Tsiviilasja number
2-08-21646
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.novembril 2008 kell 16:00, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
AS-i M hagi OÜE vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS M (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: I Ratas (OÜ MENTOR INKASSO; xxx) Kostja: OÜE(registrikood xxx; asukoht xx) Kostja lepinguline esindaja: J Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ; xxx)
Hagi vaadatud läbi kohtuistungil
20.novembril 2008.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja I. Ratas, kostja esindaja J. Kirsis
AS M esitas 30.05.2008 kohtule hagiavalduse OÜE vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.02.2003 koostöölepingu nr LT01262, millega hageja kohustus müüma kostjale mootorikütust ja autotarvikuid ning kostja kohustus saadud kaupade eest hagejale tasuma 14 päeva jooksul alates arve väljastamisest tulenevalt lepingu punktis 3.2.4. sätestatust. Hageja väljastas kostjale kaubalehtede alusel kaupu ning esitas kostjale tasumiseks arvesaatelehed kokku summas 291 196,60 krooni. 25.04.2008 tasus kostja hagejale 49 328,70 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 239 703,95 krooni ja viivis 13 207,84 krooni. 12.09.2008 kirjalikus seisukohas kostja vastuväidetele, märgib hageja, et kostja on pärast hagi esitamist osaliselt võlgnevuse tasunud ning põhivõlgnevus on 219 403,95 krooni ja viivis 24 898,50 krooni. 20.11.2008 kirjas kohtule taotleb hageja kostjalt välja mõista lisaks põhivõlgnevusele viivis summas 32 358,24 krooni.
Kostja 17.07.2008 kirjalikus vastuses kohtule tunnistab, et tal on võlgnevus hageja ees, kuid leiab, et nõude suurus ei ole täpne. Kostjale jääb arusaamatuks, millistele saatelehtedele hageja nõue tugineb. Pärast hageja nõude selgitamist kostja täiendavaid vastuväiteid kohtule ei esitanud.
20.11.2008 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks põhivõlgnevuse osas ning tunnistas viivisenõuet pooles ulatuses, kostja palus viiviseid poole võrra vähendada. Hageja vaidles sellele vastu. Kostja pakutud kompromissiga vähendada viiviseid poole võrra ning tasuda võlgnevus hagejale igakuiste maksetena 10 000 krooni kaupa, millega hageja ei nõustunud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on lepingust tulenev võlasuhe. Koostöölepinguna pealkirjastatud lepingu sisuks on mootorikütuse ja –õlide, määrdeainete, autotarvikute ja muude müüja poolt pakutava kauba müümine kostjale. Seega tuleneb kostja võlgnevus müügilepingust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagi aluseks olevatel saatelehtedel näidatud kauba ja nende eest esitatud arved kätte saanud. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ostjana on jätnud nõuetekohaselt täitmata VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud ostja põhikohustuse tasuda müüjale asja ostuhind. Kohtumenetluse käigus kostja tunnistas põhivõlgnevust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punktis 3.2.5 on kokku lepitud viivise määras 0,05 % päevas õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kohtuistungi toimumise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 32 358,24 krooni ning edasi alates 20.11.2008 viivised protsendina põhivõlast kuni põhinõude tasumisena. Kostja taotles viiviste vähendamist poole võrra. Kohus leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg-st 8 ja § 162 lg-st 1 tulenevalt on viiviste vähendamiseks alust eelkõige siis, kui viivisesumma on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et hageja taotletav viivisesumma (32 358,24 krooni) on kostja põhivõlgnevusega (219 403,95 krooni) võrreldes mõistlik ning selle vähendamiseks alust ei ole. Samuti ei anna viiviste vähendamiseks alust kostja väide, et ta on heauskselt püüdnud võlga tasuda vastavalt võimalustele. Kostja väited on paljasõnalised- Võlgnevus on tekkinud 2008.a. veebruarismärtsis. Peale hagi esitamist tasus kostja 2006.a. juunis 20 000 krooni, sellest möödunud 5 kuu jooksul ei ole kostja midagi tasunud, kuigi on pakkunud hagejale kompromissina tasuda igakuuliselt 10 000 krooni. Ettevõtjal tuleb oma majanduslikke võimalusi ja riske hinnata enne kaupade ostmist ja teenuste tarbimist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kaalu kostja väidetavad makseraskused üles hageja õigustatud huvi saada tasutud müüdud kauba eest. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt välja hageja taotletud, sissenõutavaks muutunud viivised täies ulatuses. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud hageja nõue alates 20.11.2008 viiviste väljamõistmine protsendina põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni ning kohus rahuldab selle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.