Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-63207

Hageja võib esitada Tallinna ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.09.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlanõue summas 10 110,37 (kümme tuhat ükssada kümme krooni ja kolmkümmend seitse senti) krooni, intress summas 130,86 (ükssada kolmkümmend krooni ja kaheksakümmend kuus senti) krooni, viivitusintress summas 573,26 (viissada seitsekümmend kolm krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni ja alates 26.09.2008 tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluse käik ja kostja vastuväited Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluses. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on 03.11.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seadusest erineva intressimäära. TsMS § 367 järgi võib hageja nõuda tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 10 110,37 krooni, intress 130,86 krooni, viivitusintress 573,26 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 26.09.2008.a TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.