemaksuta. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude rahalise ulatuse tsiviilasjas ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 2975 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 krooni, kokku summas 3325 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas asjas on hageja palunud kohtul kostjalt välja mõista kohtukuluna tasutud riigilõivu 350 krooni ja õigusabikulud summas 2975 krooni. Lähtudes TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, on käesolevas asjas tsiviilasja hinnaks 3000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 10 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 5000 krooni.

Kohus leiab, et hageja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu kokku 350 krooni. TsMS § 147 lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-st 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 139 lg 3 sätestab, et riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 3000 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 kohaselt kuni 5000 kroonise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõivu 250 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv enamtasutud osas tagastamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 2975 krooni. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 2 tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.