Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.novenber 2008, Tallinn
Tsiviilasja number
Vaidlustatud kohtulahend
2-07-41576 AS Hansa Liising Eesti hagi Karin Klaamase, Margot Otsa ja Marjut Holmi vastu solidaarselt 59 622.40 krooni nõudes Harju Maakohtu 26.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Tsiviilasi
Kohtumenetluse liik Menetlusosalised esindajad
ja
Kirjalik menetlus nende Hageja AS Hansa Liising Eesti (reg kood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Annemari Õunpuu Kostja 1 Karin Klaamas (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Oliver Ennok Kostja 2 Margot Ots (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx, xxxxx xxxxxxx) Kostja 3 Marjut Holm (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxx, xxxxx xxxxxxx), Kostjate 2 ja 3 esindaja v.adv. Monica Pihlak
Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused AS Hansa Liising Eesti esitas 05.10.2007 hagi Karin Klaamase, Margot Otsa ja Marjut Holmi vastu, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 59 622,40 krooni.
AS Hansa Liising Eesti ja Kirjastus Philos OÜ sõlmisid 08.04.2004 liisingulepingu nr 0076347L, mille esemeks oli Kauplus Sireen sisustuskaubad, ehitusaasta 2004. Lepingust tulenevalt andis hageja vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Liisinguvõtja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. 08.04.2004 sõlmiti hageja ja Karin Klaamase, Margot Otsa ning Marjut Holmi vahel käenduslepingud, millede alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis liisinguvõtjale 03.11.2005 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta, milles informeeris võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust teatises nimetatud tähtajaks. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, ütles hageja lepingu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Liisinguvõtja vara ei tagastanud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole. Pärast vara valduse taastamist, andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le Jadasson. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 500 krooni. Liisinguvõtja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: liisinguvõtja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus kokku summas 113 333,17 krooni; tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 13 289,23 krooni; vara realiseerimisega seotud kulud kokku summas 4 300 krooni, kokku võlgnevus 130 422,40 krooni. Kuna vara õnnestus võõrandada 500 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma liisinguvõtja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja vähendas nõudesummat 70 800 krooni võrra. Seega on lepingust tulenevalt liisinguvõtja poolt hagejale hüvitamata 59 622,40 krooni. 21.02.2006 lõpetati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega OÜ Kirjastus Philos pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. 11.09.2007 saatis hageja kostjatele teatise, milles informeeris neid liisinguvõtja võlgnevusest ning palus kostjatel võlgnevus kustutada. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Eelnevast lähtudes ning juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4, § 367 lg 1 ja 4, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 palus välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 59 622,40 krooni ja viivis 59 622,40 krooni ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostja Karin Klaamas leidis, et hageja ei ole tõendanud vara koosseisu, mis hagejale tagastati ja mis hageja poolt võõrandati. Põhjendamatult väike on vara müügihind – 500 krooni. Ebaselged on tehingud OÜ-tega Reeborn ja Jadasson. Hageja ei ole täitnud VÕS § 146 lg 2 tulenevaid kohustusi. Kostjad Margot Ots ja Marjut Holm ühises vastuses leiavad, et hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Hageja poolt on tõendamata vara koosseis, mille hageja realiseerimiseks tagasi sai. Lähtudes liisinguesemele tehtud hinnangust nr 1068 oleks komplekse vara võimalik turuväärtus olnud 112 100 krooni (koos käibemaksuga). Hageja on jätnud täitmata VÕS § 146 lg 2 tuleneva kohustuse käendajate ees. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 33 746,55 krooni. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-56-08, kui pooled vaidlevad tüüptingimuse sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kuna AS Hansa Liising Eesti ja Kirjastus Philos OÜ on sõlminud liisinglepingu oma majandustegevuse raames hageja tüüptingimustel, laieneb VÕS § 44 kohaselt VÕS § 42 lg 3 ka AS Hansa Liising Eesti ja Kirjastus Philos OÜ vahel 08.04.2004 sõlmitud lepingule. Lepingu p 3.7 järgi kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Nimetatud lepingu üldtingimuste punkti järgi kõrvutatakse liisingueseme võõrandamisest saadud summat selle jääkmaksumusega, sõltumata sellest, kuidas võõrandamisprotsess on kulgenud, mis aga võimaldab oluliselt kahjustada liisinguvõtja huvisid ja jätab liisinguandja otsustada liisinguvõtja vastu esitatava nõude suuruse määramise. Seega lähtudes VÕS § 44 ja 42 lg 3 p 5 on üldtingimuste punkt 3.7 tühine ning hüvitise suuruse määramisel tuleb juhinduda VÕS § 367 lg 3, mille kohaselt tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara väärtus, selle liisinguandjale tagastamise hetkel on kindlaks määratud hageja poolt 16.01.2006 hinnangus, milleks on 95 000 krooni. Vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 113 333,32 krooni. Seega ei kata liisingueseme väärtus selle tagastamisel liisingueseme omandamise kulusid 18 333,32 krooni suuruses summas. Liisingulepingu ülesütlemise ajaks oli liisinguvõtjal tasumata liisingumaksed 79 kalendripäeva eest, summas 18 296,03 krooni (käibemaksu ja intressita 13 289,23 krooni) Lisakuluna nõuab hageja vara realiseerimisega seotud kulusid. