Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

04.02.2008. a esitas T. OÜ (edaspidi hageja) Tartu Maakohtusse hagi M. OÜ (edaspidi kostja) vastu 18 452 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja 24.08.2007. a esitatud arve nr 270059 alusel tasuma 03.09.2007. a hagejale 35 046 krooni. Kostja sai arve kätte ja tal puudus vastuväide arvele ekslikult märgitud vale selgituse osas. Kostja oma kohustust tähtpäevaks ei täitnud, tasudes arvel nõutud summast 17 546 krooni 15.11.2007. a. Ülejäänud summa lubas kostja tasuda lähiajal. 18.12.2007. a saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Vaatamata sellele ei tasunud kostja võlgnevust ja 03.01.2008. a pöördus hageja inkassoteenust osutava firma Lõunalaenud OÜ poole, kes edastas kostjale nii tähtkirja kui e-maili teel võlanõude. 08.01.2008. a tunnistas kostja võlgnevust kirjalikult, saates L OÜ-le sellekohase teate, kuid ei tasunud võlgnevust ikkagi. Hageja nõuab kostjalt 18 452 krooni, millest 17 500 krooni on põhivõlgnevus ja 952 krooni viivis, väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 10.11.2008. a kohtuistungil taotles hageja teha antud asjas tagaseljaotsus, kuna kostja ei ilmunud istungile (tl 51). Kohus toimetas kostja ainukesele seaduslikule esindajale kohtukutse rahvastikuregistris märgitud aadressil Säre küla Antsla vald Võrumaa, kuna postiaadressilt Anne 61-118 Tartu ja kostja registrijärgselt aadressilt Ringtee 25 Tartu tagastati kohtukutsed kohtule hoiutähtaja möödumisel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kohtukutse kättetoimetatuks (tl 49-50). Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Samuti ei ole kostja teatanud (tl 20-21), et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p 3). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut, hageja taotlust (tl 51), hagiavalduses toodut (tl 3-4) ning hagiavaldusele lisatud arvet nr 270059 (tl 5), meeldetuletust (tl 6), võlanõuet (tl 7), kirjavahetust (tl 8-9) ja viivise arvestust (tl 10) ning tulenevalt VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 17 500 krooni ja viivise 952 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.