2-05-16084/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagi hind 56 775,40 krooni, vastuhagi hind 600 000 krooni. Hagiavaldus Kohtule 19. augustil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 20. septembril 2004 ühekordne veoleping nr 876. Lepingu kohaselt kohustus hageja toimetama veose sihtpunkti marsruudil Rootsi-Eesti-Venemaa. Pealelaadimise kohaks Mörrumi linn Rootsis ja mahalaadimise koht Sankt-Peterburg. Hageja sõlmis 29. septembril 2004 tellimuse transpordifirmaga SIA J., kes pidi toimetama kauba sihtpunkti Sankt-Peterburgi tellimuses märgitud juhiste kohaselt. Väidetavalt kadus veos Rootsis ja ei läbinud Rootsi tolli. Kostja esitas 07. oktoobril 2004 hagejale kahju hüvitamise nõude summas 656 775,40 krooni, mille moodustas kaduma läinud veose maksumus. Psühholoogilise surve all sundis kostja hagejat koostama maksegraafiku kahju hüvitamiseks. Hageja tasus 15. oktoobril 2004 ja 15. novembril 2004 kostjale kokku 56 775,40 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole nõudega tagastada nimetatud summa, kuid kostja seda teinud ei ole. Hageja väitel ei ole kostjale üle läinud kauba omandiõigust. Kostja esitatud AS L. 28. jaanuari 2005 kirja nr 130/04 osas leiab hageja, et see ei tõenda kaduma läinud kauba omandiõiguse üleminekut kostjale. Hageja leiab, et kauba kaotsiminek toimus kauba müüja I.S.A. tegevuse või hooletuse tõttu ning seetõttu on kauba omanikul AS-l L. õigus nõuda kahju hüvitamist kauba müüjalt, mitte aga vedajalt, s.o hagejalt. Hageja leiab, et tal ei ole tekkinud kohustust hüvitada kostjale kahju ja seega on hagejal seaduslik alus nõuda tagasi kostjale tasutud summa 56 775,40 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 56 775,40 krooni ja kohtukulud. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: ühekordse veose leping 20. septembrist 2004 nr 876 (I kd, t.l.-4); tellimus 29. septembrist 2004 (I kd, t.l.-5); OÜ Õ. kiri 07. oktoobrist 2004 nr 83 (I kd, t.l.-6); invoice nr CD970190100 (I kd, t.l.-8-9); maksegraafik 07. oktoobrist 2004 (I kd, t.l.10-11); maksekorraldus 15. oktoobrist 2004 (I kd, t.l.-12); maksekorraldus 15. oktoobrist 2004 (I kd, t.l.-13); Riigiprokuratuuri määrus 26. novembrist 2004 (I kd, t.l.-14-15); Tallinna Linnakohtu määrus 09. maist 2005 (I kd, t.l.-16-17); Tallina Linnakohtu määrus 06. juunist 2005 (I kd, t.l.-1819); T.E. OÜ kiri 14. jaanuarist 2005 (I kd, t.l.-20); T.E. OÜ kiri 29. märtsist 2005 (I kd, t.l.-21); AS L. kiri nr 130/04 (I kd, t.l.-22); Põhja Politseiprefektuuri kiri 11. augustist 2005 (I kd, t.l.-26); kriminaalasja lõpetamise määrus 20. oktoobrist 2005 (I kd, t.l.-27). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista ja teatab, et hagiavalduse vastuseks esitab vastuhagi avalduses toodud põhjendused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastuhagi avaldus OÜ Õ. esitas 26. oktoobril 2005 kohtule vastuhagi avalduse T.E. vastu. Vastuhagi avalduse kohaselt tellis vastuhagi hageja 20. septembril 2004 vastuhagi kostjalt veoteenuse Rootsi tehasest I.S.A. dušikabiinide vedamiseks. Tellimus vormistati 20. septembril 2004 poolte vahel sõlmitud ühekordse veose lepinguga nr 876. Pooled leppisid kokku, et veolepingu osas kuulub kohaldamisele Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). Vastuhagi hageja on seisukohal, et veos on Euroopa Liidu territooriumil kelmuse teel omastatud ning vastavalt 2(8)

