2-07-15882
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2008. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-15882
Tsiviilasi
AS E hagi A G vastu võla väljamõistmiseks
Hagi hind
1338.32 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
• • •
Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja Katrin Verma Kostja A G (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista A G AS E kasuks põhivõlg 1338.32 krooni (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kaheksa krooni 32 senti) ja viivised 1337.32 krooni (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse krooni 32 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kogu ulatuses kostuja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
AS E esitas A G vastu hagi põhivõla 1338.32 krooni ja viiviste 1337.32 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.1998.a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale teenuse eest. Hageja esitas lepingus kostja märgitud aadressil kostjale neli arvet kogusummas 1777.35 krooni, kostja on sellest summast tasunud 150 krooni ning võlgneb 1338.32 krooni.
Hageja palub lisaks põhivõlale välja mõista ka viivised alates maksetähtajale järgnevast päevast kuni 18.04.2007.a. Kostja on olnud viivituses 2907 päeva, viivise määraks on teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.7 kohaselt 0.5% päevas ning viiviste summaks 5843.07 krooni. Hageja vähendab viiviste summat ja palub kostjalt välja mõista viivised summas 1337.32 krooni.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta AS liitumislepingut sõlminud, lepingul ei ole tema allkiri.
E 02.11.1998.a
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. AS E nõude aluseks on asjaolu, et pooled on sõlminud 02.11.1998.a liitumislepingu. Kostja vastuse kohaselt ei ole liitumislepingul tema allkirja. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping ning kostja peab tõendama, et liitumislepingul olev allkiri ei ole tema kirjutatud. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud 02.11.1998.a kuupäeva kandva liitumislepingu, mis on sõlmitud kostja nimel ning millele on all kirjutanud A G (tl 6, 12-19). Kohus on teinud kostjale ettepaneku taotleda allkirjaekspertiisi läbiviimist, et tõendada, et lepingu on allkirjastanud mõni kolmas isik. Kostja seda taotlenud ei ole ning oma väidete tõendamiseks muid dokumente esitanud ei ole. Kostja on tõenditena esitanud koopia liitumislepingust (tl 55), 21.02.2006.a välja antud juhilubadest (tl 56) ja 04.05.2005.a välja antud välismaalase passist (tl 57). Kohus leiab, et nende tõenditega ei ole tõendatud liitumislepingu allkirjastamine kolmanda isiku poolt. Kohtul ei ole erialaseid teadmisi, et tuvastada või välistada erinevatel dokumentidel olevate allkirjade samasus. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud. Kohus loeb seega tõendatuks, et pooled sõlmisid 02.11.1998.a liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostjal oli kohustus teenuse eest tasuda. Kuna kostja ei ole ülejäänud hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja on esitanud kostjale lepingute alusel arveid kokku summas 1338.32 krooni (tl 7-11); • kostja ei ole hageja esitatud arveid tasunud ning võlgneb 1338.32 krooni. Poolte vahel oli sõlmitud leping 02.11.1998.a. Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002.a, lepingu sõlmimise ajal reguleeris lepingulisi suhteid tsiviilkoodeks (TsK). Teenuste osutamise leping on oma olemuselt kestvusleping ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Lepingu alusel on esitatud arved 30.11.1998.a, 31.12.1998.a, 31.01.1999.a ning 28.02.1999.a (tl 8-11). Kuna hageja võlg tekkis enne 01.07.2002.a, kohaldatakse võlasuhtele tulenevalt VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse §-st 12 lg 2 tsiviilkoodeksit. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1338.32 krooni. Lepingule lisatud eeskirja p 7.7 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega viivitamise eest 0.5% päevas. Kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus rahuldab viivise väljamõistmise nõude 1337.32 krooni ulatuses TsK § 190 lg 1; 191 lg 1 alusel.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.