Tsiviilasi nr 2-08-59113
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2008. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-59113
Tsiviilasi
K.H.’i avaldus täitemenetluse ajatamiseks
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja K.H. (isikukood xxx, xxx Puudutatud isik sissenõudja V.H. (isikukood xxx, xxxx
esindajad
Tsiviilasi nr 2-08-59113 kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 ja lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning võib lahendada kohtuistungit pidamata. TsMS § 478 lg 1 järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 rakendamise üheks eelduseks on see, et täitemenetluse läbiviimine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. See tähendab, et kohus peaks tuvastama mingid erilised, harva esinevad ja tavalisest täitemenetlusest oluliselt erinevad asjaolud, mis annaksid aluse täitemenetlust ajatada. Sissenõudja nõue on põhimõtteliselt põhiseaduse §-i 32 alusel kaitstud konstitutsiooniline põhiõigus ja sissenõudjal on seadusest tulenev õigus oma nõude rahuldamisele, s. h. kohesele rahuldamisele kogu võlgniku vara arvelt. Seega, kui kohus ajatab täitemenetluse võlgniku avalduse alusel, siis kahjustab see sissenõudja seadusega kaitstud õigusi. Selliseks põhiõiguste riiveks peab olema mingi väga eriline, selgelt esile toodud ja põhistatud asjaolu. Käesoleval juhul kohus selliseid põhjusi esitatud asjaoludest lähtuvalt ei näe. Kohus juhib siinkohal avaldaja tähelepanu asjaolule, et antud situatsioonis on avaldaja kohtu hinnangul temast endast sõltuvatel põhjustel, mille on tinginud tema enda käitumine. Olles võtnud endale lepingulise kohustuse, tuleb seda ka täita vastavalt lepingus kokkulepitule ning lepingu mittekohane täitmine on aluseks võlausaldaja poolt võlaõigusseaduse kohaselt õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Veel enam, sissenõudja on andnud avaldajale/võlgnikule võimaluse tasuda ositi AS’i Julianuse Inkasso Agentuur poolt koostatud maksegraafiku alusel, millest võlgnik ei ole kinni pidanud ning kohustus on siiani täitmata, mis ongi tinginud avaldaja suhtes läbiviidava täitemenetluse. Mis puudutab täitemenetlust täitedokumendi, antud juhul Harju Maakohtu 28.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-11702, alusel, siis üldjuhul realiseeritaksegi täitemenetluse käigus võlgniku vara ning täitemenetluse korral ei pea olema tagatud võlgniku senise elustandardi või sellele lähedase olukorra säilimine. Võlgniku hädapärase kaitse täitemenetluses tagab see, et täitemenetluse seadustiku kohaselt on sätestatud, millised varaesemed tuleb võlgnikule alles jätta ja seadusandja on sätestanud minimaalse elatusstandardi, mis peab võlgnikule täitemenetluse korral säilima. Käesoleval juhul soovib võlgnik täiendava ja seaduses sätestatust soodsama seisundi saamist. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja kohtule esitatud avalduse raames selliseid erilisi asjaolusid esile toonud ning põhistanud, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. Tulenevalt eelnevast tuleb K.H.’i avaldus täitemenetluse ajatamiseks jätta rahuldamata.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.