CMR-le on kauba kaotsimineku eest vastutav vastuhagi kostja. Vastuhagi hagejale on kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju summas 656 775,40 krooni (41 975,60 EUR). Vastuhagi hageja märgib, et vastuhagi kostja kandis vastuhagi hagejale 15. oktoobril 2004 summa 28 387,40 krooni ja 15. novembril 2004 summa 28 388 krooni ja sellega hüvitas tekitatud kahju osaliselt kokku 56 775,40 krooni ulatuses. Vaatamata kokkuleppele kahju hüvitamise eest tasumise osas keeldus vastuhagi kostja kahju hüvitamisest täies ulatuses. Vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks 600 000 krooni ning kohtukulud jätta vastuhagi kostja kanda. Vastuhagi hageja esitas 16. juulil 2008 kohtule avalduse, milles palub lisaks põhinõudele mõista vastuhagi hagejalt välja viivis summas 162 000 krooni. Kokku palub vastuhagi hageja välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks 762 000 krooni. Vastuhagi hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 30. septembri 2004 CMR saateleht (I kd, t.l.-36); AS L. 07. oktoobri 2004 kiri (I kd, t.l.-37); Eastdale Industries Limited 07. oktoobri 2004 invoice (I kd, t.l.-38); maksekorraldus nr 870, 948, 1024, 62, 124, 216, 329, 446, 556, 664 (I kd, t.l.-40-43); AS L. maksekorraldus (I kd, t.l.-142). Vastus vastuhagile Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista ja jääb hagiavalduses esitatud väidete juurde. Vastuhagi kostja leiab, et kadumaläinud kauba omandiõiguse üleminek vastuhagi hagejale ei ole tõendatud. Vastuhagi kostja leiab, et kohtule esitatud CMR saatelehtede koopiad ei ole identsed ja seetõttu võivad olla võltsingud. Samuti leiab vastuhagi kostja, et kohtule esitatud I.S.A. invoice copy nr CD970190100 koopiad on erinevad, üks koopia ühel lehel ja teine koopia kahel, ka on koopiatel erinevad allkirjad ja ühel puudub pitsat. Vastuhagi kostja väitel ei ole tõendatud, et vaidlusalune veos oleks Euroopa Liidu territooriumil kelmuse teel omastatud. Kuna kaupa transportinud veok numbrimärgiga 941YYY ja haagis numbrimärgiga 241DJ ei ole kaduma läinud, siis ei ole võimalik ka kauba kadumine. Vastuhagi kostja väitel ei ole vastuhagi hageja tõendanud, et vaidlusalune kaup ei jõudnud CMR saatelehel märgitud sihtkohta Siauliu Tiekimo Baze Leedu Vabariik. Samuti leiab vastuhagi kostja, et kuna vastuhagi hageja ei olnud kahju hüvitamise nõude esitamise ajal kahju kannataja või nõude omanik, on maksegraafiku koostamine vastuolus heade kommetega ning seega tühine ja seega tuleb vastuhagi hagejal tagastada vastuhagi kostjale tühise tehingu teel saadu ehk maksegraafiku alusel tasutud 56 775,40 krooni. Vastuhagi hageja seisukoht vastuhagi vastuse osas Kohtule 09. juunil 2008 esitatud vastuses teatab vastuhagi hageja, et ta sai tellimuse sanitaartehnika veose vedamiseks AS-lt L., kelle nimele on vormistatud invoice nr CD970190100. Vastuhagi hageja tellis veoteenuse vastuhagi kostjalt. Kaup laaditi lepingus märgitud veoautole numbrimärgiga 941YYY, millel oli haagis numbrimärgiga 241DJ. Vastav märge on ka CMR saatelehel. Veose edasine saatus ei ole vastuhagi hagejale teada. Kohtuistung Kohtuistungil teatas hageja/vastuhagi kostja, et vaidlusalune kaup on Rootsis laaditud ja saadetud läbi Siauliai Venemaale ning kaup on saabunud kauba omaniku juurde. Seega ei ole kaup kuhugi kadunud.