Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-08-14411 alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud 1) Pooled sõlmisid 30.03.2007. a Magnet krediitkaardi lepingu nr A070010341, mille alusel avas AS SEB Pank (edaspidi hageja) M T'i (edaspidi kostja) kaardikontol krediidilimiidi 30 000 krooni kuus, intressimääraga 16 % aastas. 07.01.2008. a ütles hageja seoses kostja võlgnevusega eelnimetatud lepingu üles erakorralise ülesütlemiskirjaga nr TVL-73611128. 2) Pooled sõlmisid 02.03.2007. a arvelduslaenulepingu nr A070006363, mille alusel avas hageja kostja kaardikontol krediidilimiidi 15 000 krooni kuus, intressimääraga 17 % aastas, limiiditasuga 1 % aastas, laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 02.03.2008. 02.04.2008. a ütles hageja seoses kostja võlgnevusega eelnimetatud lepingu kirjaga nr 5.5.11/K4150006 erakorraliselt üles. Hageja nõue ja põhjendused 16.04.2008. a esitas AS SEB Pank Pärnu Maakohtule hagi M T vastu võlgnevuse, intressi, teenustasude ja viivise nõudes kuni nõude kohase täitmiseni. 1) 01.04.2008. a seisuga võlgnes kostja hagejale Magnet krediitkaardi lepingu nr A070010341 järgselt 27 585 krooni põhivõlga, 1 397,60 krooni intressi ja 935,57 krooni viivist. Iga päev lisandub viivist 12,26 krooni. 07.01.2008 kirjaga kohustas hageja kostjat võlgnevus tasuma. Kostja nimetatud kirjale ei reageerinud, mistõttu tuleb võlg sisse nõuda kohtu korras. 2) 01.04.2008. a seisuga võlgnes kostja hagejale arvelduslaenulepingu nr A070006363 järgselt 14 990,89 krooni põhivõlga, 1 334,17 krooni intressi ja 150 krooni suuruses summas teenustasusid. Iga päev alates 01.04.2008 lisandub viivist 7,08 krooni. Seega kahe laenulepingu järgi võlgneb M T pangale 42 575,89 krooni põhivõlga, 2 731,77 krooni intresse, 935,57 krooni viivist ja 150 krooni teenustasusid. Iga päev alates 02.04.2008 lisandub viivist 19,34 krooni. Juhindudes VÕS §-st 396 lg 1 on laenusaaja kohustatud laenuandjale laenu tagastama. Juhindudes VÕS §-st 94 kohustub võlgnik tasuma vastavalt lepingule intressi ning VÕS §st 113 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduses toodud asjaolusid kinnitab hageja hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega – laenu võtmist laenulepingute koopiatega, lepingu lõpetamise kirjade koopiatega, õiendiga laenu-, intressi- ja viivise suuruse kohta. Juhindudes VÕS §-dest 94, 113 ja 396 lg 1 palub hageja välja mõista M T'ilt AS SEB Pank kasuks laenulepingute nr A070010341 ja A070006363 järgne võlgnevus 42 575,89 krooni põhivõlga, 2 731,77 krooni intresse, 150 krooni teenustasusid ja viivist kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt AS SEB Pank kasuks kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

2 (4)

2-08-14411 Kohus saatis 07.05.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 29-31/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud 09.10.2008. a /37/. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6, 113 lg 1 ja 396 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 46 393 krooni 23 senti, millest krediitkaardilepingust A070010341 tulenev põhivõlg on 27 585 krooni, intress 1 397 krooni 60 senti ja 01.04.2008. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 935 krooni 57 senti ning arvelduslaenulepingust A070006363 tulenev põhivõlg 14 990 krooni 89 senti, intress 1 334 krooni 17 senti ja teenustasud 150 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis arvestatuna protsendina põhinõuetelt alates 02.04.2008 kuni kohase täitmiseni VÕS §-is 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. 13.11.2008. a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 2 500 krooni ja tasu õigusabi eest 5 474,40 krooni /tl 24, 41-42/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 3,09 tundi korrutatud tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 4 639,30 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 835,10 krooni, kuna OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

3 (4)

2-08-14411 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 14.09.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-68-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18 %-se käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 4 639 krooni 30 senti VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 2 500 krooni ja õigusabikulud summas 4 639 krooni 30 senti. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.