Tsiviilasi nr 2-07-56753
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2008. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-56753
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi I.A. vastu 8 020,80 krooni väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega, riigilõivu tagastamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • •
hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Kristin Nestor-Alviste (OÜ Julianus Inkasso; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja I.A.
Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi I.A. vastu 8 020,80 krooni väljamõistmiseks.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lõikes 3 sätestatust teavitas kohus
TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõivust pool, kui hageja loobub hagist. Julianuse Inkasso Agentuur AS on 27. detsembril 2007. a tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Riigilõiv palutakse tagastada OÜ Aktiva Finants kontole. TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab OÜ Aktiva Finants kontole nr 332066230003 Sampo pangas riigilõivu summas 125 krooni. TsMS § 168 lõike 4 kohaselt kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist ilma, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lõike 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 2 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidukulud. Kostja on esitanud kohtule sõidukulude tõendamiseks bensiini ostutšekid Olerex ja OÜ Kris Kütus Kiviõli ja Jõhvi tanklatest ajavahemikus 12. juuli 2008. a kuni 11. november 2008. a. Ostutšekkidest nähtuvalt on sel perioodil ostetud bensiini 2 026,91 krooni eest. Kohus märgib, et väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud, mida kohus saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. TsMS § 200 lõike 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kooskõlas TsMS §-ga 2 ja § 200 lõikega 2 on menetlusõiguse heauskne kasutamine selline menetlusosalise käitumine, mis on suunatud tsiviilasja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemisele. Võimalikult väikeste kulude all tuleb mõista selliseid rahaliselt mõõdetavaid kulutusi, mille tegemine on poolele möödapääsmatu tsiviilasja õigeks ja kiireks lahendamiseks ning mis ei koorma teisi menetlusosalisi rohkem kui minimaalselt võimalik oleks. Suuremate kulutuste, kui menetluses minimaalselt vajalik, tegemine arvestusega, et kohtukulud jäetakse vastaspoole kanda, on menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine. Kohus on seisukohal, et ainult sellised kohtuvälised kulud on vajalikena käsitletavad, mis on poolele vajalikud tema tsiviilkohtumenetluskohustuste täitmiseks ning samas koormavad teist menetluspoolt vähimal võimalikul viisil. Sellest suuremate kulutuste kandmine enda menetlusõiguste teostamiseks on poole võimalus, kuid teisele poolele suuremate kohustuste asetamine ei ole käsitletav menetlusõiguse teostamisel vajaliku kulutusena. Seega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite esitamiseks 18. juulil 2008. a, hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 13. oktoobril 2008. a ja kirjaliku seisukoha esitamiseks seoses hagist loobumisega 14. novembril 2008. a piisanuks nimetatud menetlusdokumentide postitamisest kohtu aadressil. Arvestades eeltoodut jätab kohus
kostja taotluse menetluskulude (kostja sõidukulud) summas 2 000 krooni väljamõistmiseks hagejalt rahuldamata kui mittevajaliku ja põhjendamatu kulu. TsMS § 178 lõike 1 teise lause kohaselt kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna kaebuse hind käesolevas asjas jääb alla 3 000 krooni (määrusega kostja jaoks rahuldamata jäetud osa), on määrus selles osas lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.