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada osaliselt. Kohus lahendab esmalt vastuhagi ja seejärel hagi. Vastuhagi Pooled on 20. septembri 2004 ühekordse veose lepingus nr 876 (Ikd, t.l.-4) kokku leppinud, et lepingu täitmisel juhinduvad pooled Rahvusvahelisest kaupade autoveo konventsiooni (CMR) sätetest. CMR art 1 lg 1 kohaselt, käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest. Lepingust nr 876 nähtub, et kauba vastuvõtmise kohaks on Rootsi ja üleandmise kohaks Venemaa. Pooled on kokku leppinud veotasus ning kauba veos haagisega veoautoga. CMR kohaldamise osas pooled vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et poolte vahel 20. septembril 2004 sõlmitud ühekordse veose lepingu nr 876 (veolepingu) osas saab kohaldada CMR-i sätteid. Muus osas tuleb kohaldada siseriiklikku õigust. Põhinõue Vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt 600 000 krooni veolepingust tuleneva kahju hüvitiseks. Kahju moodustab veolepingu täitmise käigus kaduma läinud kauba maksumus summas 656 775,40 krooni, millest vastuhagi kostja on tasunud 56 775,40 krooni. Vastuhagi kostja vastuhagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et vastuhagi hageja ja vastuhagi kostja vahel oli 20. septembril 2004 sõlmitud ühekordse veose leping nr 876 (veoleping) I.S.A. sanitaartehnika veoks pealelaadimisega 30. septembril 2004 Mörrumi linnas Rootsis. Kauba sihtkohaks oli märgitud St. Peterburg (Venemaa) (I kd, t.l.-4). Kauba (48 dušikabiini) maksumuseks vastavalt I.S.A. poolt AS-le L. esitatud arvele nr CD970190100 (I kd, t.l.-8-9) oli 41 975,60 EUR, mis võrdub 656775,40 krooni. Vastuhagi kostja sõlmis omakorda 29. septembril 2004 sama kauba vedamiseks samadel tingimustel transpordifirmaga SIA J.. Vastuhagi hageja teatas oma 07. oktoobri 2004 kirjaga vastuhagi kostjale veolepingu nr 876 alusel veetava kauba kadumisest ning esitas ka vastuhagi kostjale kaotsi läinud kauba osas kahju hüvitamiseks arve nr 22 (I kd, t.l.-7) summas 656775,40 krooni. Vastuhagi kostja koostas summa 656 775,40 krooni tasumiseks maksegraafiku ettepaneku, millega vastuhagi hageja on nõustunud (I kd,t.l.-10-11). Maksegraafiku alusel tasus vastuhagi kostja vastuhagi hagejale 15. oktoobril 2004 summa 28 387,40 krooni (I kd, t.l.-12) ja 16. novembril 2004 summa 28 388 krooni (I kd, t.l.-13), kokku 56775,40 krooni. Nimetatud asjaolude kohta poolte vahel vaidlus puudub. Kauba maksumuse osas tuvastas kohus, et kõigil kohtule esitatud I.S.A. arve nr CD970190100 koopiatel (I kd, t.l.-8-9; 54-55; 87; 107-108; 129-130) oli kauba maksumuseks märgitud 41 975,60 EUR. Seetõttu leiab kohus, et vastuhagi kostja väited arve nr CD970190100 koopiate ebaõigsuse kohta ei ole põhjendatud. Ka ei ole vastuhagi kostja esitanud omapoolset seisukohta või tõendeid 4(8)

kauba võimaliku maksumuse kohta, mis erineks I.S.A. arve nr CD970190100 koopiatel märgitud summast. Kohus jõuab järeldusele, et kauba vedajaks CMR tähenduses tuleb lugeda vastuhagi kostjat, kellega vastuhagi hageja sõlmis veolepinguga sanitaartehnika veoks I.S.A. tehasest kauba saajale. Vastavalt CMR art 3, käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse eest kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. Vastuhagi kostja vastutust ei välista asjaolu, et ta teostas vastuhagi hagejaga sõlmitud veolepingus kirjeldatud kauba