Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-16835
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu hagi Sergei Rabotševi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Kohtla-Järve linn,
XXXXXX
korteriühistu apellatsioonkaebuse hind 13 610 eurot 68 senti Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebuse hind 245 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn,
XXXXXX
apellatsioonkaebus Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja/vastustaja II): Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin
korteriühistu
Vastustaja I (kostja/vastuapellant): Sergei Rabotšev (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2022. a otsus osas, milles maakohus jättis KohtlaJärve linn, XXXXXX korteriühistu nõude 13 610 euro 68 sendi ulatuses rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Sergei Rabotševilt Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu kasuks välja täiendavalt 13 610 euro 68 senti ning jaotada menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
3.Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Sergei Rabotševi vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu hagi Sergei Rabotševi vastu osaliselt.
5.2.Mõista Sergei Rabotševilt Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu kasuks välja 13 855 eurot 68 senti.
5.3.Jätta menetluskuludest 95% Sergei Rabotševi ja 5% Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kohtla-Järve linn, XXXXXX korteriühistu (hageja, KÜ) esitas 27.oktoobril 2021 hagi Sergei Rabotševi (kostja) vastu mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 alusel kahju 14 525 euro 68 sendi hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1. jaanuarist 2016 kuni 30. aprillini 2021 hageja juhatuse liige ja tegevjuht. Kostja tasus ainuisikuliselt KÜ-le esitatud arveid. Noplar OÜ esitas 8. juunil 2018 kostjale arve nr 080618-1 summas 100 eurot, nimetamata, milliseid töid ja mis alusel tehti. Kostja tasus arve. Kostja andis 5. novembril 2018 kirjaliku korralduse KÜ raamatupidajale maksta S. Jevsejevile 25 eurot kuus „soojuskeskuse teenindamise“ eest, kuid täpsustas telefoni teel, et raha tuleb üle kanda kostjale isiklikult, kuna S. Jevsejev ei soovi saada raha ametlikult. Kostja võttis viiel korral (10.11.18, 03.12.18, 03.01.19, 01.02.19 ja 02.03.19) KÜ kontolt 25 eurot, kokku 125 eurot. Kostja võttis 31. jaanuaril 2019 pangaautomaadist välja hageja kontolt 120 eurot, mille kohta kostja aruannet ei esitanud. Kostjale maksti jaanuari eest töötasu 100 eurot. 2021. a kevadel selgus, et KÜ kandis S. Anissimovile (korter X) ebaseaduslikult suuliste korralduste alusel üle 1037 eurot 35 senti. Kostja sõlmis 26. mail 2020 lepingu nr 85 OÜ-ga EVIMERIA pööningu põrandate soojustamiseks. Kostja kandis OÜ-le EVIMERIA osamaksetena üle kokku 13 048 eurot 33 senti. Vajadust pööningu põrandaid soojustada ei olnud. Selleks ei olnud vastu võetud ühegi KÜ organi otsust. Tehtud töö ei olnud nõuetekohane.
Kostja võttis 6. oktoobril 2020 pangaautomaadist välja 60 eurot, mille kohta aruannet ei esitanud. Kokku on kostja tekitanud KÜ-le kahju 14 525 eurot 68 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja kahju arvestus on ebaõige. Hageja nõue on alusetu. KÜ ja S. Anissimov sõlmisid 2. oktoobril 2019 töölepingu nr 4/2019. S. Anissimov töötas korteriühistus lihttöölisena (kütte reguleerimine, muru niitmine, koristaja ja kojamees) ja selle eest maksti talle töötasu. Korteriühistu juhatus sai korteriomanikelt mitme aasta jooksul kaebusi seoses sellega, et elamu on külm ja vajab soojustamist. Pärast pööningu soojustamist oli elamu soojem ning väiksemad olid ka soojusenergia kulud. Hageja peab nõude ebakvaliteetse töö eest esitama OÜ EVIMERIA vastu. Hageja nõue on tõendamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja nõue kostja vastu on mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja korraldusel tasuti Noplar OÜ 8. juuni 2018. a arve nr 080618-1 alusel 100 eurot. Ekslik on hageja väide, et arvelt ei nähtu, milliseid töid ja mis alusel tehti. Arvelt on selgelt arusaadav, et arve on esitatud niitmise eest. