Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Asjaolud ja menetluse käik 27.06.2008 esitas PR (edaspidi hageja) kohtule hagi L B (edaspidi kostja) vastu 55 800 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 15.05.2007 otsusega kohustati kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum Xxx Tallinnas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja eluruumi vabastamise viivitamisega seotud kahjuhüvitis perioodil september 2006 kuni aprill 2007. Perioodi eest aprill-oktoober 2007 maksis kostja eluruumi kasutamise eest vabatahtlikult 600 krooni kuus, seega võlgneb kostja selle aja eest 30 800 krooni ning perioodi eest novemberdetsember 2007 ja jaanuar-märts 2008 ei tasunud kostja eluruumi kasutamise eest, seega võlgneb kostja hagejale nimetatud perioodi eest 25 000 krooni. Eelnimetatud eluruum vabanes kostja valdusest alles kohtutäituri kaasabil 27.03.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista eluruumi Xxx Tallinnas vabastamisega viivitamisega tekkinud kahju hüvitisena 55 800 krooni ning viivis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimääraga millele lisandub 7% aastas hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest kuni nõuetekohase täitmiseni. 19.11.2008 toimunud kohtuistungil hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja jättis kohtuistungile ilmumata. 15 minutit enne istungit helistas kostja abikaasa kohtule ja teatas, et kostja on haige ning ei saa istungile ilmuda. Pärast kohtuistungit kell 15:28 tutvus kohus kostja poolt esitatud taotlusega, milles kostja palub kohtuistungi edasilükkamist seoses sellega, et ei ole haigusest paranenud ja tal ei ole advokaati. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja oli nõuetekohaselt kutsutud 19.11.2008 toimunud istungile ning ta oli teadlik istungilt puudumise tagajärgedest. Tulenevalt TsMS § 422 lg 1 ja 2 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liiklustakistus, poole ootamatu haigus või lähedase ootamatu haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Kohtu hinnangul ei ole kohtuistungi edasilükkamise taotlus põhistatud ning kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu. Kohus ei loe edasilükkamise taotlust põhjendatuks, kuna 24.10.2008 istungi lükkas kohus kostja (telefoni teel edastatud) taotlusel edasi seoses kostja haigestumisega. Kohus eeldas, et kostja käitub taotlust esitades heas usus. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja esitanud haigust tõendavat dokumenti, mis takistas tal 24.10.2008 istungile ilmumise, mistõttu ei ole teistkordne istungi edasilükkamine samal põhjusel kohtu jaoks usutav. Samuti on olnud kostjal piisavalt aega endale esindaja leidmiseks. Seega pole kohus tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid, kuna kohtuistungi edasilükkamise taotlus ei ole põhjendatud. Harju Maakohtu 15.05.2007 otsusega kohustati kostjat vabastama hagejale kuuluv eluruum XxxTallinnas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja eluruumi vabastamise viivitamisega seotud kahjuhüvitis perioodil september 2006 kuni aprill 2007. Kostjal tekkis kohtuotsuse

vaidlustamise perioodil aprill 2007 kuni märts 2008 üüritud asja tagastamisega viivitamise tõttu lisaks varem kohtuotsusega väljamõistetud summadele täiendav kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja arvestab üüri turuhinnaks 5000 krooni kuus. Hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitiselt seadusjärgset viivist ning hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest, s.o 18.07.2008, kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 335. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3 250 krooni. Nimetatud taotlus on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 3 250 krooni.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.