veo kolmanda isiku, s.o SIA J. abil. Samuti ei oma asjas tähendust poolte väited kauba veoks kasutatud autode või haagiste osas. Kohus leiab, et kauba saatjaks CMR mõttes tuleb lugeda AS-i L.. CMR saatekirjal saatjaks märgitud I.S.A. ei saa lugeda kauba saatjaks. CMR art 4 kohaselt, veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. CMR art 9 lg 1 kohaselt, saatekiri on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima face. Nimetatud sätetest järeldub, et saatekiri ei oma veolepingu poolte õiguste ja kohustuste määramisel muud tähendust kui tõend veolepingu olemasolu kohta, s.o kui veolepingut eraldi sõlmitud ei ole, tuleb lähtuda saatekirjas märgitud tingimustest, kui on sõlmitud veoleping, siis lähtutakse konkreetsest veolepingust. I.S.A. poolt AS-L.le esitatud arvelt nr CD970190100 (I kd, t.l.-8-9) ja samuti CMR saatekirjalt (I kd, t.l.-36, 51, 52) selgub, et I.S.A. oli kauba müüja. Kauba transport müüjalt ostjale toimus ostja, s.o AS L. kulul (tarnetingimused vastavalt 001 Ex Works Mörrum). Seda asjaolu kinnitab ka IFÖ S. Eesti AS 19. augusti 2008 kiri (I kd, t.l.-165). Vastuhagi hageja korraldas vedu, sõlmides selleks oma nimel veolepingu AS-ga L. sanitaartehnika veoks I.S.A. tehasest kauba saajale. Vastuhagi hageja märgib kohtule esitatud vastuses (I kd, t.l.115), et ta sai tellimuse sanitaartehnika veose vedamiseks AS-lt L., kelle nimele on vormistatud arve nr CD970190100. Vastuhagi hageja tellis veoteenuse vastuhagi kostjalt. Lähtuvalt VÕS § 854 lg 1, ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu ning VÕS § 855 lg 1 – lg 3 kohaselt, kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige sõiduki ja veotee määramist, vedaja valikut, vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist, saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. Ekspedeerija võib võtta lepinguga endale muude vedamisega seonduvate kohustuste täitmise nagu veose kindlustamine, pakkimine, selle tähistamine ja tollivormistuse korraldamine, sealhulgas vajalike lepingute sõlmimine. Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. Nimetatud sätetest lähtuvalt võib järeldada, et vastuhagi hageja tegutses ekspedeerijana AS-ga L. sõlmitud ekspedeerimislepingu alusel. Kauba saajaks on vastavalt CMR saatekirjale Eastdale Industries Limited. 5(8)

Vastuhagi hageja väitel ei ole veos saajani jõudnud ning kaup on kadunud. Kohus nõustub vastuhagi hageja väitega. Veose saatekirjast (I kd, t.l.-36; 51; 52; 131) selgub, et veoautole numbrimärgiga 941YYY, haagis 241DJ, on 30. septembril 2004 üle antud 48 dušikabiini. Seega on vedaja kauba vastu võtnud. Kohtule esitatud CMR saatekirjadel puudub saaja märge lahtris nr 24 kauba vastuvõtmise kohta. Lähtuvalt CMR art 17 lg 1, vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR art 17 lg 2, vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR art 18 lg 1 kohaselt, selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal. Vastuhagi kostja on esitanud vastuväite, et vaidlusalune kaup on Rootsis laaditud ja saadetud läbi Siauliai Venemaale ning kaup on saabunud kauba omaniku juurde. Kohus leiab, et vastuhagi kostja kui vedaja ei ole oma vastuväidet tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kauba saaja oleks kauba kätte saanud. Kohus ei tuvastatud, et saatja või saaja oleks andnud teistsuguseid korraldusi veose