OÜ Viva Elektroonika avaldus M. I.-B. vastu 3 602,44 krooni võlgnevuse nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
07. oktoober 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi S. T.; Kostja M. I.-B., tema nõustaja V. K..
Resolutsioon
1.Kohaldada aegumist OÜ Viva Elektroonika (registrikood xxx, asukoht xxxx haginõudele M. Il.-B. (isikukood xxx, elukoht xxxx) vastu 3 602.44 krooni materiaalse kahju hüvitamises ja jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud OÜ Viva Elektroonika kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.OÜ Viva Elektroonika esitas 27.03.2008.a Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku M. I.-B. vastu 3 602.44 krooni võlgnevuse ja menetluskulude 840 krooni tasumiseks.
2.Viru Maakohtus tegi 03.04.2008.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 24.04.2008.a vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu Viru Maakohtu 28.04.2008.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
3.Viru Maakohtu 02.05.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.t nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades kõik dokumentaalsed tõendid.
4.20. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt tuvastas hageja Jõhvi kaupluses 10.10.2007.a läbiviidud inventuuri käigus kaupade puudujäägi kogusummas 21 900,66 krooni. Kuriteo tunnuseid läbiviidud sisejuurdluse käigus ei tuvastatud. Vastavalt hageja ja kostja vahel 01.08.2007 sõlmitud töölepingule nr. 01.08.J.07, kollektiivse täieliku materiaalse vastutuse lepingule nr. 40/15032007 ning Töökoodeksi §128 lg1 p6 ja lg2 vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest täielikult koos teiste töötajatega, proportsionaalselt tema kuupalgale ja töötatud ajale, mis antud juhul moodustab 3 602,44 krooni.
5.Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks materiaalse kahju hüvitamiseks 3 602.44 krooni ja menetluskulud. Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUS
6.30. mail 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et tööleping temaga lõpetati 01.10.2007.a ning mingeid pretensioone talle ei esitatud. Kuna tema töötamise ajal inventuure ei teostatud, ei ole kostjal kohustusi hageja ees. Samuti väitis kostja, et temaga ei ole sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingut. Kostja väitel oli kogu kaup tema töötamise ajal olemas, kuna nad koos teiste töötajatega kontrollisid kaupade olemasolu. Kostja teatas, et soovib esitada vastuhagi, kuna sai tööraamatu kätte 21-päevase hilinemisega. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOHTUISTUNG
7.07. oktoobri 2008 kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse asja materjalide juurde täiendavate dokumentaalsete tõendite, s.o inventuuri tulemuste lisamiseks. Esindaja väitel pidasid pooled läbirääkimisi ning selleks ajaks peatus aegumise tähtaeg. Esindaja nõustus kirjaliku menetlusega, tingimusel, kui menetluse käigus hageja ei taotle tunnistajate ülekuulamist. Esindaja palus täiendavat aega poolte vahel toimunud läbirääkimiste tõendamiseks.
8.Kostja arvates nii hagi kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise tähtajad olid hageja poolt mööda lastud, ning palus hagejal hagi tagasi võtta. Taotlusi kostjal ei ole, oma seisukoha on kostja esitanud kirjalikus vastuses.
MENETLUSE KÄIK
9.Kuna pooled nõustusid asja kirjalikus menetluses lahendamisega, andis kohus neile tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 17.10.2008.a.
2 (4)
2-08-11605
10.10. oktoobril 2008.a esitatud avalduses palus kostja kohaldada aegumist hageja nõudele, kuna tööleping hagejaga lõpetati 01.10.2007.a, maksekäsu kiirmenetluse avaldus aga esitati 27.03.2008.a, s.o individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §6 lg1 sätestatust hiljem.
11.20.10.2008.a palus hageja esindaja lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses, kuna hageja ei suuda esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et ta pidas kostjaga läbirääkimisi tekitatud kahju hüvitamise osas. Hageja loobus tunnistajate ülekuulamise taotlusest, kuna hageja töökollektiiv on oluliselt muutunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §3 lg1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama seadustiku §5 lg1 tulenevalt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagejal on küll õigus valida, kelle vastu ja millise nõude ta esitab, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ettenähtud korras kohtusse hagi esitamisel peab hageja välja tooma neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded kostja vastu, põhistama hagi ja esitama selle tõendamiseks vastavaid tõendeid.