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud korraldusega on kostja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi ja selle rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Kui muru sõlmitud lepingu alusel niideti (vastupidine on tõendamata), siis oli töö tegijal õigus tasule. Hageja väidab, et kostja suulise korralduse alusel kanti kostjale üle ajavahemikul 2018. a november kuni 2019. a veebruar kokku 125 eurot. Kostja on omaks võtnud, et tema korterelamu soojussõlme ei teenindanud ega reguleerinud küttesüsteemi. Kostja on ka omaks võtnud, et on saanud ajavahemikul 2018. a november kuni 2019. a veebruar 125 eurot ja põhjendanud seda sellega, et raha tasuti tegelikult hoopis R. Junninenile ja S. Anissimovile korterelamu soojussõlme reguleerimise eest. Kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma hoolsuskohustust. Kostja ei ole tõendanud, et 125 eurot on kulutatud korteriühistu/korteriomanike huvides. Hagejale on tekkinud varaline kahju 125 eurot. Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju võttes 31. jaanuaril 2019 pangaautomaadist välja 120 eurot. Hageja pangakonto väljavõttelt (tehing nr 36) nähtub, et arvelt on võetud sularahana välja 120 eurot. Kostja märkis, et see on seotud kostja transpordikulude hüvitamisega 2019. a. Kostja viidatud sõiduauto teekonnalehtedelt (12 tk) nähtub, et kostja on 2019. a sõiduautoga Mazda 323 sõitnud sihtkohta „raamatupidaja“ ning kulutanud kütusele 144 eurot. Mittetulundusühingu juhatus on kohustatud korraldama mittetulundusühingu raamatupidamist (MTÜS § 35). See tähendab, et juhatus peab tagama, et mittetulundusühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub igal juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui
juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust (vt nt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Raamatupidamise korraldamise kohustust on rikutud ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata. Maakohus oli seisukohal, et puudub selge seos 31. jaanuaril 2019 pangakontolt välja võetud 120 euro ja kohtule esitatud teekonnalehtede vahel. Kui kostja oli õigustatud saama transpordikulu hüvitist, pidanuks ta esitama vastava taotluse juhatusele või raamatupidajale. Antud juhul on tõendamata, et nimetatud raha on kulutatud korteriühistu huvides või vastaval õiguslikul alusel. Maakohus oli seisukohal, et kostja on rikkunud oma hoolsuskohustust ja põhjustanud hagejale kahju 120 eurot. Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja suuliste korralduste alusel on S. Anissimovile üle kantud „töötasuna“ ajavahemiku november 2019 – 3. mai 2021 eest 1037 eurot 35 senti. Eesti Töötukassa 8. oktoobri 2019. a otsusest nr SM/19/21490 nähtub, et S. Anissimov on olnud hageja juures tööl töölepingu alusel. Kohtule on esitatud S. Anissimovi poolt
14.veebruaril (aasta ei ole teada) allkirjastatud avaldus, kus viimane kinnitab, et oli töösuhetes hagejaga ja talvel tegeles keskkütte reguleerimisega, suvel muru niitmisega, samuti tegi kojamehe tööd, oli koristaja ja meistrimees. Kostja esitas ka 2. oktoobril 2019 S. Anissimoviga sõlmitud töölepingu, mille kohaselt S. Anissimov asus alates 2. oktoobrist 2019 tööle kojamehena, kus tööaja kestuseks oli 2 tundi päevas ja 14 tundi nädalas. Töötaja põhipalk oli 31 eurot 76 senti. Töölepingu kohaselt võis tööandja maksta töötajale lisatasu. Tõendatud on see, et S. Anissimov sõlmis hagejaga töölepingu. Kohus möönis, et kostja ei ole piisavalt selgelt põhistanud eri kuude lõikes töö tasustamist. Kuigi töölepingu järgi võeti S. Anissimov tööle kojamehena, on S. Anissimov selgitanud, et esialgu tegeles ta keskküttesüsteemi hooldamisega (sama on selgitanud ka kostja). Töölepingu järgi oli töötaja põhipalk 31 eurot 76 senti, ometi on arvetel näidatud S. Anissimovi palgana 25 eurot, seejuures kojamehena on S. Anissimovile makstud veebruaris 2021 tasu 40 eurot (lisaks palgale ja koristaja tööle). Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et S. Anissimov ei ole tööd teinud ja hagejale on seeläbi kahju tekkinud. Hagi ei ole selle nõude osas põhjendatud. Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui sõlmis 26. mail 2020 lepingu nr 85 OÜ-ga EVIMERIA pööningu põrandate soojustamiseks. Tööde maksumuseks määrasid pooled 13 395 eurot, mis on tasutud. Hageja väitel on tööd teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei vaidlustanud, et töö võis olla puudustega ja leidis, et hageja pidanuks sel juhul nõudma töövõtjalt esmalt puuduste kõrvaldamist. Töölepingu p 6 kohaselt andis töövõtja oma tööle garantii kaks aastat alates akti allkirjastamisest. Tööde üleandmise akt on allkirjastatud kostja ja veel nelja isiku poolt 6. juulil 2020, st lepingjärgne garantii kehtis kuni 7. juulini 2022. Maakohus oli seisukohal, et kuni hageja ei ole ammendanud töövõtulepingust tulenevat õigust nõuda puuduste kõrvaldamist, on kahjunõude esitamine juhatuse liikme vastu põhjendamatu. Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt 245 euro osas. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja põhjustas hoolsuskohustuse rikkumisega hagi esitamise kohtusse ning seetõttu ei ole kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt õiglane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 13 610 eurot 68 senti ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja loobus oma nõudest 475 euro osas (S. Anissimovile 19 kuu eest üle kantud töötasu alates oktoobrist 2019 kuni aprillini 2021). S. Anissimovi töötasu ei kajastunud KÜ iga-aastases finantsplaanis ega finantsaruannetes ning keegi ei määranud kindlaks S. Anissimovi tööde mahtu ja/või kirjeldust ega pidanud tööaja arvestust. Hageja otsene materiaalne kahju S. Anissimovile tasutud summade eest on 1037,35 – 475 = 562 eurot 35 senti. Pole tõendatud, et S. Anissimovi ülesandeks oli muruniitmine või koristaja/kojamehe tööd. Lisatasu maksmine S. Anissimovile ei olnud põhjendatud. Summa, mis on S. Anissimovile välja makstud enam kui 25 eurot kuus, on hageja kahju. Lisatasu ei makstud töölepingu alusel. Lisatasu töötamise eest kojamehena tekkis S. Anissimovil alles detsembris 2020. Puudub ametijuhend lepingu p 2.2. järgi. Kostja ei ole esitanud töölepingu nr 4/2019 originaali. Hageja kahtleb töölepingu ehtsuses. Hageja kahjuks on 13 048 eurot 33 senti, mis maksti välja OÜ-le EVIMERIA. Hagejal ei ole ega saagi olla töövõtja vastu mingeid pretensioone, kuna pööningu põranda soojustamine ei olnud üldse vajalik. Asja materjalidega on tõendatud, et maja aukliku, poollagunenud katuse puhul on vati laotamine põrandale raha asjatu raiskamine (vt fotod 15. veebruari 2022. a ekspertuurimuses). Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väidete osas, et tööde tegemine pööningul ei olnud vajalik. Maakohus ei ole hinnanud kõiki hageja esitatud tõendeid ja väiteid. Tehtud tööd ei kajastunud remonttööde aastaplaanis (korteriühistu- ja korteriomandiseaduse (KrtS) § 35 lg 1 ja § 41 lg 1 p 1 rikkumine). Korteriomanikud ei võtnud vastu otsust pööningu põranda soojustamiseks ja selleks raha eraldamiseks. Ehitusprojekti nendeks töödeks ei tellitud. Kostja võttis ebaseaduslikult tehtud tööd vastu. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Hageja väited, et S. Anissimovi töötasu ei kajastunud KÜ iga-aastases finantsplaanis ega finantsaruannetes ning keegi ei määranud kindlaks S. Anissimovi tööde mahtu ja/või kirjeldust ega pidanud tööaja arvestust, on uued väited (TsMS § 652 lg 3), mis tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on tõendanud, et alates 2. oktoobrist 2019 kuni 2021. a maini oli KÜ ja S. Anissimov töösuhetes. S. Anissimov tegeles elamus kütte reguleerimise, muru niitmisega ja täitis ka koristaja ja kojamehe ülesandeid. Hageja ei ole tõendanud, et töid oleks saanud teha väiksemate kuludega. S. Anissimovi töötasu näol ei ole tegemist hageja kahjuga. Kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust EVIMERIA OÜ-le makstud tööde eest. EVIMERIA OÜ tehtud töö (s.o elamu pööningu põranda soojustamine) oli vajalik (elamu pööning ei olnud varem soojustatud) ning tehtud töö kiideti heaks korteriühistu poolt. 2020. a majandusaasta aruande kinnitamine ja registrile esitamine on heakskiit tehtud töödele (dtl 218-229). Hageja ei ole tõendanud temal tekkinud kahju olemasolu. Tellija õigus esitada töövõtjale pretensioon tehtud töö suhtes, ei sõltu tehtud töö vajadusest. Töö on puudustega ning järelikult on hagejal õigus esitada nõue (sh kahjunõue) OÜ EVIMERIA vastu (VÕS § 641 ja § 642).
