Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. juuni 2022, Jõhvi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-16835
Tsiviilasi
Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 58a korteriühistu hagi S. R.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
14525,68 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
16.03.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 58a korteriühistu (registrikood 80384581, asukoht: KohtlaJärve linn, Järveküla tee 58a), lepinguline esindaja: A. G. (e-post: xxx ) Kostja: S. R. (isikukood xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko (e-post [email protected] )
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
paljasõnaliseks. Mingeid andmeid elanike nõuetest elamu soojustamiseks ei sisaldu isegi üldkoosolekute protokollides. Veelgi enam, „Pööningukorruse tehnilise seisukorra hinnang“ kohaselt soojustusmaterjal tuleb täielikult välja vahetada; peale selle, pööningupõranda soojustustööd on tehtud ebakvaliteetselt ja ei vasta põhilistele ehitusnormidele (vt. nimetatud “Seisukorra hinnangu“ lehekülg 7). Antud „Hinnangule“ lisatud fotodest nähtub, et töövõtja pani kolme kihi vati üldpaksusega 300 mm asemel ainult ühe kihi 100 mm, ei puhastanud eelnevalt pööninguruumi ega pannud auruisolatsioonikilet (vt. foto nr 5, 11, 12. 13), nagu see oli ette nähtud OÜ EVIMERA 26.05.2020 eelarves (lisad- I, nr 32). Vaatamata sellele allkirjastas kostja 06.07.2020 Tööde vastuvõtuakt (lisad- I, nr 37). Seejuures veenis allkirjastama seda dokumenti ka S.A. ja teisi majaelanikke, ehkki keegi neist ei kontrollinud tööde kvaliteeti ja mahtu (lisad- II, nr 1, Mati Neitsovi seletus). 1.6 06.10.2020 võttis kostja taas pangaautomaadi kaudu maha KÜ kontolt 60 eurot, kuid ei esitanud selle summa kohta mingit aruannet (lisad- I, nr 47). Seega moodustas kostja poolt korteriühistule tekitatud kahju 14 525,68 eurot.
Mittetulundusühingute seaduse § 32 lg.1 ja 2 kohaselt Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
alusel 100 eurot. Kostja vastuse kohaselt nimetatud kulu oli seotud korteriühistu territooriumi korrashoiutöödega, milleks on muru niitmine. Korteriühistul puudus tol ajal eritöötaja ja enda muruniitja, sellepärast juhatus tellis 2018. aastal selle töö OÜ-lt X. Ekslik on hageja väide, et arvel ei nähtu milliseid töid ja mis alusel need teostati. Arvelt on selgelt arusaadav, et arve on esitatud niitmise eest. Hageja ei ole antud juhul tõendanud, et nimetatud korraldusega (sõlmida XNoplar OÜ-ga leping muru niitmiseks ja hilisema korraldusega tasuda X OÜ arve, on kostja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi ja selle rikkumise tulemusena on hageja saanud kahju. Kui muru juhatuse liikme/tegevjuhi poolt sõlmitud lepingu alusel niideti (vastupidine on tõendamata), siis oli töö teostajal õigus tasule teostatud töö eest . 6.2 Hageja väide, et kostja kirjalikul korraldusel KÜ raamatupidajale, maksti S.J. 25 eurot kuus „soojuskeskuse teenindamise“ eest, kuid kostja suulisel korralduse tuli raha üle kanda temale, S. R. ́ile isiklikult, Kokku kanti kostja kontole ajavahemikul november 2018 – veebruar 2019 125 eurot. Kostja vastuse kohaselt korteriühistul tekkis aastatega (vähemalt alates 2015. aastast) selline komme (see oli korduvalt kinnitatud ka üldkoosolekutel), et talveperioodil on palgaline, kes teostab kütte reguleerimist elamus, s.o soojusenergia tarbimise suurendamist/vähendamist sõltuvuses välisõhu temperatuurist. Sellega tuleb tegeleda peaaegu igapäevaselt. Kuni sügiseni 2018 tegeles sellega endise juhatuse liikme O. J. abikaasa R. J.. Viimasele maksis korteriühistu ka igakuiselt selle eest tasu. Lisast 3 nähtub, et kostja on saatnud e-kirja aadressil: XXX, kus kirja lahtris subjekt on märgitud perioodi eest 01.10.2018 kuni 01.06.2019 elamu küttesõlme teenindamise eest S.J. kort.20 25 eurot kuus. Keegi on käsikirjas märkinud e-kirjale, et kostja palus telefoni teel üle kanda raha S.R.ile, sest J. ei soovi saada... Lisadest 4-8 nähtub, et ajavahemikul november 2018 – veebruar 2019 125 eurot, selgitusega lisatasu kütte reguleerimise eest. Kostja on omaks võtnud, et tema korterelamu soojussõlme ei teenindanud ega küttesüsteemi ei reguleerinud. Kostja on ka omaks võtnud, et on saanud ajavahemikul november 2018 – veebruar 2019 125 eurot ja põhjendanud seda sellega, et raha tasuti tegelikult hoopiski kellelegi R. J. ja S.A.le. Isegi kui vastab tõele, et kostja kandis talle ajavahemikul november 2018 – veebruar 2019 125 eurot üle kolmandale isikule korterelamu soojussõlme teenindamise eest, sooviga tulla vastu nimetatud isiku soovile saada tasu „mitteametlikult“, on nimetatud käitumine juhatuse liikme poolt taunitav. MTÜS § 32 lg.1 kohaselt Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Antud juhul on kostja juhatuse liikmena kahtlemata rikkunud oma hoolsuskohustust. Kuna on tõendamata, et nimetatud maksed kokku 125 eurot on kulutatud korteriühistu/korteriomanike huvides, loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul november 2018 – veebruar 2019 125 euro kandmisega kostja enda korraldusel, on hagejale tekitatud varaline kahju 125 eurot. 6.3 Hageja väide, et kostja on tekitanud hagejale kahju kui 31.01.2019, olles KÜ pangakaardi ainuisikuline valdaja, võttis pangaautomaadi HAN00391 kaudu hageja kontolt 120 eurot (vt. lisa 9), mille kulutamise kohta kostja avansiaruannet ei esitanud.
