Muud › Muud hagiasjad

kontole. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumber mõlemal 3100057484. Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohtu õiguslik põhjendus 03.12.2007.a esitasid R V ja J M kohtule hagi L P vastu kinnistu müügihinna alandamiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hagejate nõue 21.12.2004.a hagejate ja kostja vahel S N notariaalbüroos sõlmitud korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust, mille alusel omandasid hagejad kinnisvara aadressil xxx väärtusega 190 000 krooni. VÕS § 100, 101 lg 1 p 5, 105, 112 lg 1 alusel nõuavad hagejad korteriomandi müügihinna alandamist 50 000 krooni võrra, kuna lepingu sõlmimisel esitas kostja notarile valed andmed korteri kohta. Kostja ei teatanud, et korterile oli seatud kohtulik hüpoteek summas 119 355,06 krooni, samas et on veel võlgnevus KÜ G ees summas 14 913,10 krooni. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega sai kostja 21.10.2008.a isiklikult kätte. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse § 100 ja 101 lg 1 p 5, 105, 112 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindajad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, mistõttu jätab kohus tagaseljaotsuses kostja hüvitatavad menetluskulud kindlaksmääramata. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõiv Viru Maakohus vabastas hagejad riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 124 lg 1 ja Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu riigilõiv kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. Käesoleval juhul on hagi hind 50 000 krooni. RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse, mis vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on 1 750 krooni. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.