Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue AS Kohtla- Järve Soojus esitas 28. detsembril 2006 hagi A G vastu tasumata teenustasude nõudes summas 18 356,05 krooni. Hagiavalduse kohaselt säästis kostja eelnimetatud summa hageja arvelt alusetult ning ta palub kohtul selle tema kasuks välja mõista. Hageja esitab hagiavalduse lisadena tõendid, sealhulgas 09. novembril 2007 tõendi hagisumma 18 356,05 krooni kujunemisest – tabeli, mis kajastab xxx, xxx soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuse arvestust (toimiku lk 39-40). Kostja vastus Kostja A G hagi ei tunnista ja leiab, et see on ekslikult esitatud tema vastu. 19.03.2002 sõlmisid kostja ja tema abikaasa J L J R ́ga xxx korteri kinkelepingu. Nimetatud kinkelepingu p 2.1. kinkija kinkis kingisaajale kinkija omandis oleva korteri koos kõigi varem lepinguobjektil lasuvate õiguste ja kohustustega. Tuginedes kostja poolt esitatud kinnistusosakonna väljatrükile (toimiku lk 23) kinnistati korter J R nimele tema poolt esitatud kinnistamisavalduse alusel 08.12.2003. Seega tuleb senine kostja- A G asendada õige kostja- J R ning esialgse kostja suhtes lugeda hagi tagasivõetuks. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja viitab Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 ja Tsiviilkoodeksi (TsK) § 220. Hageja seisukoht on, et J R ei ole võlga üle võtnud, kuna võlg oleks üle läinud kolmandale isikule üksnes siis, kui selleks oleks võlausaldaja nõusolek. Hageja teatab, et temale ei ole tehtud ettepanekut võla üleminekuga nõustumiseks. Hageja jääb esitatud haginõude juurde.

KOHTUISTUNGID

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Käesoleva kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus kostja ning kolmanda isiku taotlusel aegumise küsimuse. Alates 01.07.2002 kehtiv TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Nii kostja kui kolmas isik on esitanud kohtule taotluse kohaldada esitatud hagi suhtes 3aastast aegumistähtaega. Kolmas isik viitab aegumise kohaldamisel TsÜS § 151 lg 1. Hageja ei ole nõus kolmeaastase aegumise kohaldamisega viidates tehingust tuleneva nõude aegumisele kümne aasta jooksul, kuna kostja on tema hinnangul tehingust tulenevaid kohustusi rikkunud tahtlikult. Hageja viitab TsÜS § 146 lg 4-le. Aegumisküsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et tegemist on küll tehingust tuleneva nõudega (kommunaalteenuste tasumise kohustus tulenevalt tehingust – tarbija ja teenuse osutaja vahelisest lepingust), kuid samas on ka kindlaks tehtud, et kostja või kolmas isik kostja poolel sai tehingu mittetäitmise tulemusena alusetult rikkamaks. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Kohtutoimikus lk 39-40 on hageja esitanud tõendi – xxx, xxx soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestuse, milles on fikseeritud kostjale esitatud viimase arve kuupäevaks 02.2002. Seega tuginedes TsÜS § 147 lg 3 algas viimase arve tasumise nõude esitamise aegumistähtaeg 31. detsembrist 2002.a ning lõppes 31. detsembril 2005.a. Hageja on esitanud hagi kohtusse 28.12.2006.a, seega ca 1 aasta peale viimase arve tasumise nõude esitamise tähtaja lõppemist. Kohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid, et kostja käitumine võlgnevuse tekkimisel oleks hinnatav temapoolsete kohustuste tahtliku rikkumisena. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 19.03.2002.a. korteri kinkelepingu p 2.1. (toimiku lk 9) on kirjas, et kinkija kingib kingisaajale kinkija omandis oleva korteri koos kõigi varem lepinguobjektil lasuvate õiguste ja kohustustega. Kohtul ei ole alust kahelda kostja arusaamas, et ta koos korteri üleandmisega kingisaajale andis oma arusaama kohaselt kolmandale isikule üle ka sellel lasuvad kohustused ning seetõttu puudus temal ka tahtlus õigusvastase tagajärje tekitamiseks – võlakohustuse teadlikuks täitmata jätmiseks. Hageja viited VÕS § 175 lg 2 ja 3 ning TsK § 220 sätetele ei ole puutumises aegumise küsimuse otsustamisega. Kuna hagi on aegunud, ei ole kohtul kohustust analüüsida 19.03.2002.a. korteri kinkelepingu p 1.2. kohustuste reaalset või võimalikku üleminekut kolmandale isikule. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et kostja ja kolmanda isiku taotlused aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja jätab seda arvesse võttes hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja taotlust oma menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole.

Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.