Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-14769
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
24.11.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri E AS hagi V OÜ vastu kahju 43 775 krooni nõudes 28.10.2008 Hageja: E AS, registrikood xxx, xxx Esindaja V Vahkal, xxx Kostja: V OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx. Lepinguline esindaja M Leis, KL K ÕB, xxx Hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus. Jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja E AS kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 18.04.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja A R 20.02.2007 kodu kindlustuslepingu nr 40136502, millega kindlustati korter asukohaga Xxx, Tallinn. Üheks valitud kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus oli veekahju, omavastutusega 3000 krooni. 08.01.2009 esitas AR kahjuteate seoses kindlustuskohas toimunud veekahjuga, milles korter sai ulatuslikult kahjustada. Veekahju tekke põhjuseks oli vastavalt sündmuskoha ülevaatuse aktile ja fotodele vanni painduvate ühendustorude purunemine. Hageja on seoses kõnealuse juhtumiga hüvitanud kannatanule tekkinud kahju summas 43 775 krooni. Kahju hüvitati vastavalt I C OÜ arvetele. Korteriomanik ostis vanni AIIIB Manual 04.03.2008 kostjalt, ostes anti kaas paigaldus-
ja kasutusjuhend ning garantiidokument, vanniga olid kaasas painduvad survevoolikud, mille purunemine tekitaski kahju. Hageja tugineb võlaõigusseaduse § -dele 217 lg 218 lg 2 ja 115 ning leiab, et kahju eest vastutab kostja, vann anti ostjale üle 04.03.2008 ning lepingutingimustele mittevastavus ilmnes seoses kahjujuhtumiga 08.01.2008. Kahju tekkis vanni survevoolikute purunemisel tekkinud vee väljavoolu tõttu. Ostja paigaldas ja hooldas vanni vastavalt tootega kaasa antud juhendile, milles ei ole kohustust paigaldada vann trapiga varustatud ruumi ega kontrollida survevoolikuid iga poole aasta tagant. Ostja ei ole rikkunud paigaldus- ja hooldusjuhendit. Ostja seletas, et 2007 aasta kevadel käisid OÜ V remondimehed vahetamas vanni purunenud survedüüsi, vaatamata sellele, et survevoolikud olid kergelt roostes, ei viidanud sellele keegi. Hageja palub välja mõista ka viivise alates 11.03.2008 kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni 13.49 krooni iga võlgnetud päeva eest. Hageja palub tuginedes VÕS 492 ja 113 lg 1 välja mõista kahju 43 775 krooni ja viivis 13.49 krooni päevas alates 11.03.2008 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta rahuldamata. A R on saanud ostudokumentide koosseisus paigaldus- ja kasutusjuhendi ning ohutusnõuete viidete saamist kinnitava lehe, kus muuhulgas on kirjas volitatud remonditöökojad ja vanni paigaldajad T OÜ ja K B OÜ. Vanni paigaldas ostja ise. Kostjat vahetult pärast õnnetusjuhtumit sündmuskohale ei kutsutud, õnnetusjuhtumist sai ta teada alles 25.02.2008 koostatud tagasinõude nr 6586 kaudu. Kostjale ei ole teada, kas purunenud survevoolikud kuulusid üldse müüdud vanni komplekti. Survevoolikud paigaldas tarbija ise ning valesti, vajalik on ekspertiisiga välja selgitada, kas survevoolikud purunesid ligikaudse kaheaastase ekspluatatsiooni käigus väära paigalduse ja kasutuse tõttu või toote puuduse tõttu, on võimalik vääramatu jõu asjaolu tõttu, näiteks ülesurve veetrassis. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Menetlusosalistel ei ole vaidlust asjaolude üle, et A R kuuluvas korteris asukohaga Xxx sai kahjustada nimetatud eluruum 08.01.2008 toimunud veekahju tagajärjel. Veekahju tekkis vanni survevoolikute purunemisest, tuvastada tuleb, kas see võis olla tingitud kostja poolt lepingutingimustele mittevastava survevooliku müügist, mis tooks kaasa kostja vastutuse. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas, § 218 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale.