6.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies
ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja 125 eurot – tasu kütte reguleerimise eest ajavahemikus november 2018 – detsember 2019. Kuni sügiseni 2018 tegeles kütte reguleerimisega endise juhatuse liikme O. Junnineni abikaasa R. Junninen. Viimasele maksis korteriühistu igakuiselt selle eest tasu. Ajavahemikus november 2018 – märts 2019 tegeles sellega S. Jevsejev. KÜ-l on käesoleva ajani töötaja, kes tegeleb kütte reguleerimisega tasu eest. Hageja ei ole lükanud ümber kostja väiteid. Hageja on võtnud eelpool märgitud asjaolud omaks (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4). 125 eurot kulutati korteriühistu/korteriomanike huvides. Maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja 120 eurot - tasu transpordikulude hüvitamise eest. Kostja kasutas juhatuse liikme kohustuste täitmisel enda isiklikku sõiduautot (aeg ajalt sõitis kostja raamatupidaja juurde korteriühistu küsimuste lahendamiseks) ning sellega olid seotud kulutused kütusele. Kostja on seisukohal, et 120 eurot aastas on mõistlik summa juhatuse liikme kütusekulude hüvitamiseks ning temal oli õigus juhatuse jooksva otsusega antud kulu hüvitada (VÕS § 628 lg 2). Kostja esitas maakohtule antud kulude kohta ka vastava raamatupidamisdokumentatsiooni. Menetluskulude jaotus on ebaõige. Maakohus rahuldas hageja nõude 1,67% ulatuses ja 98,33% ulatuses jättis hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud oleks pidanud jätma hageja kanda (TsMS § 163 lg 2 alusel) või alternatiivselt jaotama need võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
7.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja ei ole kooskõlastanud tasu soojusenergia reguleerimise ja küttekulude eest KÜ liikmete üldkoosolekul või KÜ juhatuse koosolekul. Kulud, mis pole ette nähtud majanduskavas või üldkoosoleku otsusega, on KÜ materiaalne kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 osas tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 13 610 euro 68 sendi väljamõistmiseks ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 13 610 eurot 68 senti ning jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 13 610 euro 68 sendi väljamõistmiseks (OÜ-le EVIMERIA makstud 13 048 eurot 33 senti ja S. Anissimovile makstud 562 eurot 35 senti). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ülejäänud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
10.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja juhatuse liikmena enda kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et selle nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2 ja KrtS § 24 lg-ga 1. Samuti on maakohus toonud õigesti välja nõude eeldused: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
11.Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et OÜ-le EVIMERIA makstud 13 048 euro 33 sendi osas on hageja nõude eeldused täidetud. Sõltuvalt remondi ulatusest on korteriühistu hallatavas hoones remondi tegemise otsustamine KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 1, § 38 lg 1 või § 39 alusel kas korteriomanike üldkoosoleku pädevuses või tuleb seda teha kõigi korteriomanike kokkuleppel. Juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta otsustada KrtS § 37 lg-te 1 ja 2 järgi üksnes kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise. Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud asjaolusid, et hoone pööningu soojustamine oleks olnud vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõttes, st et ilma pööningu soojustamiseta ähvardanuks hoonet kahjustumine või hävimine. Elamu soojapidavuse parandamine saab olla TsÜS § 63 p 2 mõttes kasulik kulutus ning KrtS § 39 mõttes kaasomandi eseme ajakohastamine, mille üle otsustamise pädevus on üldkoosolekul. Seega rikkus kostja ilma üldkoosoleku otsuseta pööningu soojustamist otsustades, selleks hageja nimel lepingut sõlmides ja hageja arvel makstes enda kohustusi juhatuse liikmena. Põhjendamatud on kostja väited, et hageja üldkoosolek on pööningu soojustamise heaks kiitnud. Sellesisulist otsust ei ole kohtule esitatud. Ainuüksi asjaolu, et tehtud kulutused kajastati majandusaasta aruandes, ei ole tehtud tööde ja nende maksumuse heakskiitmine. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et selle kohustuse rikkumisega tekitas kostja hagejale kahju, mis võrdub tööde eest makstud 13 048 euro 33 sendiga. Hageja vara vähenes makstud tasu võrra. Hageja on pööningukorruse tehnilise seisukorra hinnanguga (dtl 274-297) tõendanud, et tehtud tööd on hageja jaoks väärtusetud. Seega ei ole hageja nende läbi midagi kokku hoidnud, mida tuleks VÕS § 127 lg 5 alusel kahjust maha arvata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja pidanuks esmalt esitama kahju hüvitamise nõude töölepingu rikkumise alusel OÜ EVIMERIA vastu. Sellise nõude perspektiivikus oleks ebakindel, kuivõrd kostja on tehtud tööd hageja nimel vastu võtnud ja kinnitanud, et tööd on tehtud nõuetekohaselt (dtl 160). Samuti on hageja tuginenud lisaks tööde halvale kvaliteedile ka asjaolule, et tööd olid üldse ebavajalikud. Seda kinnitab ka pööningukorruse tehnilise seisukorra hinnang, millest nähtub, et enne pööningu soojustamist tulnuks remontida hoone katus, et vältida sadevete sattumist soojustusele. Kui kostja leiab, et hagejal võiks olla OÜ EVIMERIA vastu mingi nõue, saab ta nõuda hagejale kahju hüvitamisel nõude endale loovutamist (vt Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-07, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjuslik seos kostja rikkumise ja hageja kahju vahel ilmselge. Kui kostja poleks enda pädevust ületades lepingut sõlminud ja OÜ-le EVIMERIA selle alusel raha maksnud, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Samuti on kostja käitunud selgelt juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit rikkudes. Hoolas juhatuse liige peab teadma enda pädevuse piire ja neid järgima. Seega on hageja nõue 13 048 euro 33 sendi saamiseks põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb selle nõude rahuldamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus rahuldab selle nõude.