14.01.08.2007.a määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr. 01.08J.07 alusel kostja asus hageja juurde tööle müüja ametikohale kauplusesse asukohaga Xxxx (t.lk. 27-30). Pooltel ei ole vaidlust kostja müüjana töötamise üle. Kostja (müüja) ametijuhendit ei ole pooled kohtule esitanud. Tööleping lõpetati 01.10.2007.a töötaja algatusel TLS §79 lg1 alusel (t.lk. 40).
15.Töökoodeks ei välistanud tööandja õigust sõlmida töötajaga individuaalse varalise vastutuse või kollektiivse varalise vastutuse lepingu. TööK § 128 lg 2 järgi võidakse individuaalse varalise vastutuse leping sõlmida töötajaga, kes töötab ametikohal või teeb tööd, mis on vahetult seotud talle antud vara hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega. 24.04.2007.a sõlmis hageja oma töötajatega täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu nr 40/15032007.a (t.lk. 31, 32). 01.08.2007.a, s.o töölepingu sõlmimise päeval, sõlmisid hageja ja kostja täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu nr 40/15032007.a lisa nr. 4, milles nad leppisid kokku, et töötaja on tutvunud täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu tingimustega ja nõustub kõigi lepingupunktidega. Samuti nad leppisid kokku selles, et lisa nr. 4 on täieliku kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu lahutamata osa (t.lk. 30).
16.Kostja ei töötanud kaupluses üksi. Hagiavalduse kohaselt hageja Jõhvi kaupluses 10.10.2007.a läbiviidud inventuuri käigus tuvastati puudujääk 21 900.66 krooni, mille hageja jagas kaupluses töötanud 5 (viie) töötaja vahel lähtudes 0.49277% igaühe põhipalga suurusest. Hagejalt nõutav kahju on välja toodud lähtudes tema põhipalgast 7 318 krooni. Puudujäägi tõendamiseks esitas hageja 23.08.2007.a inventuuri tulemused ja akti ning 30.09.2007.a inventuuri akti. Kostjal ei ole vaidlust puudujääki tekkimise ega puudujäägi suuruse üle.
3 (4)
2-08-11605
17.Võlasuhe tekkimise õiguslikud alused on sätestatud võlaõigusseaduses (VÕS), mille §3 p1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlaõigusseadus kehtestab küll üldnorme lepingutele, kuid tööseadused on erinormid võlaõigusseaduse suhtes. Kuna kahju hüvitamise nõue on esitatud töökoodeksi (TööK) §128 lg1 p6 ja lg2 sätestatud õiguslikel alustel, siis eeldab hageja, et kahju sai tekitatud kostja poolt TLS §48 lg1 p3 ja §50 toodud kohustuste rikkumise tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud, et kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega (TööK §128 lg1 p6). Ei ole seda võimalik tuvastada ka hagile lisatud tõendite alusel, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kahju tekitati tööülesannete täitmisel.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §142 lg1 alusel õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (TLS) §143 lg1 alusel sama seaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud teada saama. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud sama paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul.
19.Käesoleva otsuse põhjenduste 16. punktis on tuvastatud, et hageja sai puudujäägist teada hiljemalt inventuuri aktide koostamise ajal. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.03.2008.a, s.o pärast TLS §143 lg1 sätestatud tähtaja möödumist. Menetluse käigus väitis hageja, et aegumine katkes poolte vahel peetud läbirääkimiste tõttu, kuid hiljem teatas, et ta ei suuda seda asjaolu tõendada. Kostja on taotlenud hageja nõudele aegumise kohaldamist. TsÜS §143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Sellepärast kohus rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumist hageja nõudele. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
21.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §162 lg1, lg2, §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt..
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.