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud kulude vajalikkust OÜ-le Reeborn. Põhjendatud oli AVA-Ekspress OÜ-le kolimisteenuse kulu 2124 krooni. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 146, kuna tõendamist ei leidnud asjaolu, et hageja oleks olnud teadlik Kirjastus Philos OÜ pankrotimenetluse algatamisest. Tartu Maakohtu 06.01.2006 määrusega lõpetati Kirjastus Philos OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seetõttu ei olnud võlausaldajal ka võimalik võlgnikule nõudeid pankrotimenetluses esitada. 08.04.2004 on AS Hansa Liising Eesti ja Karin Klaamase, Margot Otsa ning Marjut Holmi vahel sõlmitud käenduslepingud, millede alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga Kirjastus Philos OÜ, liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 08.04.2004 sõlmitud liisingulepingust ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Eelnevast lähtudes oli põhjendatud hageja nõue kostjate vastu summas 33 746,55 krooni. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palub tühistada kohtuotsuse osaliselt, so hageja kasuks 25 875.85 krooni välja mõistmata jätmise osas ja teha uus otsus millega mõista solidaarselt kostjatelt välja 25 875,85 krooni ning menetluskulud jätta vastustajate kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti jätnud arvestamata liisingueseme müügihinna ning lähtunud vara hindamisaktis nr 1068 märgitud vara väärtusest. Maakohus on vara turuväärtuse kindlakstegemise osas rajanud otsuse vaid ühele tõendile, so. hinnangule nr 1068 ja jätnud teised tõendid ning apellandi väited hindamata. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse apellandi põhjendusi OÜ-le Reeborn hüvitatud kulude osas. Hinnangus nr 1068 on käsitletud komplekse vara võimalikku turuväärtust 112 100 krooni. Hinnangust nr 1068-2 nähtub üle antud vara tegelik koosseis ning selle võimalik turuväärtus
41 300 krooni koos käibemaksuga. Kuna apellandil ei olnud võimalik tõendada, et liisinguandja poolt antigi üle vara aktis 1068-2 toodud koosseisus nõuti hüpoteetilise turuväärtuse vahe sisse OÜ-lt Reeborn. Vara väärtuse määramisel oleks tulnud lähtuda vara tegelikust müügihinnast s.o. 500 kroonist ning vara jääkmaksumusest maha arvata kokku 71 300 krooni. Toimunud müügiprotsess viidi läbi nõuetekohaselt ja 590 krooni eest vara müües ei rikutud hea usu põhimõtet ning oma hoolsuskohustust ning vara ei müüdud selle turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Müüdav vara oli eritellimusel valmistatud kaupluse sisustus ja sellisele varale puudus järelturg peaaegu täielikult. Hind, millega vara müüa õnnestus, oligi selle turuhind. TsÜS § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle keskmine müügihind. Maakohtu otsusest ei selgu, millisel põhjusel on maakohus leidnud, et apellant ei ole mõistlikult põhjendanud kulude vajalikkust, mis väidetavalt hüvitati OÜ-le Reeborn. Apellant on hagis märkinud, et liisinguvõtja poolt vara tagastamata jätmise tõttu oli apellant sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole ja selle eest esitati arve. Vastustajad on möönnud, et OÜ Reeborn tegeles apellandile vara tagastamisega. Vastused apellatsioonkaebustele Kostjad Margot Ots ja Marjut Holm vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud jätta AS Hansa Liising Eesti kanda. Kostja Karin Klaamas ei nõustu apellatsioonkaebusega, vaidleb sellele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud välja mõista apellandilt. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 korrata. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud vara väärtuse kindlaksmääramine ja OÜ-le Reeborn tasutud summa väljamõistmata jätmine. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et üldtingimuste lepingu punkt 3.7 on tühine. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ülaltoodu alusel leiab kolleegium, et maakohus on hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud õigesti VÕS § 367 lg-st 3. Maakohtu poolt on põhjendatult määratud vara väärtus kindlaks selle tagastamise hetkega. Hageja on kohtuistungil ka kinnitanud, et formaalselt anti kogu vara üle ja hageja müüs kogu vara maha Reebornile (tl. 148). Seega kinnitab hageja asjaolu, et vastu võeti kogu vara. Hilisemad vara hindamisaktid ei mõjuta vara väärtust selle vastuvõtmise ajal. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnanud ja õigesti määranud liisingulepingu esemeks olnud vara väärtuse. Ebamõistlikult kahjustav on liisinguvõtjale hageja seisukoht, mille järgi ei võetaks liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse liisinguandjale jääva liisingueseme väärtust või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-08 leidnud, et lubatud on lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast, ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Tühine on kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski üksnes liisinguvõtjale, kes ei saa mõjutada müügiprotsessi. Antud
juhul on aga erinevus väga suur ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud kõik endast oleneva kiireima tulemuse saavutamiseks. Selliseid asjaolusid ei ole üldse esile toodud ka mitte hagiavalduses. Kolleegium nõustub ka maakohtu poolt antud hinnanguga OÜ-le Reeborn tehtud hüvitise osas. Kui apellandi poolt tasutud arvet seoses vara tagastamisega AVA-Ekspress OÜle on maakohus on pidanud põhjendatuks ning need kostjatelt välja mõistnud, siis OÜ-gu Reeborn poolt tehtud kulutusi ei ole apellant põhjendanud. Ka apellatsioonkaebusest ei selgu, miks peaks kostjad tasuma OÜ-le Reeborn tehtud kulutused. Ka kostjad ei ole tunnistanud hageja vajadust pöörduda vaidlusaluse vara tagasi saamiseks OÜ Reeborn poole. Maakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonastmes kostjate poolt kantud menetluskulud apellandi AS Hansa Liising Eesti kanda.
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.