2-08-56135/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 28.08.2008.a esitas LAS kohtule hagi I R vastu 19 985,38 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja I R (endise perekonnanimega T ) 18.01.2007.a laenulepingu nr 29728. LAS omandas nõude kostja vastu summas 19 985,38 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja LAS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 061206 (06.12.2006). Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 19 985,38 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Kostja võlgneb hagejale seisuga 28.07.2008.a 19 985,38 krooni (sh tagastamata laenu põhiosa 2 000,00 krooni, intress 10 215,38 krooni, viivis 5 270,00 krooni, leppetrahv 1 000,00 krooni, nõudeõiguse loovutamisest/võlgnevuse sissenõudmisest tulenevad kulud 1 500,00 krooni). Seega palub hageja kostjalt välja mõista 19 985,38 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 16.09.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle ühele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise 2(4)

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 järgi võib kahjustatud lepingupool leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Hagiavalduses palub hagejal kohtul kostjalt välja mõista nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena 1 500,00 krooni. Hagiavalduses on toodud nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude arvestus vastavalt lepingu punktidele 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3. Hageja on arvutanud sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 150,00+350,00+1000,00= 1500,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.1 on sätestatud, et nõudekirja väljastamisel Laenusaajale on leppetrahv 150,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.2 on sätestatud, et korduva nõudekirja väljastamise puhul Laenusaajale on leppetrahv 200,00 krooni lisaks Lepingu punktis 12.2.1 sätestatule. Seega on leppetrahv esmase ja korduva nõudekirja väljastamise eest 150+200=350 krooni. Hageja on aga esitanud arvestuse 150+350 krooni ehk esmase nõudekirja väljastamise eest nõutakse 150 krooni ning korduva nõudekirja väljastamise eest teistkordselt 150 krooni lisaks lepingu punktis 12.2.2 sätestatud leppetrahvile. Kohtu hinnangul nõuab hageja seega esmase nõudekirja väljastamise eest leppetrahvi kaks korda. Kohus peab põhjendatuks mõista nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena kostjalt välja mitte 1 500,00 krooni vaid 1 350,00 krooni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 19 835,38 krooni (sh tagastamata laenu põhiosa 2 000,00 krooni, intress 10 215,38 krooni, viivis 5 270,00 krooni, leppetrahv 1 000,00 krooni, nõudeõiguse loovutamisest/võlgnevuse sissenõudmisest tulenevad kulud 1 350,00 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta seega kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 7 150,00 krooni järgmiselt: kulutused õigusabile 5 900,00 krooni koos käibemaksuga ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 250,00 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab, tuginedes riigilõivu seaduse § 56 lg 1 ja lisa 1, kostjalt välja hageja kohtukulu (s.o riigilõivu) 1 250,00 krooni. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist 3(4)