Hageja OÜ L(registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja A Rõtškov, volitatud esindaja I Popov Kostja V OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja A Gorbatšov, volitatud esindaja T –A Kaldma
Kohtustungi toimumise aeg
14.10.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindajad A Rõtškov ja I Popov Kostja volitatud esindaja T –A Kaldma
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ L hagi V OÜ vastu 1 050 500 krooni saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta V OÜ menetluskulud täies ulatuse OÜ L kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
14.06.2005 sõlmisid pooled kinnistu Järve tee 1, Loo alevik, Jõelähtme vald notariaalse võla ülekandmise lepingu, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 19-26). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 050 500 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 1027, § 1037, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, AÕS § 35 lg 2, § 45.
4.Vastavalt sõlmitud lepingule kasutasid pooled nimetatud vara ühiselt kuni 30.11.2005. Peale seda keelas kostja hagejale ligipääsu territooriumile ja võttis hagejalt ära võimaluse vara käsutada. Kostja kasutas vara omavoliliselt 9 kuud ning hageja leiab, et kostja peab maksma hagejale amortiseeritud arvestused summas 10 000 krooni ning saamata jäänud tulu arvestusega 20 000 krooni kuus, kokku 180 000 krooni (20 000 X 9).
5.20.09.2006 edastas hageja kostjale pretensiooni, kuid kostja ei ole sellele vastanud (tl 6-7).
6.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et ei ole kostjaga sõlminud ostu-müügilepingut. 08.12.2005 arve nr 2/26 on kostja renditasu kasutatava vara eest. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et see on alusetu ja põhjendamatu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja tugineb TsÜS § 53 lg 2, § 54 lg 1.
10.Kostja leiab, et hagi on täielikult tõendamata. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta on hagiavalduses märgitud vara omanik. Hageja nõue vara hüvitamiseks summas 860 500 krooni on alusetu, kuna kostja on vara seaduslik valdaja. Hageja on võõrandanud enamiku nimetatud varast lepingute alusel kostjale ning kostja on vara eest täies ulatuses vastavalt sõlmitud lepingutele tasunud. Hagiavalduses nimetatud tõstukid on kostja omandanud kolmandatelt isikutelt.
11.14.06.2005 sõlmitud võla ülekandmiselepingu, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2.1.5 kohaselt on müüja kinnitanud, et lepingu esemeks oleval kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised, mille koosseisus on kaarhall ja puidutöökoda ning ehitised kui vallasasjad ei olnud enne kinnistusraamatusse kandmist koormatud kolmandate isikute õigustega. Seega on nii Jõelähtme vallas, Loo alevikus, Järve tee 1 asuv kinnistu, kui ka kõik sellel asuvad ehitised 14.06.2005 sõlmitud notariaalse lepingu alusel üle läinud kostja omandisse ning hageja nõue nende ehitiste väljaandmiseks on alusetu. Peale lepingu sõlmimist lõpetas hageja 6 kuu jooksul kokkuleppel kostjaga oma tegevuse ning viis ära kõik vajaliku ja väärtuslikumad esemed võõrandas kostjale. Esemed, mis hageja jättis territooriumile, jättis ta maha omandist loobumise tahtega, mida väljendas selgelt hageja juhatuse kostja töötajate juuresolekul, öeldes, et kõik jääb maha, kuna hageja ei vaja seda vara.
12.Kostjale kuuluval kinnistul ei ole saekaatrit L-120. Kostjal on olemas saeraam Laimet 1200, mille kostja omandas hagejalt ostu-müügi lepingu nr 2 alusel 08.12.2005 ning mille hageja ka üleandmise-vastuvõtmise aktiga samal päeval hagejale andis koos teritamismasina ja elektrisaega (tl 28-29). Saeraami, teritamismasina ja elektrisae müügihind kokku oli koos käibemaksuga 11 800 krooni, mille kostja on hagejale tasunud 08.12.2005 arve nr 2/26 alusel hageja pangaarvele SEB Pangas (endine Eesti Ühispank) 15.12.2005 (tl 30). Üleandmise-vastuvõtmise aktis kinnitasid
2-06-29614/34
pooled, et seadmed on 90% ulatuses amortiseerunud ning vajavad taastavat remonti. Kostja valduses ei ole hagiavalduses märgitud tõstukeid. Kostjale kuulub kaks tõstukit, mille kostja omandas 02.11.2005 (tl 27) ja autolaadur Gaz 5t, mille kostja omandas novembris 2006 (tl 31). Kostjale jääb arusaamatuks, mida peab hageja silmas hagiavalduses p 8 "otspink" all. Kui hageja esitab vastava tehnilise dokumentatsiooni, alles siis on kostjal võimalik hinnata, kas selline masin on tema valduses või mitte.
