Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Avanti Pluss OÜ esitas 06.11.2006 hagi Levadia-Trans OÜ vastu, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 31 254,52 krooni. Hageja esitas 08.05.2008 täiendavalt viivisenõude, paludes kostjalt välja mõista viivise rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsiooni) art 27 lg-s 1 ettenähtud ulatuses (5%) alates 19.01.2006.a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2005.a veolepingu, mille järgi kostja kohustus teostama puuviljade kaubavedu marsruudil Holland-Eesti. Veotellimuse täitmiseks sõlmis kostja veolepingu kolmanda isikuga. Veoauto xxxxxx/xxxxx sihtkohta saabumisel ning kauba mahalaadimisel tuvastati, et kauba asetus oli nihkunud ja osa kaubast kahjustatud. Vastavasisuline märge on saatelehel. Hageja teavitas juhtunust kostjat, kes palus kauba seisukorda pildistada ja koostada akt, millele kirjutab alla autojuht. Hageja tegi seda, kuid autojuht keeldus aktile alla kirjutamast, viidates seejuures tööandja korraldusele. Kokku sai kahjustatud 2887 kg kaupa, mis teeb kahju suuruseks 27 449,51 krooni. Lisaks kandis hageja kauba ümberlaadimise kulu 1200 krooni ning utiliseerimise kulu 2555,01 krooni. Hageja saatis 25.11.2005.a kostjale kirjaliku pretensiooni, kuid kostja keeldus kahju hüvitamisest. Ebaõige on kostja väide, et kauba kahjustumine on tingitud kauba pakendist. Sama kauba transportimiseks tellis hageja kostjalt 2 autot ja teise autoga saabunud kaup ei olnud kahjustatud. Vedaja kohustuseks on ka kontrollida kauba pakendi seisukorda. Vastavalt CMR konventsiooni art 9 lg-le 2 loetakse, et kaup ja pakend olid nõuetekohased, kui saatelehel puudub vastav vedajapoolne märge. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on veotellimusest tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. Autojuhile ei antud mahalaadimise lõppedes saatelehte ning tema juuresolekul ei tehtud sellele märkeid. Autojuhi seletuste järgi kahjustunud kauba akti ei koostatud, kaubakastid olid veidi muljutud, kuid nendes olev kaup ei olnud purunenud ning haagise põrandal ei olnud puuviljamahla. Hageja koostas akti tagantjärgi ilma kostjat kaasamata, rikkudes sellega CMR art 30.1. CMR-saatelehelt ei nähtu kahjustunud kaupade kogused. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, et just see on väidetavalt kahjustunud kaup. Hageja ei viinud läbi nõuetekohast ekspertiisi kahju suuruse selgitamiseks. Väidetav kauba kahjustumine saaks olla tingitud vaid kauba pakendist, mille eest vedaja ega allvedaja CMR art 17.4 järgi ei vastuta. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata. Vastavalt autojuhi seletuskirjale ei koostatud mahalaadimisel tema juures akti. Juhul kui autojuht oleks keeldunud akti allkirjastamisest, tulnuks võtta selle kohta 2 tunnistaja allkiri või teavitada kostjat. OÜ Sandler töötajal S. Igonenil puudus 16.11.2005.a aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiv luba. Fotodelt ei nähtu, et tegemist on kolmanda isiku veoautoga nr xxxxxx/xxxxx, samuti ei ole arusaadav, mis kaubaga on tegemist. Mahalaadimise lõppedes ei esitatud autojuhile CMR-saatelehte, see väljastati vedajale alles 2006.a jaanuaris. Hageja ei pidanud kinni kahjunõude esitamise tähtaegadest ega vormistamise reeglitest. AS Inges Kindlustus arvamus kauba kahjustumise põhjuste kohta tõendab vedaja süü puudumist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. CMR konventsiooni art 18.1 kohaselt on kostja kohustus

