AP OÜ-u hagi L-T OÜ-u vastu 31 254,52 krooni hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AP OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, xxx) Kostja L-T OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Evely Kasch (OÜ Kasch & Co, xxx) Kolmas isik T R OÜ (kehtetu ärinimi OÜ L, registrikood xxx asukoht xxx), seaduslik esindaja juhatuse liige K M, lepinguline esindaja Küllike Kivimäe
Kohtustungi toimumise aeg
08.05.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Svetlana Pilden Kostja lepinguline esindaja E Kasch Kolmanda isiku seaduslik esindaja K M Kolmanda isiku lepinguline esindaja K Kivimäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta AP OÜ-u hagi L-T OÜ-u vastu 31 254,52 krooni hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja AP OÜ-lt L-T OÜ-u kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult
2-06-32543/34 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
1.09.11.2005.a oli poolte vahel sõlmitud veoleping, mille järgi kostja kohustus teostama kaubavedu (mandariinid) marsruudil Holland-Eesti (tl 9-10). Veotellimuse täitmiseks sõlmis kostja veolepingu kolmanda isikuga (tl 11). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 31 254,52 krooni, viivis CMR Konventsiooni art 27 lg-s 1 ettenähtud ulatuses (5%) alates 19.01.2006.a kuni kohustuse kohase täitmiseni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes CMR Konventsiooni art 23, 25 p 1, 27 ja 31 lg 1.
3.Veoauto 202 ARN/587 DH sihtkohta saabumisel ning kauba mahalaadimisel tuvastati, et kauba asetus oli nihkunud ja osa kaubast kahjustatud ning, mille kohta on saatelehel vastavasisuline märge. Hageja on kauba seisukorrast teinud pildid ja koostanud kauba vastuvõtmise akti, millele autojuht keeldus alla kirjutamast. Akti järgi on kindlaks tehtud, et kaubaalused mandariinide ja hurmaaga olid vajunud kaldu enam kui 20 kraadi võrra, alumised kastid olid muljutud ja kartki ning haagise põrandal oli puuvilja muljumise eraldunud mahl. Kokku sai kaup kahjustatud 2 887 kg ulatuses. 25.11.2005.a saadeti kostjale kirjalik pretensioon. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Kahju suurus kokku on 31 254,52 krooni, millest kaup 31 254,52 krooni, kauba ümberlaadimise kulu 1 200 krooni ning utiliseerimise kulu 2 555,01 krooni.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkimine oli tingitud pakendist. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata, kohtukulud hageja kanda. Kostja (allvedaja T R OÜ) on veotellimusest tulenevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. CMR art 17.4 alusel vedaja ei vastuta pakendist tingitud kauba vigastumise eest. Kostja autojuhile ei antud mahalaadimise lõppedes saatelehte ega tehtud autojuhi juuresolekul sellele märkeid. Autojuhi seletuste järgi kahjustunud kauba akti ei koostatud, kaubakastid olid veidi muljutud, kuid need ei olnud puruks ja nendes olev kaup ei olnud purunenud, samuti ei olnud haagise põrandal puuviljamahla. Autojuhi seletuskirja järgi laaditi kaup kohe edasi väiksematesse kaubaautodesse. Kostjat ega vedu teostanud T R OÜ-ut ei ole hageja kaubakahjude hindamiseks kohale kutsunud Hageja on akti koostanud tagantjärele ilma kostjat kaasamata, rikkudes sellega CMR art 30.1. Hageja poolt väidetav kauba kahjustumine saaks olla tingitud vaid kauba pakendist, milliste puuduste eest vedaja ega allvedaja ei vastuta. AS Inges Kindlustus ekspertarvamuse kohaselt on kauba pakend ja pakendamise viis olnud puudulik CMR art 17.4b järgi. Ebaõige on hageja seisukoht, et pakendi puudulikkuse vastuväide on ümberlükatav asjaoluga, et teise tpordiga saabunud kaup ei olnud kahjustatud. Hageja ei ole jälginud CMR art 30.01. CMR saatelehelt ei nähtu kahjustunud kaupade kogused, hageja ei ole viinud läbi nõuetekohast kaubakahjude ekspertiisi kahju suuruse selgitamiseks. Kolmanda isiku seisukoht
6.Kolmas isik palub jätta hagi rahuldamata.
