2-08-59370
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
1.detsember 2008. a Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59370
Tsiviilasi
OÜ Tridensi Kuressaare Kaubaladu hagi OÜ Sõmera Kaubandus vastu ostu-müügilepingu järgse võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Tridensi Kuressaare Kaubaladu, registrikood 10120082, asukoht Tehnika 5 Kuressaare 93817, e-post: [email protected] Hageja esindaja volikirja alusel vandeadvokaat Andres Tamm, asukoht Tolli 7 Kuressaare 93813, e-post: [email protected] Kostja OÜ Sõmera Kaubandus, registrikood 10131938, asukoht Pärase küla Muhu vald Saare maakond 94701
esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
1 (4)
2-08-59370
2 (4)
2-08-59370
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb dokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 113 lg 1 ja 208 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ostumüügilepingu järgne võlgnevus kokku 28 464 krooni 45 senti ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §-is 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. 13.11.2008. a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja kantud menetluskulud käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 1 750 krooni ja tasu õigusabi eest 5 900 krooni /tl 14, 26-27/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 3 tundi 20 minutit x tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 4 639,30 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 900 krooni, kuna OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
3 (4)
2-08-59370 Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18 %-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 5 000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 750 krooni ja õigusabikulud summas 5 000 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.