tõestada, et kauba vigastamine on esile kutsutud art-s 17.2 toodud asjaolude tõttu. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba vigastamine võis olla art 17 p-s 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg. Kostja on tõendanud AS Inges Kindlustus väljastatud otsusega, et kauba pakend ja pakendamise viis ei olnud maanteetranspordiks piisav e. kauba vigastumine on seotud lahutamatult kauba veoga nõuetekohase pakendita. Hageja ei tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud. Mahakandmisakti on koostanud Koriolis OÜ juhataja, mitte hageja. Paljasõnaliseks jäid hageja väited kaubakahjude akti koostamisest ülevõtmise päeval, millele autojuht keeldus alla kirjutamast. Asja juurde on esitatud vedu teostanud autojuhi seletuskiri, mis kinnitab vastupidist. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmandat isikut või kostjat oleks kohale kutsutud kahjude hindamiseks. Seega hageja ega ka kaubasaaja ei järginud CMR art 30.1 nõudeid. Asja juurde on esitatud fotode koopia, mis ei kinnita hageja esitatud aktis toodud kahjude sisu ega ulatust. Esitatud fotodel ei ole nähtav, milliselt veoautolt, millal ja millist kaupa maha laaditi. Seega hageja esitatud fotode koopia ei tõenda, et tegemist oli lepingujärgse veoautoga, mille registreerimisnumber on xxxxxx/xxxxx. Vastuoluline on ka asjaolu, et lepingu kohaselt tuli vedada mandariine, kuid aktides on märge, et lisaks mandariinidele on müügikõlbmatu ka hurmaa, mille veos pooled kokku ei leppinud. Kohus nõustus kostja väitega, et aktile allakirjutanul OÜ Sandler töötajal S. Igonenil puudus 16.11.2005.a aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiv luba. Hageja ei tõendanud, et ta on hüvitanud väidetava kahju kahjusaajale. Kohus jättis tähelepanuta toimiku lehekülgedel 21 ja 22 asuvad tõendid kui asjasse mittepuutuvad ning lehekülgedel 4447 olevad tõendid kui mitteloetavad. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. AS Inges Kindlustus seisukohta on võimalik käsitleda oletusena, kuna toimikus puudub vastav ekspertiisiakt või muu hindamisakt. Samuti puudub info selle kohta, et AS Inges Kindlustus oleks empiiriliselt tuvastanud, et just seesama pakend ja selline pakendamisviis olid maanteetranspordiks ebapiisavad. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja seisukoha, et talle ei ole esitatud ekspertarvamust, miks oleks nimetatud kastikonstruktsioon nõrk. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et vastavalt CMR konventsiooni art 9 lg-le 2 loetakse, et kaup ja pakend olid nõuetekohased, kui saatelehes puudub vedajapoolne märge selle kohta. Lisaks märkis hageja, et pakendi väidetav mittevastavus on ümberlükatav ka sellega, et kui pakend ei sobinuks transportimiseks, ei oleks kostja saanud täita teisest veolepingust tulenevaid kohustusi. Seega kohaldas kohus CMR konventsiooni art 17.2 ilma selleks kehtestatud eeldusi kontrollimata ning art 9 rakendamata. Kostja ei tõendanud pakendi mittesobivust ning seega ei vabane ta vastutusest. Vastuolulisena tundub kohtu järeldus, et fotodelt ei ole nähtav, milliselt veoautolt, millal ja millist kaupa maha laaditi. Samade fotode järgi tegi oma otsuse AS Inges Kindlustus. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et CMR-saatelehel puudub vedajapoolne märge pakendi mittenõuetekohasuse kohta. Samuti jäi kohtu tähelepanu alt välja märge kauba kahjustamise kohta, mis on tehtud vastavalt CMR konventsiooni art-le 30.1. Kahjust teatati kostjale koheselt telefoni teel ning kirjalikult 25.11.2005.a, seega esitati pretensioon õigeaegselt. Seega on alusetu kohtu etteheide hagejale CMR konventsiooni art 30.1 mittejärgimise kohta. Juhul kui kohus leidis, et 3 isiku juuresolekul koostatud ning nende poolt alla kirjutatud akt ei kinnita hageja väidet või et antud väide on ümberlükatav autojuhi ehk siis otseselt huvitatud isiku poolt hiljem tehtud avaldusega, siis oleks kohus pidanud teatama sellest osapooltele, kuna selline hindamine erineb väljakujunenud kohtupraktikast. Samas ei tohi mööda minna asjaolust, et akt oli koostatud ilma vedaja kohalolekuta tema enda loal.