Hagiavalduse Lisast 9 (hageja pangakonto väljavõte, tehing nr 36) nähtub, et hageja arvelt on võetud sularaha välja 120 eurot. Kostja vaidles selle väitele vastu motiivil, et korteriühistu uuele juhatusele on üleantud kogu raamatupidamisdokumentatsioon. Antud summa on seotud kostja transpordikulude hüvitamisega 2019. aastal (vt. lisa 6). Kostja poolt viidatud sõiduauto teekonnalehtedelt (12 tk) nähtub, et 2019 on sõiduautoga Mazda 323 kostja sõitnud sihtkohta „raamatupidaja“ ning kulutanud kütusele 144 eurot. Mittetulundusühingu juhatus on kohustatud korraldama mittetulundusühingu raamatupidamist (MTÜS § 35). See tähendab, et juhatus peab tagama, et mittetulundusühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub igal juhatuse liikmel kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui juhatuse liige jätab nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust (vt nt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16). Raamatupidamise korraldamise kohustust on rikutud ka siis, kui juhatuse liige jätab osa ühingu sularahakäibest raamatupidamises kajastamata. Maakohus on seisukohal, et puudub selge seos 31.01.2019 pangakontolt võetud 120 euro ja kohtule esitatud teekonnalehtede vahel. Kui kostja oli õigustatud saama transpordikulu hüvitist, pidanuks ta esitama vastava taotluse juhatusele või raamatupidajale (juhul, kui oli olemas juba varasem üldkoosoleku või juhatuse vastav otsus transpordikulude hüvitamiseks). Antud juhul on kostja ise raha hageja kontolt võtnud ja on tõendamata, et nimetatud raha on tehtud korteriühistu huvides või vastaval õiguslikul alusel. Maakohus on seisukohal, et sellega on kostja rikkunud oma hoolsuskohustust ja põhjustanud hagejale kahju 120 eurot; 6.4 Hageja väide, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja suuliste korralduste alusel on S.A.le üle kantud „töötasuna“ ajavahemiku november 2019 – 03.05.2021 eest – 1 037.35 eurot (lisad- I, nr11-29). Lisast 10 nähtub, et keegi on esitanud korteriühistu esimehele avalduse võtta ta tööle alates 01.10.2019 ja kostja juhatuse liikmena on andnud selleks nõusoleku. Lisadest 11 kuni nähtub, et korteriühistu on tasunud S. A.le palgana oktoobris 2019 75 eurot, novembris 2019 25 eurot, detsembris 2019 25 eurot, jaanuaris 2020 25 eurot, märtsis 2020 25 eurot, aprillis 2020 25 eurot, mais 2020 25 eurot, juunis 2020 on tasutud S.A.le palka 25 eurot ja muru niitmise eest 10 eurot (kokku 35 eurot), juulis 35 eurot, augustis 35 eurot, septembris 35 eurot, oktoobris 35 eurot, novembris palgana 25 eurot, detsembris palgana ka kojamehetasu ja koristaja töö eest 65 eurot, detsembri 2020 palgana 85 eurot, veebruaris palgana 25 eurot ja koristaja töö eest 40 eurot ja kojamehe töö eest 40 eurot, so kokku 105 eurot, märtsis 2021 105 eurot, aprillis 105 eurot, mais 2021 182,35 eurot. Eesti Töötukassa 08.10.2019 otsusest 08.10.2019 nr SM/19/21490 nähtub, et S.A. on olnud hageja juures tööl töölepingu alusel. Kohtule on kostja poolt esitatud S.A. poolt 14.veebruaril (aasta ei ole teada) allkirjastatud avaldus, kus viimane kinnitab, et oli töösuhetes hagejaga ja talvel tegeles keskkütte reguleerimisega, suvel muru niitmisega, samuti tegi kojamehe tööd, oli koristaja, meistrimees. Kostja esitas ka 02.10.2019 S.A.ga sõlmitud töölepingu, mille kohaselt S.A. asub alates 02.10.2019 tööle kojamehena, kus tööaja kestuseks on 2 tundi päevas ja 14
