OUS
Kohtuasja number
2-07-41576
Ouse kuupäev
26.juuni 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS H(reg.kood xxx, xxx) hagi K K (isikukood xxx, xxx), M O (isikukood xxx, xxx) ja M H (isikukood xxx, xxx) vastu 59 622,40 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
19.mai 2008
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja E Lainela, kostja M H , kostjate M O ja M H esindaja adv. M Pihlak ja kostja K K esindaja O Ennok
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista K K , M O ja M H solidaarselt AS H kasuks 33 746,55 EEK (kolm kümmend kolm tuhat seitsesada nelikümmend kuus krooni ja 55 senti). Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate K K , M O ja M H kanda. Edasikaebamise kord Kohtu Ouse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates Ouse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu Ouse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. AS H ja KOÜ sõlmisid 08.04.2004 liisingulepingu nr 0076347L, mille esemeks oli Kauplus Sireen sisustuskaubad, ehitusaasta 2004. Lepingust tulenevalt andis hageja vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Liisinguvõtja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis liisinguvõtjale 03.11.2005 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta, milles informeeris võlgnevusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust teatises nimetatud tähtajaks. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, ütles hageja lepingu üles.
Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Liisinguvõtja vara ei tagastanud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ R poole. Pärast vara valduse taastamist, andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le J . Vara õnnestus realiseerida hinnaga 500 krooni. Liisinguvõtja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: - liisinguvõtja poolt hagejale liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu ehk vara jääkmaksumus kokku summas 113 333,17 krooni; - tähtajaks tasumata rendimaksed ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 13 289,23 krooni; - vara realiseerimisega seotud kulud kokku summas 4 300 krooni. Kokku on võlgnevus 130 422,40 krooni. Kuna vara õnnestus võõrandada 500 krooni eest, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma liisinguvõtja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid. Hageja vähendas nõudesummat 70 800 krooni võrra. Seega on lepingust tulenevalt liisinguvõtja poolt hagejale hüvitamata 59 622,40 krooni. 21.02.2006 lõpetati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega OÜ K pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. 08.04.2004 sõlmiti hageja ja K K , M O ning M H vahel käenduslepingud, millede alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. 11.09.2007 saatis hageja kostjatele teatise, milles informeeris neid liisinguvõtja võlgnevusest ning palus kostjatel võlgnevus kustutada. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Eelnevast lähtudes ning juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4, § 367 lg 1 ja 4, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2 palub välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlg 59 622,40 krooni ja viivis 59 622,40 krooni. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited. Kostja K K hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud vara koosseisu, mis hagejale tagastati ja mis hageja poolt võõrandati. Põhjendamatult väike on vara müügihind – 500 krooni. Ebaselged on tehingud OÜ R ja J . Hageja ei ole täitnud VÕS § 146 lg 2 tulenevaid kohustusi. Kostjad M O ja M H hagi ei tunnista. Hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Hageja poolt on tõendamata vara koosseis, mille hageja realiseerimiseks tagasi sai. Lähtudes liisinguesemele tehtud hinnangust nr 1068 oleks komplekse vara võimalik turuväärtus olnud 112 100 krooni (koos käibemaksuga). Hageja on jätnud täitmata VÕS § 146 lg 2 tuleneva kohustuse käendajate ees. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistaja C K ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-56-08, kui pooled vaidlevad tüüptingimuse sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vastavalt VÕS § 36 lg 3 kohaldatakse võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepingu või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. VÕS § 44 kohaselt, kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. AS H ja KOÜ sõlmisid liisinglepingu oma majandustegevuse raames hageja tüüptingimustel. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka AS H Ja KOÜ vahel 08.04.2004 sõlmitud lepingule. Lepingu p 3.7 järgi kohustub liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (st liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Nimetatud lepingu üldtingimuste punkti järgi kõrvutatakse liisingueseme võõrandamisest saadud summat selle jääkmaksumusega, sõltumata sellest, kuidas võõrandamispr O on kulgenud, mis aga võimaldab oluliselt kahjustada liisinguvõtja huvisid ja jätab liisinguandja O liisinguvõtja vastu esitatava nõude suuruse määramise. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegelikku kahju suurust. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et üldtingimuste punkt 3.7 on tühine ning hüvitise suuruse määramisel tuleb juhinduda VÕS § 367 lg 3. Vara väärtus, selle liisinguandjale tagastamise hetkel on kindlaks määratud hageja poolt hinnangus nr 1068 16.jaanuaril 2006, milleks on 95 000 krooni. Vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 113 333,32 krooni (t.lk 11-12). Seega ei kata liisingueseme väärtus selle tagastamisel liisingueseme omandamise kulusid 18 333,32 krooni suuruses summas (113 333,17 – 95 000 = 18 333,32). Liisingulepingu ülesütlemise ajaks oli liisinguvõtjal tasumata liisingumaksed 79 kalendripäeva eest, summas 18 296,03 krooni (t. lk 12). Maksmata liisingumaksed ilma käibemaksu ja intressita moodustavad 13 289,23 krooni. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisega seotud lisakulud.
Lisakuluna nõuab hageja vara realiseerimisega seotud kulusid, milleks on OÜ R makstud 2 950 krooni seoses vara tagastamisega ning AVA OÜ-le makstud 2 124 krooni kolimisteenuse osutamise eest. Kohus leiab, et nimetatud kulutustest on põhjendatud kolimisteenuse kulu. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud kulude vajalikkust, mis väidetavalt hüvitati OÜ-le R . Seega on kulutuste hüvitamise nõue põhjendatud summas 2 124 krooni. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et kuna hageja ei ole põhivõlgniku pankrotimenetlusest käendajaid teavitanud, väheneb käendajate vastu esitatud nõue vastavalt VÕS § 146 lg 3 täies ulatuses. VÕS § 146 lg 2 kohaselt peab põhivõlgniku pankroti korral võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale. Hageja väite kohaselt ei olnud ta K OÜ pankrotimenetluse algatamisest teadlik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid hageja väite ümber. Tartu Maakohtu 21.02.2006 määrusest nähtub, et kohus algatas võlgniku pankroti 06.01.2006 ning lõpetas pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna liisinguvõtja pankrotti välja ei kuulutatud, ei olnud võlausaldajal võimalik võlgnikule nõudeid pankrotimenetluses esitada. Äriregistri andmetel on KOÜ registrist kustutatud 11.05.2006. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 08.04.2004 on AS H ja K K , M O ning M H vahel sõlmitud käenduslepingud, millede alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga KOÜ, liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 08.04.2004 sõlmitud liisingulepingust nr 0076347L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Eelnevast lähtudes on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu summas 33 746,55 krooni. Tunnistaja C K ütlused kajastavad vara üleandmist liisingulepingu lõppemisel, milles aga vaidlus puudus. Hageja väite kohaselt anti liisinguandjale üle kogu vara. TsMS § 165 lg 3 kui Otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.