Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-63207

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.09.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlanõue summas 3 188,08 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja kaheksa senti) krooni, intress summas 32,36 (kolmkümmend kaks krooni ja kolmkümmend kuus senti) krooni, viivitusintress summas 810,08 (kaheksasada kümme krooni ja kaheksa senti) krooni ja alates 24.09.2008 tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluse käik ja kostja vastuväited Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluses. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. TsMS § 313 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi tähitult kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Hagimaterjalid on 27.10.2008.a kostja isale, A T’ile, isiklikult allkirja vastu üle antud. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida seadusest erineva intressimäära. TsMS § 367 järgi võib hageja nõuda tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 3 188,08 krooni, intress 32,36 krooni, viivitusintress 810,08 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 24.09.2008.a TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.