Hageja ei esitanud üksnes mahakandmisakti, tõendamaks talle kahju tekitamist. Tõendiks on kostjale esitatud põhjendatud pretensioon, millele olid lisatud utiliseerimisarve, mahakandmisakt ning arve käsitsi mahalaadimise teenuse eest. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et kostja ei tulnud kohale kahju hindamiseks, vaid palus teha fotod ning koostada akt. Seega on kostja antud fakti omaks võtnud. Kohtu poolt asjasse mittepuutuvaks peetud dokumentatsioonist on võimalik välja lugeda, et kostjat teavitati koheselt kauba kahjustamisest ning ta ise lubas koostada akti ilma tema kohalviibimiseta. Vastavalt autojuhi seletuskirjale ning lähtudes veolepingu täitmise mehhanismist, on selgelt arusaadav, et autojuht viibis kohapeal. Vaatamata eelkirjeldatule leidis kohus, et hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmandat isikut või kostjat oleks kahjude hindamiseks kohale kutsutud. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et ta hüvitas kahju kaubasaajale, ning kohus pidas vastuoluliseks asjaolu, et veolepingus oli vedava kaubana märgitud mandariinid, kahjustatud said aga ka hurmaad. Kostja ei ole sellesisulisi vastuväiteid esitanud ning seega ületas kohus oma kompetentsuse piire. Kohus nõustus kostja väitega, et S. Igonenil puudus 16.11.2005.a aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiv luba, jättes samas täpsustamata, millist tähendust antud asjaolu omab. Esitatud luba on kõigepealt informatiivse iseloomuga, mis viitab sellele, et akti koostamisel osales asjatundja. Samas aga akti koostamise puhul ei ole nõutav, et selle koostaks üksnes Taimetoodangu Inspektsiooni kehtivat luba omav isik. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kauba pakendi vigastumisest tekkinud kaubakahju. Vaidluse all ei ole asjaolu, et 16.11.2005.a kauba mahalaadimisel kostja juures oli veoautol xxxxxx/xxxxx kauba asetus nihkunud, mille tõttu võis kaup olla kahjustatud. Maakohus kohaldas õigesti vaidluse lahendamisel Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätteid ja leidis tõendeid hinnates põhjendatult, et kostja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest CMR art 17.4b kohaselt. Kolleegium maakohtu poolt tuvastatuga nõustub. Kolleegium ei nõustu hageja väitega selles, et vedaja peab kauba vastuvõtmisel hindama pakendi sobilikkust transportimiseks. Selline väide on alusetu ega tulene CMR art 8.1 alapunktist b, mille kohaselt peab vedaja üksnes kontrollima pakendi välist seisukorda ja mitte hindama pakendi sobilikkust. Vedaja vabaneb vastutusest (CMR art 17.2), kui kaupade

kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine oli põhjustatud nõude esitaja enda ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja enda poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist; asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei olnud võimeline vältima. CMR art 17.4 järgi vedaja vabaneb vastutusest art 18 punktide 2-5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: .. b) kui kaubakahju tulenes pakendamise puudulikkusest (pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud); või c) saatja poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest, kinnitamisest või mahalaadimisest (CMR 17.4.b,c) Kui kaubakahju põhjuseks on nõude esitaja instruktsioonide täitmine, siis ei pea vedaja tõestama nende ebaõigsust. Piisab sellest, kui vedaja tõendab, et kahju