2-06-32543/34 Kostja ja kolmas isik sõlmisid 09.11.2005.a veolepingu nr 382 mandariinide tpordiks marsruudil Holland-Eesti. Ebaõige on hageja väide, et kauba kahjustumise kohta on koostatud kohapeal akt, mida autojuht keeldus allkirjastamast. Vastavalt autojuhi seletuskirjale akti ei koostatud, see vormistati tagantjärele ning seetõttu puudub ka autojuhi allkiri. Juhul kui autojuht keeldus akti allkirjastamisest, tulnuks võtta selle kohta 2 tunnistaja allkiri või teavitada kostjat. Autojuhi seletuskirja järgi on akti allkirjastanud isikud, keda mahalaadimise juures ei viibinud, seega on akt eksitav. Lisaks puudus OÜ S töötajal S. I ́il 16.11.2005.a aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiv luba. Fotodelt ei nähtu, et tegemist on kolmanda isiku veoautoga, ei ole fikseeritud fotode tegemise kuupäev, ei ole arusaadav, mis kaubaga on tegemist ning ei ole kajastatud kauba markeering. CMR-saateleht väljastati vedajale alles 2006.a jaanuarikuus. AS Inges Kindlustuse ekspertide arvamuse järgi on kastid vajunud tpordi käigus tpordile iseloomuliku rappumise, kastide nõrga konstruktsiooni ning liiga kõrgelt laetud virnade tagajärjel – kauba pakend ja pakendamise viis ei olnud maanteetpordiks sobiv. Kindlustuse arvamuse kohaselt vabaneb vedaja vastutusest CMR konventsiooni art 17.4 b alusel. Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus, kuulanud ära poolte ja kolmanda isiku esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
9.Asjas tuleb kohaldada Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). CMR artikkel 25.1 järgi kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba väärtuse vähenemisele vastava summa. CMR artikkel 17.4 b) järgi vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud järgmise asjaoluga: pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud. CMR artikkel 18.1 järgi selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal. CMR artikkel 18.2 järgi kui vedaja tõestab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotamine või vigastamine võis olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need võisid toimuda selle tagajärjel. Nõude esitaja võib siiski tõestada, et kaotsiminek või vigastamine ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg.
10.09.11.2005.a oli poolte vahel sõlmitud veoleping, mille järgi kostja kohustus teostama mandariinide vedu marsruudil Holland-Eesti (tl 9-10). Veotellimuse täitmiseks sõlmis kostja veolepingu kolmanda isikuga (tl 11). Hagi saabus kohtusse 06.11.2006. Kohus leiab, et hagi on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, seega esitatud hagi ei ole aegunud.
11.CMR artikkel 18.1 kohaselt on kostja kohustus tõestada, et kauba vigastamine on esile kutsutud artikli 17.2 toodud asjaolude tõttu. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba vigastamine võis olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg. Kostja on tõendanud AS I K väljastatud otsusega (tl 34, 40), et kauba pakend ja pakendamise viis ei olnud maanteetpordiks piisav e. kauba vigastumine on seotud lahutamatult kauba veoga nõuetekohase pakendita. Hageja ei tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud. Kohtule esitatud mahakandmisakti on koostanud K OÜ juhataja, mitte hageja (tl 19). Hageja väited kaubakahjude akti koostamisest ülevõtmise päeval ja millele autojuht keeldus alla kirjutamast, on
2-06-32543/34 jäänud paljasõnaliseks. Asja juurde on esitatud vedu teostanud autojuhi seletuskiri (tl 23, 41), mis kinnitab vastupidist. Seega hageja ei ole tõendanud, et kaubakahjude akt koostati ülevõtmise päeval ja autojuht keeldus sellele alla kirjutamast. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmandat isikut või kostjat oleks hageja kaubakahjude hindamiseks kohale kutsutud nagu hageja väidab. Seega hageja ega ka kaubasaaja ei järginud CMR art 30.01 nõudeid. Asja juurde on esitatud fotode koopia (tl 14), mis ei kinnita hageja esitatud aktis (tl 16) toodud kahjude sisu ega ulatust. Esitatud fotodel ei ole nähtav milliselt veoautolt, millal ja millist kaupa mahalaaditi. Seega hageja esitatud fotode koopia ei tõenda, et tegemist oli lepingujärgse veoautoga, mille reg nr on 202 ARN/587 DH. Vastuoluline on ka asjaolu, et lepingu kohaselt tuli vedada mandariine (tl 9-11), kuid aktides on märge, et lisaks mandariinidele on müügikõlbmatu ka hurmaa, mille veos pooled kokku ei leppinud (tl 16, 19). Kohus nõustub kostja väitega, et aktile allakirjutanul OÜ S töötajal S. I ́il puudus 16.11.2005.a aiandustoodete kontrollimiseks ja kvaliteedi tõendamiseks kehtiv luba (tl 15). Hageja ei ole tõendanud, et on hüvitanud väidetava kahju kahjusaajale. Tuginedes eeltoodule tuleb jätta hagi rahuldamata.
12.Kohtule esitatud tõendid jätab kohus tähelepanuta toimiku lk 21,22 kui asjasse mittepuutuvad ja lk 44-47 kui mitteloetavad. Kohus ei pea vajalikuks aja ökonoomsuse mõttes neid välja võtta ja toimikut uuesti nummerdada.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.