tundi nädalas. Töötaja põhipalk oli 31, 76 eurot. Töölepingu kohaselt võis tööandja maksta töötajale lisatasu. Kostja selgituste kohaselt S. A. oli vormistatud hageja töötajana töötajate registris, tema teostas tööd korteriühistu jaoks ning sai selle eest töötasu (sh. puhkusehüvitis). Antud asjaolusid soovib kostja kinnitada S. A.`i ütlustega. Ajavahemikus sügis 2019 – kevad 2021 tegeles S. A. kütte reguleerimisega. Tasu suurus selle eest oli 25 eurot kuus. Ajavahemikus juuni 2020 – september 2020 tegeles S. A. muru niitmisega ja sai selle eest tasu 10 eurot kuus. Sellel perioodil oli korteriühistu poolt ostetud elektriline muruniitja, millega teostas S. A. muru niitmist. See oli vaja teha 2-3 korda kuus. Kuni oktoobrini 2020 oli korteriühistu koristaja ja kojamehena Rimma Ülijärve. Alates novembrist 2020 on korteriühistu koristaja ja kojamees S. A., kes sai selle töö eest korteriühistult töötasu. Korteriühistu põhikirja punktide 6.15.3 ja 6.15.5 alusel kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine ning ühistu töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine. Tõendamist on leidnud, et S.A. sõlmis hagejaga töölepingu. Kohus möönab, et kostja ei ole piisavalt selgelt põhistanud eri kuude lõikes töö tasustamist. Kuigi töölepingu järgi võeti S.A. tööle kojamehena, on S. selgitanud, et esialgu tegeles ta keskküttesüsteemi hooldamisega (sama on selgitanud ka kostja). Töölepingu järgi oli töötaja põhipalk 31,76 eurot, ometi on arvetele näidatud S.A. palgana 25 eurot, seejuures kojamehena on S.A.le makstud veebruaris 2021 tasu 40 eurot (lisaks palgale ja koristaja tööle). Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole siiski antud juhul tõendanud, et S.A. ei ole tööd teinud, so et hageja on läbi S.A.le töötasu ja lisatasude maksmise kahju saanud Arvestades, et hageja puhul on tegemist mittetulundusühinguga, siis peab kohus mõistlikuks, et tasu sh lisatasusid makstaksegi mingi konkreetse tööülesande täitmise eest (suvel muruniitmine, talvel lumekoristus, avariide likvideerimine jne. Selle nõude osas ei ole hagi põhjendatud. 6.5 Hageja väide, et kostja on tekitanud hagejale kahju, kui kostja sõlmis 26.05.2020 lepingu nr 85 OÜ-ga E pööningu põrandate soojustamiseks. Tööde maksumuseks määrasid pooled 13 395 EUR, mis on viimasele tasutud. Hagi põhjenduste kohaselt on töö teostatud ebakvaliteetselt ja mitmete puudustega. Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmis korteriühistu, keda esindas kostja 26.05.2020 remondi ja ehitustööde lepingu nr.85. Lepingu esemeks olid remonttööd aadressil Järveküla tee 58a Kohtla-Järvel. Eraldi on märgitud töösisuna „pööningu põrandate soojustamine“. Lepingu tööde maksumuseks lepiti kokku 13395 EOK (?) ja materjalide eest pidi hageja tasuma ettemaksuna 8000 rahaühikut. Kostja ei vaidlusta, et töö võis olla puudustega ja leiab, et hageja pidanuks sel juhul nõudma töövõtjalt esmalt puuduste kõrvaldamist. Töölepingu p.6 kohaselt andis töövõtja oma tööle garantii kaks aastat alates akti allkirjastamisest. Kostja vastuse kohaselt on õige, et puudub korteriühistu üldkoosoleku otsus, kus oleks vastuvõetud otsus selle töö tegemisest. Kuid kostjal on kindel veendumus, et tehtud töö oli hädavajalik töö, see töö oli heaks kiidetud korteriühistu (vt lisa 7) poolt ning korteriühistul puudub kahju antud ehitustöö tulemusel. Tööde üleandmise akt on allkirjastatud kostja ja veel 4 isiku poolt 06.07.2020, so lepingjärgne garantii kehtib kuni 07.07.2022.
Maakohus on seisukohal, et kuniks hageja ei ole ammendanud töövõtulepingust tulenevat õigust nõuda puuduste kõrvaldamist, on kahju nõude esitamine juhatuse liikme vastu põhjendamatu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.