Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile. Samuti on kohus kontrollinud kostja elukoha andmeid avalikest registritest – Rahvastikuregistrist, Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, Haigekassast, Maksu- ja Tolliametist ning kohtulahendite infosüsteemist KIS. Kostjale ei õnnestunud kohtule teadaolevatel aadressidel hagimaterjale edastada. Tulemuseta jäi ka politsei poole pöördumine. Seetõttu loeb kohus hagimaterjalid kätte toimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 alusel. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Poolte vahel 26.04.2001 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 5 419,88 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 710,44 krooni ja viivised 2 709,44 krooni ning mida kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne VÕSRS jõustumist, kehtinud seadust s.o. tsiviilkoodeksit. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 ja TsK § 192 kohaselt tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja 5 419,88 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 250 krooni tuginedes Riigilõivu seaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu riigilõiv 100 krooni tuginedes RLS § 82 ning lepingulise esindaja kulud summas 1 355,22 krooni tuginedes TsMS § 175. Kohus lähtub Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärade põhimõttest, mille kohaselt võib kohus välja mõista lepingulise esindaja kulud kuni pooles ulatuses hagihinnalt. Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse eest jääb välja mõistmata kuna tegemist on eraldiseisva tsiviilasjaga. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 1 705,22 krooni hageja kasuks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.