Vaidlusalune tsiviilasi põhineb kostja vastu müügigarantiist tuleneval müüja vastutusel ning hageja on esitanud regressi korras võlaõigusseaduse § 492 lg 1 alusel rahalise nõude kostja vastu summas 43 775 krooni, mis on hüvitatud summa kindlustusvõtjale. Hageja ja kindlustusvõtja A R vahelist kindlustussuhet kinnitab kodu kindlustuspoliis nr 40126502, 20.02.2007. Kahjujuhtumi kohta on hageja esindaja koostanud 08.01.2008 sündmuskoha ülevaatuse akti, milles on märgitud, et nii sooja kui külma vee vanni survevoolikud purunesid. Kindlustusvõtja on esitanud 28.01.2008 avalduse kindlustushüvitise saamiseks, hüvis 43 775 krooni on väljamakse otsusega kahjukäsitlusasjas nr 806380011 otsustatud hüvitada. VÕS § 492 lg 2 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vannikomplekti omandas A R kostjale kuuluvast kauplusest ning purunenud survevoolikud kuulusid müüdud vanni komplekti. Kohus hinnates asja menetluse käigus kogutud tõendeid leiab, et ükski tõendi ei kinnita vaidlusaluste survevoolikute kui müüdud kauba ebakvaliteetsust, mis tooks kaasa müüja vastutuse. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. TsMS § 293 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Sellekohase dokumentaalse tõendi N K Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 791 ( tlk 69, 70, 71, 72, 73) esitas kostja OÜ V. Nimetatud dokumentaalses tõendis on ekspert jõudnud järeldusele, et survevoolikute purunemine on tingitud ebaõigest võttest paigaldamisel, survevoolikute mutrid olid paigaldamisel üle pingutatud, tihendid sisse pressitud, mille tagajärjel vanni kasutuse ajal voolas vesi mööda survevoolikut alla põhjustades põrandal paikneval voolikuosal korrosiooni teket, voolikud muutusid hapraks ning veesurvele mittevastupidavaks, ebaõige paigaldusvõtte tõttu oli survevoolikute lõhkemine vältimatu. Muuhulgas võis survevoolikute purunemist mõjutada veesurve kõikumine. Kohtul on õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, ekspertiisi teeb TsMS § 294 lg 1 kohaselt riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. 12.08.2008 toimunud kohtuistungil taotles hageja asjas ekspertiisi läbiviimist selgitamaks välja, millisel põhjusel purunesid kostja poolt müüdud vanni komplektsuses olevad survevoolikud ning kas torude ühenduskohtade tihenditel on võimalik üheselt tuvastada või välistada lekete tekkimist enne torude purunemist. Kohus määras 18.09.2008 kohtumäärusega ekspertiisi. Läbiviidud ekspertiisi (tlk 82-89) käigus tuvastas spetsialist, et on väga ebatõenäoline, et defektid olid survevoolikutel ostes, kõrge niiskuse tase ja vesi põrandal on tekkinud ebakorrektsest toruühendusest survevooliku sinise tihendiga otsa ja lisavooliku vahel. Esitatud hinnangutest ei ilmne, et survevoolikud või detailid purunesid materjali-, konstruktsiooni- või tootmisvigade tõttu ja kohus leiab, et müüja vastutuseks puudub igasugune alus. Kindlustusvõtja A R e- mailides on kajastatud kirjavahetus ( tlk 18, 19), millest
ilmneb, et paigalduse korraldas ta iseseisvalt oma tuttava santehnikuga, kelleks osutus T S . Kohtuistungil 28.10.2008 nõustus hageja esindaja ekspertide arvamustega, kohus tegi ettepaneku TsMS § 4 lg 4 kohaselt lõpetada menetlus kompromissiga menetluskulude osas. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, et menetluskulud jääksid poolte kanda. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd hagi kahju nõudes rahuldamisele ei kuulu, ei ole põhjendatud ka viivise nõue alates 11.03.2008 kuni kostja kohustuse kohase täitmiseni 13.49 krooni iga võlgnetud päeva eest. Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ) TsMS § 162 lg 1). Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.