Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A.N.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlgnevus kokku summas 387,33 eurot, millest põhivõlg on 249,02 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 17.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivis 113,31 eurot.
3.Mõista A.N.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 249,02 eurot alates 18.11.2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista A.N.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 400 eurot.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (400 euro) tasumiseni. Kaja esitamine 1 (5)
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 18.09.2025 määrusega anti nõue A.N.-i vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetluses Tartu Maakohtule.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 25.09.2025 hagiavalduse A.N.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõla 249,02 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 104,73 eurot. Samuti edasiulatuva viivise alates 26.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 07.08.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 15691558, mille alusel ostis kostja Elisa Eesti AS-lt seadme Poco X5 maksumusega 249 eurot. Tagasimaksmise periood 24 kuud, igakuine osamaksete suurus 10,375 eurot. Intress ning lepingutasu puuduvad. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud 4 arvet kogusummas 249,02 eurot, mis on kostjal jäänud tasumata. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 25.11.2023. Kostja põhivõlg on seega 249,02 eurot. Elisa Eesti AS loovutas nõude koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid 16.01.2025 hagejale. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve (01.12.2023, arve nr 2040813931) maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 19.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2025 lepingujärgsess määras 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 104,73 eurot. Lisaks taotleb hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja: 06.02.2025 (15 eurot),
2 (5)
14.02.2025 (5 eurot) ning 16.04.2025 (5 eurot). Muud makseviivitusega tekkinud kulud on kokku 5 eurot. Muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja taotleb, et juhul, kui kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks ei vast, lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata vastavalt TsMS § 407 lg-le 1.
3.Kohus võttis 09.10.2025 hagiavalduse menetlusse, andes kostjale 21 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
4.Kostja on kohtu 09.10.2025 määruse kätte saanud samal päeval kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui adressaat on selle infosüsteemis avanud või kinnitanud selle kättesaamist, sõltumata kättesaamiskinnituse eraldi andmisest. Arvestades, et kostja on kättetoimetamise portaalis kohtu 09.10.2025 määrusele ligi pääsenud ja selle avanud, tuleb lugeda, et ta on samal viisil kättesaadavaks tehtud hagimaterjalid kätte saanud, isegi kui ta ei ole nende kättesaamist eraldi kinnitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud.
6.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et A.N. on rikkunud raha maksmise kohustust ning hagiavalduse esitamise seisuga, s.o seisuga 25.09.2025 on A.N.-il esitatud arvete alusel tasumata põhivõlgnevus summas 249,02 eurot.
8.Põhjendatud on ka viivisenõude rahuldamine. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve (01.12.2023, arve nr 2040813931) maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o alates 19.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2025. Kohtuotsuses tegemise seisuga (17.11.2025) on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 113,31 eurot (104,73+8,58). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 18.11.2025 viivise põhinõudelt 249,02 eurot kuni põhivõla täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
9.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude 3 (5)
hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 06.02.2025, 14.02.2025 ja 16.04.2025. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 1 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid. Põhjendatuks saab pidada sissenõudmiskulusid summas 25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.
12.Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 240 eurot. Kohus peab hageja põhjendatud menetluskuluks 400 eurot (140+20+240).
14.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi 4 (5)
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.