teekonna või sihtpunkti võimaliku muutmise kohta. Kuna vedaja vastutab kauba kaotsimineku eest ning vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, leiab kohus, et kauba saatjal on õigus nõuda vedajalt kauba kaotsiminekuga tekitatud kahju hüvitamist. CMR art 23 lg 1 kohaselt, kui vedaja on vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Vaidlust ei ole, et kauba, 48 dušikabiini maksumuseks on 656 755,40 krooni Poolte väited ja tõendid vastuhagi hageja poolt raha maksmise kohta kauba saajale ei ole asjassepuutuvad. Nõude loovutamine Kohus tuvastas, et AS L. 28. jaanuari 2005 kirjaga nr 130/04 on AS-L. loovutanud veose kadumisega seotud kahjutasu nõude vastuhagi hagejale. Vastuhagi kostja vastuväide, et nimetatud kiri ei tõenda õiguse üleminekut, ei ole põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 6(8)

Lähtuvalt VÕS § 168 lg 2, senine võlausaldaja peab uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Oma 28. jaanuari 2005 kirjaga nr 130/04 on AS-L. kinnitanud vastuhagi hagejale, et veose kadumisega seotud kahjutasu nõue on loovutatud vastuhagi hagejale. Nõude loovutamist keelavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on vastuhagi hageja astunud veose kadumisest tingitud kahju hüvitamise nõudes AS L. asemele. Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule ning VÕS § 172, võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kuna vastuhagi kostja on AS L. 28. jaanuari 2005 kirja lisanud kohtule esitatud dokumentide hulka, võib järeldada, et nimetatud dokument on vastuhagi kostjale üle antud ning loovutamine on toimunud ja vastuhagi kostjal ei ole õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, s.o vastuhagi hagejale. Vaidlust ei ole, et vastuhagi kostja on vastuhagi hagejale tasunud veose kadumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kokku 56 775,40 krooni. Kauba maksumuseks oli 656 775,40 krooni. Seega on vastuhagi kostjal hüvitamata kahju summas 600 000 krooni. Kohus leiab, et vastuhagi kostjalt tuleb veolepingust tuleneva kahju hüvitamiseks välja mõista vastuhagi hageja kasuks 600 000 krooni. Viivis Vastuhagi hageja esitas nõude välja mõista vastuhagi kostjalt kahju hüvitise tasumisega viivitamise eest viivis summas 162 000 krooni. Vastuhagi kostja viivise osas vastuväiteid ei esitanud. CMR art 27 lg 1 kohaselt, nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. Need arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise päevast arvates. Vastuhagi hageja on esitanud vastuhagi kostjale nõude veose kadumisest tekitatud kahju hüvitamiseks 07. oktoobri 2004 kirjaga nr 83. Vastuhagi kostja seda vaidlustanud ei ole. Seega vastuhagi hagejal õigus arvutada viivist alates 07. oktoobrist 2004. Viivise arvutamise periood lõpeb viivise nõude esitamisega kohtule 17. juulil 2008, kuna vastuhagi hageja ei ole esitanud nõuet välja mõista viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivise määraks tuleb lugeda 5% aastas. Kohus kontrollib viivise arvestust. Põhinõude suuruseks on 600 000 krooni. Viivis määras 5% aastas ehk 30 000 krooni aastas. Viivise arvestuse periood 07. oktoober 2004 kuni 16. juuli 2008, s.o 3 aastat 9 kuud ja 9 päeva – 3 x 30 000 + 9 x 2500 + 9 x 82,20 = 739,80 kokku 113 239,80. Kohus leiab, et vastuhagi hageja viivise nõue tuleb rahuldada osaliselt 113 239,80 krooni ulatuses.