2-08-54254
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2008 Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-54254
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi Ü.P. vastu 11 657 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS If Eesti Kindlustus (RK 10100168, asukoht: Pronksi 19, 10124, Tallinn); Hageja esindaja: Kuuno Tombak (AS If Eesti Kindlustus, Raatuse 20, 51009, Tartu); Kostja: Ü.P.
kirjalik menetlus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
18.08.2008.a. esitas AS If Eesti Kindlustus Tartu Maakohtule hagi Ü.P. vastu 11 657 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 05.05.2007.a. kella 14.00 paiku liiklusõnnetus Tartus, Riia tn – KeskKaare ristmikul, kus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta kostja sõitis AS-le O kuulunud sõidukiga MB 208D r/m XXXXXX tagant otsa ees peatunud sõidukile VW Transporter r/m 888TBI, milline kuulus AS’le N ja mida juhtis Ü.L.. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega 06.06.2007.a. karistati kostjat Liiklusseaduse § 74’17 lg 1 alusel liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahviga. Korduva joobes juhtimise eest võeti ta kriminaalvastutusele. Kostja poolt juhitud sõiduki suhtes oli hageja 19.02.2007.a. väljastanud liikluskindlustuse poliisi nr E07031306168 kehtivusega 19.02.2007-18.05.2007. Tulenevalt liikluskindlustuse seaduse §-st 7 lg 1 lasus hagejal seetõttu kohustus hüvitada kostja poolt tekitatud liikluskahju. Kannatanu sõiduk VW Transporter remonditi OÜ F poolt. 06.07.2007.a. hüvitas hageja viimasele taastamisremondi maksumuse summas 10 857 krooni. Lähtudes LKindlS §-st 48 lg 3, arvestas hageja käsitluskulusid summas 800 krooni. Hageja tagasinõude suuruseks on kokku 11 657 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele LKindlS § 48 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel, kuna kostja oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal alkoholi mõju all ja ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Kohtu teade toimetati kätte kostjale isiklikult 15.09.2008.a. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Pooled on sõlminud liikluskindlustuspoliisi kehtivusega 19.02.2007-18.05.2007.a. (tl 13), millest tulenevalt on hagejal kui kindlustusandjal Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 järgi kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 2 järgi on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga, kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel, esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel, sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Käesolevas asjas ei ole kahtlust selles, et liikluskahju on tekkinud. Tulenevalt LKindlS § 48 lg 2 pdest 1 ja 2 on hagejal õigus esitada kannatanutele hüvitatud kahju osas tagasinõue kostja vastu. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS If Eesti Kindlustus hagi Ü.P. vastu 11 657 krooni nõudes.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.