Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova
Kohtuotsuse tegemise aeg ja
28.november 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
koht Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-0101-156
Tsiviilasi
P D hagi V D vastu 67 860 krooni nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hageja P D , registris P D , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel I B , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: V D , registris V D , isikukood xxxx, elukoht xxxx 28.10.2008.a. hageja ja tema esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalesid Resolutsioon
Kohus, kuulanud ära hageja ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja kohustus tuleneb kostja allkirjastatud võlakirjadest, mille kohaselt kostja kinnitab, et on võtnud hagejalt hoiule raha ühe võlakirja järgi 10 000 krooni ja teise võlakirja järgi 50 000 krooni. Raha tagastamise viimane tähtaeg oli 30.03.1999.a. Raha on tagastamata. Kohus leidis, et kostja võlakirjad on käsitletavad laenulepinguna. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. TSK § 272 lg. 3 kohaselt võisid pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või must alusest, vormistada laenulepinguna. Kostja on raha saamist oma allkirjaga tunnistanud ja vastupidist kostja ei tõendanud. Toimikus olevast kohtuotsusest kriminaalasja nr. 1-395 nähtub, et kostja oli vajanud raha mikrobussi ostmiseks. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Kostja raha ei ole tagastanud. Intress on tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles pidid pooled kokku leppima lepingu sõlmimisel. Sellist kokkulepet võlakirjad ei sisalda. TSK § 192 sätestab, et viivise maksmise kohustis peab olema vormistatud kirjalikult. Ka viivise maksmise kohustust võlakirjad ei sisalda. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele osaliselt põhivõla nõudes summas 60 000 krooni ja tuleb jätta rahuldamata intressi (viivise) nõudes. Kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud, vastuhagilt on riigilõiv tasumata. Kostja väide nagu võlgneks hageja temale omakorda 6 000 krooni ja sellest tuleneva viiviseprotsendi, on ümber lükatud 28.08.1993.a. allkirjaga, millest nähtuvalt on hageja kostjale tagastanud 7 150 krooni politseitöötaja juuresolekul. Kuna kostja vastuhagilt on riigilõiv kohtu antud tähtajaks tasumata, kuid vastuhagiavaldust ei ole kostjale tagastatud, siis tuleb jätta kostja vastuhagi läbi vaatamata TsMS § 221 lg. 2 alusel, mille kohaselt kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka muul seadusega sätestatud juhtudel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud hagi esitamiseks tasutud riigilõivus 150 krooni. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Hageja poolt
tunnistaja ülekuulamiseks tehtud kulutused summas 92 krooni on põhjendatud kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 2 400 krooni, mis on väiksem, kui 5% summast 60 000 krooni. Kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 192, 272-273 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 23. jaanuaril 2009.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.