2-08-11351
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2008.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-11351
Tsiviilasi
T.N. hagi A.J. vastu 58 500 kooni ja viiviste 50 000,00 krooni välja mõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja T.N. Hageja esindaja advokaat Aivar Kello (Advokaadibüroo In Jure; asukoht Riia 15b, 51010 Tartu); Kostja A.J. Kostja esindaja vandeadvokaat Ain Laansalu (Advokaadibüroo Ain Laansalu; asukoht Vallikraavi 2, 51003 Tartu).
esindajad
Kohtuistungi aeg
03.11.2008.a
Protokollija
Istungisekretär Astrid Sägi
Rahuldada T.N. hagi A.J. vastu 58 500,00 kooni ja viiviste 50 000,00 krooni välja mõistmiseks. Välja mõista A.J. 58 500,00 krooni (viiskümmend kaheksa tuhat viissada) ja viivised 50 000,00 krooni (viiskümmend tuhat) T.N. kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses A.J. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-5)
Kostjal tekkisid 2006.a suve lõpus rahalised probleemid ning ta palus hagejalt laenu. Hageja laenas kostjale 01. septembril 2006.a 63 500 krooni, mille kohta koostati lihtkirjalik laenuleping. Laenulepingu kohaselt kohustus A.J. laenu tagastama kuues osas ajavahemikus 01. oktoober 2006.a kuni 01.märts 2007.a. Hageja ja kostja leppisid kokku, et laen on intressivaba juhul, kui kostja tasub laenusumma laenulepingus kokkulepitud kuupäevadel. Samuti leppisid pooled kokku, et A.J. maksab laenusummalt intressi 0,25% päevas, kui ta ei täida endale võetud tagasimakse kohustust. Kostja on tagastanud 24. oktoobril 2006.a laenusummast 5000,00 krooni, ülejäänud summa on tagastamata. Hageja soovib kostjal välja mõista põhivõlg summas 58 500,00 krooni ja viivised summas 50 000,00 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 13) Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastusest hagile nähtub, et kostjale ei meenu, et ta oleks hagejaga septembris 2006.a sõlminud laenulepingu tähtajaga märts 2007.a. Kostja ei ole saanud 01. septembril 2006.a hagejalt laenu 63 500 krooni. Samuti vaidlustab kostja hageja poolt esitatud laenulepingu ehtsuse. Kohtule esitatud väidetav laenuleping on esitatud kahe leheküljelise ärakirjana. Sellise kohustuse võtmisel oleks kostja allkirjastanud iga lehekülje. Tavapäraselt rebis T.N. kirjablokist lehti ükshaaval ning kasutas sellest ainult ühte poolt, mistõttu pidi esimesel lehel olema ka kostja allkiri, võimalik, et esileht on hageja poolt hilisemalt juurde kirjutatud. Asjaolu, et laenuleping võib olla võltsitud, kinnitab ka hageja tavapäratu käitumine, kuna nõude osas, mille tasumise tähtaeg saabus väidetavalt märtsis 2007.a, osas esitas hageja esindaja pretensiooni alles veebruaris 2008.a. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Hageja lepingulise esindaja, advokaat Aivar Kello, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et laenuleping sõlmiti 01.09.2006.a summas 63 500 krooni ja pooled leppisid kokku tagasimakse graafiku. 24.10.2006.a on kostja tagasi maksnud 5000 krooni. Rohkem kostja poolt tagasimakseid tehtud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 58 500,00 krooni, viivis 50 000,00 krooni ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja, TN., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et laenuleping sõlmiti Riia 136, Tartus AS-i Woodwell kontoris. Laenuleping kirjutati käsitsi kahes eksemplaris ning laenugraafik tehti vastavalt kostja soovile. Laen anti üle sularahas, enamus kupüüre olid viiesajalised. Raha andmist nägi U.S. ja esimese tagasimakse tegi kostja 24.10.2006.a, see on natuke hiljem kui oli maksegraafikus. Kostja, A.J., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema ei ole reaalselt raha saanud. Talle ei meenu, et ta oleks sõlminud laenulepingut, ta allkirjastas seal mitmeid paberid läbi lugemata. Ta arveldas hagejaga aegajalt midagi omavahel ja seetõttu ta maksis osamakse ära. Tema jaoks ei olnud see mingi osamakse vaid bensiiniraha, mis ta hageja käest küsis. Tegelikult ei meenu talle, mille eest ta hagejale raha maksis, see oli vist mingi kokkulepe. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Ain Laansalu, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista, kuna laenuleping oli rahatu. Allkiri laenulepingul ei tõenda, et raha oleks faktiliselt üle antud. Imelik tundub laenu andmine ilma igasuguse tagatiseta ning samuti on imelik, et laenuleping kirjutati käsitsi. Eksperdi järeldus ei ole tõepärane. Tunnistaja, U.S., poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema oli tunnistaja selle juures, et A.J. anti laenu summas kuskil 50 000 kuni 100 000 krooni. T.N. palus teda laenulepingu juurde tunnistajaks, öeldes, et neil on raha üleandmine ja kas ta saaks tulla tunnistajaks. Ta nägi laenulepingu sõlmimist ja andis lepingule allkirja, allkirja andmist palusid nii T.N. kui ka
A.J.. Raha loeti tema juures üle, ta ei mäleta kas laenuleping sõlmiti ühes või kahes eksemplaris ja raha andis T.N. A.J. füüsiliselt üle.
Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on esitanud hagiavaldusele järgmised vastuväited: 1) laenuleping on võltsitud 2) laenuleping on rahatu. Vaidlusalusest 01.09.2006.a sõlmitud laenulepingust (tl 20) nähtub, et T.N. andis laenu A.J. summas 63 500,00 krooni. Laenusaaja on kohustatud tasuma nimetatud summa osamaksetena perioodil 01.10.2006.a-01.03.2007.a. Kostja oma allkirja laenulepingul ei vaidlusta, väidab aga, et laenulepingu esileht on hageja poolt hiljem kirjutatud ning seetõttu on laenuleping võltsitud. Ekspertiisiaktist 30.10.2008.a nähtub, et laenulepingu tekst mõlemal leheküljel on kirjutatud samaliigilise kirjutusvahendiga. Vaidlustatud laenulepingu kirjajoontes ja survejälgedes avalduvate tunnuste alusel on laenuleping kirjutatud tavapäraselt: esmalt esimene lehekülg ja seejärel teine lehekülg. Seega arvestades eksperdi poolt antud arvamust on kohus seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et vaidlusalune laenuleping oleks võltsitud, muid tõendeid kohtule võltsituse kohta esitatud ei ole ja kohtul ei ole alust kahelda eksperdi poolt antud arvamuses. Kostja väidab, et tema hageja käest raha saanud ei ole. Tunnistaja U.S. poolt kohtus antud ütlustest nähtub, et tema oli poolte vahel laenulepingu sõlmimise juures ja nägi kuidas hageja andis kostjale raha üle. Samuti nähtub kohtule esitatud laenulepingust, et laenulepingule on tehtud kanne, kus kostja on maksnud ära esimese osamakse 5 000 krooni. Tõendeid selle kohta, et kostja poolt 5000,00 krooni maksmine hagejale oli tingitud seoses muudest lepingulistest suhetest poolte vahel, kohtule esitatud ei ole. Laenaja üheks võimaluseks laenulepingu rahatuse tõendamisel on ka asjaolu tõendamine, et laenuandjal puudus laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, siis ei olnud võimalik ka selle üleandmine laenajale. Antud juhul on tunnistaja U.S. ütlustega tõendatud, et raha anti reaalselt üle. Muid tõendeid selle kohta, et poolte vahel sõlmitud laenuleping oli rahatu kohtule esitatud ei ole. Seega kohus hinnates eelpoolnimetatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtus leidis tõendamist asjaolu, et poolte vahel 01. septembril 2006.a sõlmitud laenuleping ei olnud võltsitud ega rahatu ning et hageja poolt anti kostjale üle laenulepingus nimetatud summa 63 500,00 krooni. Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseks 146,25 krooni päevas ning palub ühe aasta eest kostjalt välja mõista viivisena 50 000, 00 krooni. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et maksete hilinemisel on laenuintressiks 0,25% päevas ning kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, siis on hageja nõue viivise nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab antud asjas T.N. poolt kantud menetluskulud täies ulatuses A.J.. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.