12.Ringkonnakohus märgib, et ka S. Anissimovile tasu maksmise osas ei olnud otsustuspädevust juhatusel. Maakohus on jätnud selle tähelepanuta. Muruniitmine, kütte reguleerimine ja kojameheteenus on KrtS § 35 lg 2 p 1 mõttes kaasomandi eseme tavapärane korrashoid, mille üle otsustamise pädevus on KrtS § 35 lg 1 järgi üldkoosolekul. Hageja on tuginenud sellele, et S. Anissimovi töö tasustamise kohta ei olnud KÜ otsust juba maakohtu
16.märtsi 2022 istungil (dtl 307). Seega ei ole õige kostja vastuväide, et tegemist on uue apellatsioonimenetluses esitatud väitega. Kostja on küll väitnud, et üldkoosolekutel on otsustatud mh maksta kütte reguleerimise eest tasu, kuid ta ei ole enda väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi üldkoosoleku otsust, kus oleks otsustatud võtta tööle töötajaid või maksta
neile tasu. Kostja on tuginenud ka sellele, et korteriühistu põhikirja punktide 6.15.3 ja 6.15.5 alusel kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine ning ühistu töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine. Samas ei ole kohtule ühistu põhikirja esitatud. Isegi, kui põhikirjas oleks selliselt sätestatud, oleks see vastuolus KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p-ga 1, mistõttu KrtS § 17 lg 2 kohaselt tuleb kohaldada seaduses sätestatut. Seega on kostja S. Anissimovi tööle võttes ja talle töötasu makstes rikkunud enda kohustusi, võttes vastu otsuseid, mis olid üldkoosoleku pädevuses. Ringkonnakohtu hinnangul saab S. Anissimovile makstud tasu lugeda hageja kahjuks. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks S. Anissimovile töötasu makstes midagi säästnud, mis tuleks ta kahjust maha arvata. Arvestades apellatsioonkaebuse piire tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse 562 euro 35 sendi suuruse nõude rahuldamata jätmise osas ja teeb uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi.
13.Kostja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 245 eurot, sh 120 eurot, mille kostja võttis hageja pangakontolt sularahas ja 125 eurot, mille kostja lasi hageja raamatupidajal enda kontole üle kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on selles osas põhjendatud. Kostja pidi tõendama, et raha, mille ta hageja pangakontolt välja võttis või hageja raamatupidajal enda pangakontole üle kanda lasi, oli kulutatud hageja huvides (vt nt Riigikohtu 21. aprilli 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 14.2). Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud raha kasutamist hageja huvides. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda seisukohta muuta. Ringkonnakohus märgib vastuseks vastuapellatsioonkaebuse väidetele, et kostja seletus ei ole tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Kostja on küll väitnud, et hageja on tema väited omaks võtnud, kuid ei ole viidanud, millises menetlusdokumendis või kohtuistungil see on toimunud. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks omaks võtnud, et 125 eurot kulutati hoones kütte reguleerimise eest tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud sularahas väljavõetud 120 euro seost esitatud sõidulehtedega. Samuti ei saa juhatuse liige ise otsustada endale kulude hüvitamist, vaid seda peab analoogia alusel KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 281 lg-ga 1 otsustama üldkoosolek.
14.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb menetluskuludest 95% jätta kostja ja 5% hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.