tulenes esitatud juhiste järgimisest. Samuti vabaneb vedaja vastutusest, kui kahju on seotud mõnda liiki kauba loomulike omadustega, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide mõjul (CMR 17.4.d). Vaidlust ei ole selles, et lepingu järgi tuli vedada mandariine, kuid mahakandmisakti järgi on riknenud ka 676 kg hurmaad, mille veos ei olnud kokku lepitud. CMR artikkel 18.2 sätestab, et kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek või vigastamine võis olla art 17.4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need toimusid selle tagajärjel. Vedaja autojuhi K. Nurga seletuskirjast (tl 41) nähtuvalt laaditi koorem 11.11.2005.a ühe pealelaadimiskoha asemel kahest kohast, kauba mahalaadimisel 16.11.2005.a olid kauba alumised kastid küll veidi vajunud ja muljutud, kuid need ei olnud puruks, puruks ei olnud ka nendes olev kaup ega haagise põrandale olnud puuvilja muljumisel eraldunud mahla. Et kauba pakend ja pakendamise viis ei olnud maanteetranspordiks piisav ehk kauba vigastumine oli seotud lahutamatult kauba veoga nõuetekohase pakendita, on tõendatud AS Inges Kindlustus otsusega (tl 40), millega on välistatud vedaja vastutus. CMR art 9.2 kohase erimärke puudumine saatekirjal ei tähenda käesoleval juhul seda, et kaup ja pakend olid nõuetekohased, kuivõrd see on ümber lükatud ülalnimetatud AS Inges Kindlustus otsusega. Vedaja vastutuse välistab analoogselt ka VÕS § 793 lg 2 p-d 2-4. AS-i Inges Kindlustus otsust ei saa käsitleda üksnes oletusena, nagu apellant ekslikult leiab, kuivõrd see tuleneb kogutud andmetele ja varasematele analoogsetele kahjujuhtumite käsitlustele. Maakohtul ei olnud õigustatult põhjust selle arvamuse pädevuses kahelda. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga ka selles, et hageja ei ole nõuetekohaselt väidetava kahju tekkimist tõendanud. Kahjunõude esitajal on kohustus tõendada, et kauba vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi CMR art 17.4 nimetatud erilise riski tagajärg. Autojuht K. Nurga seletuskirjast nähtuvalt talle kui vedajale CMR saatelehte kauba kättesaamise kohta ei antud. Seda väidet ei ole apellant vaidlustanud. CMR art 30.1 tuleneb kauba saaja kohustus kauba vastuvõtmisel koos vedajaga kontrollida selle seisundit ja teha vastuvõtmisel selle kohta vedajale avaldus kauba väliselt arusadavast kahjust koheselt või 7 tööpäeva jooksul, kui veose kahju ei olnud väliselt arusaadav. Kohus leidis, tuginedes autojuhi seletuskirjale, et hageja ei ole tõendanud kauba vastuvõtmisel samal päeval kaubakahju kohta akti koostamist ja autojuhi keeldumist sellele alla kirjutamast, millega kolleegium nõustub. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Aktile (tl 16) on selle koostajate allkirjade kohale küll trükitud autojuht, kuid autojuhi nimi ja allkiri puuduvad. Nõustuda tuleb apellandiga selles, et aktile allakirjutanud OÜ Sandler töötajal S.Igonenil aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiva loa puudumine käesolevas vaidluses tähtsust ei oma, kuivõrd akti koostamiseks ei ole nõutav selle koostajal

taimetoodangu inspektsiooni kehtiva loa olemasolu. Samas ei anna alust hagejale tekkinud kahju tõendamiseks Koriolis OÜ mahakandmisakt, kuivõrd pooled, milleks Koriolis OÜ ei ole, olid kokku leppinud CMR-i kohaldamises ja hageja ei ole tõendanud väidetava kahju kaubasaajale hüvitamist. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.