Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. detsember 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-59463
Tsiviilasi
BAS-i hagi RJ vastu võlgnevuse 400 698.77 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja BAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Toivo Viilup (OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, asukoht Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, elektronpost [email protected]); Kostja RJ(isikukood XXX, elukoht XXX).
kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 24.09.2008 esitas BAS (edaspidi hageja) hagi RJ(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 268 600 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 15.05.2007 hageja ja kostja Laenulepingu (Leping I), mille kohaselt laenas hageja kostjale laenu kokku 85 000 krooni aastaintressiga 12% ning tähtajaga kuni 14.05.2008. 02.08.2007 sõlmisid SIA N ja kostja laenulepingu (Leping II), mille kohaselt laenas SIA N kostjale kokku 85 000 krooni aastaintressiga 12% ning tähtajaga kuni 02.08.2008. 19.09.2008 sõlmisid hageja ja SIA N nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas SIA N kõik enda laenulepingust II tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja laenulepingust I tulenev nõue kostja vastu seisuga 24.09.2008 on 151 500 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 85 000 krooni, intress 10 200 krooni ja viivis 56 100 krooni. Hageja laenulepingust II tulenev nõue kostja vastu seisuga 23.09.2008 on kokku 117 300 krooni, millest põhivõlgnevus on 85 000 krooni, intress 10 200 krooni ja viivis 22 100 krooni. Seega hageja laenulepingust I ja laenulepingust II tulenev nõue kostja vastu moodustab seisuga 23.09.2008 kokku 268 600 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 268 600 krooni ja viivised tasumata põhivõlgnevuse jäägilt kuni põhivõlgnevuse kustutamiseni. 07.10.2008 esitas hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 132 098.77 krooni ja lisanduva viivise nõudes (tsiviilasi 2-08-65297). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.08.2008 SSIA, POÜ ja RJ kompromissilepingu, mille kohaselt tunnistas kostja SSIA-le kahju tekitamist kokku 8 379.48 EUR-i ning kohustus tekitatud kahju hüvitama. Lepingu punktile 1.6 arvestati võlgnevuselt perioodil 22-30.09.2008 intressi arvestusega 12% aastas. Kokku kuulus kostja poolt intressina tasumisele 22.35 EUR-i. 01.10.2008 sõlmisid SSIA ja hageja nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas SSIA hagejale enda kompromissilepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 8 379.48 EUR-i, intressivõlgnevus 22.35 EUR-i ja seisuga 02.10.2008 viivised 41.90 EUR-i. Hageja lepingust tulenev nõue on hagiavalduse esitamise päeva seisuga 8 443.73 EUR-i. Vastavalt Eesti Panga poolt fikseeritud vahetuskursile (1 EUR = 15.6446 EEK) on 8 443.73 EUR-i 132 098.77 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 132 098.77 krooni ning viivised alates 03.10.2008 0.25% päevas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt kuni põhivõlgnevuse kustutamiseni. 09.10.2008 määrusega liideti tsiviilasi 2-08-65297 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-08-61369. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja sai määruse ja hagimaterjalid kätte kohtutäituri kaudu 06.11.2008 (kostja on ekslikult märkinud kättesaamise kuupäevaks 06.12.2008). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt poolte vahel 15.05.2007 sõlmitud laenulepingust, N SIA ja kostja vahel 02.08.2007 sõlmitud laenulepingust ning 19.09.2008 hageja ja N SIA vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust, mille kohaselt loovutas N SIA kõik 02.08.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale ning 22.08.2008 sõlmitud SSIA, POÜ ja RJkompromisslepingust, ning 01.10.2008 sõlmisid nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas SSIA BAS-ile enda kompromisslepingust tulenevad nõuded kostja vastu. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 alusel. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 37 675 krooni, millest 16 000 krooni moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 21 675 krooni lepingulise esindaja kulu. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Tegemist on kohtu arvates mõistlike ja vajalike kulutustega, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 37 675 krooni.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.