13.Kostja valduses võib olla pakkimismasin, kuid selle väärtus ei ole 7500 krooni, sest nimetatud masin on sellises väärtuses uuenda. Kostja ei ole nimetatud masinat kasutanud, ning võib selle hagejale tagastada, kui hageja sellele järele tuleb. Sama kehtib ka hagiavalduse p 11.5 loetletud esemete kohta. Kostja väitel jättis hageja need esemed kostja territooriumile, kuna ei vajanud neid. Kostja ei ole kunagi keeldunud nende väljaandmisest, kuid hageja ei ole neid kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni nõudnud. Kui kostja oleks soovinud need esemed omandada, oleks ta enne hageja tegevuse lõpetamist kostja territooriumil need esemed hagejalt ostnud, samuti nagu ta omandas saekaatri ja muud esemed. Kostja ei ole soovinud saada nende esemete omanikuks.
14.Hageja nõue, mis põhineb väidetaval kostja poolsel hageja töövara kasutamisel on alusetu. Hageja on kasutanud üksnes talle kuuluvaid seadmeid. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on võimalik hagiavalduse p 2 ja p 11.5 loetletud seadmeid kasutades saada ühes kalendrikuus tulu 20 000 krooni. Hageja ei ole esitanud ühtki dokumenti, millest nähtuks, et hagejal üldse mingi majandustegevus 2006 aastal toimunud on. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 14.06.2005 notariaalse võla ülekandmise lepingu, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt võõrandas hageja kostjale kinnisasja koos selle oluliste osade ja päraldistega, asukohaga Jõelähtme vald, Loo alevik, Järve tee 1, pindalaga 9920 m2 hinnaga 345 300 krooni (tl 19-26).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja territooriumile jäi hagejale kuuluv vara: saekaater L-120 maksumusega 400 000 krooni, pakkimismasin maksumusega 7500 krooni, tõstuk 4540 maksumusega 12 000 krooni, tõstuk 4540 maksumusega 12 000 krooni, teritamismasin maksumusega 14 000 krooni, konteinerihoone 1 maksumusega 10 000 krooni, konteinerihoone 2 maksumusega 10 000 krooni, otspink maksumusega 25 000 krooni, laohoone maksumusega 90 000 krooni, kaarhall 250 000 krooni ning 5 saeraami ketast, 2 tõstuki mootorit, saeraami elektrimootor, sae remondiriist, elektrikeevituse riistvara, höövelpink, tööriistad (mutrivõti, lõikur), 3 lauda, 6 tooli, kellad, 2 telefoniaparaati, 2 kappi ja külmik maksumusega 30 000 krooni ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale nimetatud asjade väärtuse ja amortiseeritud arvestused summas 10 000 krooni ning saamata jäänud tulu arvestusega 20 000 krooni kuus, kokku 180 000 krooni
(20 000 X 9).
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja omastama vara kannatanu arvel, st saama vara, mida õiguse kohaselt oleks pidanud saama kannatanu.
2-06-29614/34
20.Asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 järgi omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Eeltoodu sätte kohaldamise eelduseks on asja omandiõiguse tõendamine.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista kostja territooriumil asuvad kaarhalli maksumuse 250 000 krooni, konteinerhoone 1 maksumuse 10 000 krooni, konteinerhoone 2 maksumuse 10 000 krooni ja laohoone maksumuse 90 000 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 53 lg 1 kohaselt Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 järgi asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kohtule esitatud 14.06.2005 notariaalse võla ülekandmise lepingu, kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 1.2 ja p 2.1.5 kohaselt müüs hageja kostjale ka kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised, mille koosseisu kuulus kaarhall ja puidutöökoda ning ehitised kui vallasasjad ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega. Seega on tõendatud, et nimetatud esemed on kostja omandis ning hagejal ei ole neile mingisugust õigust ning kostja ei ole kohustatud ka hüvitama hagejale nende asjade väärtust. Eeltoodu põhjal saab väita, et ei ole täidetud AÕS § 80 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 sätestatud eeldused.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista kahe tõstuki 4540 maksumuse 24 000 krooni. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et temale kuulub nimetatud tõstuk. Kostja on kohtule esitanud 02.11.2005.a. kasutatud autotõstuki üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 27), mille kohaselt hageja andis üle kostja valdusesse tõstuki 4014 M (tehase tähis 13688, ehitusaasta 198, värvus hall). Ostja kinnitas on teadlik vastuvõetava autotõstuki tehnilisest seisukorrast ja nähtavatest puudustest, et tegemist on pruugitud autotõstukiga, mille tehniline ressurss on osaliselt kasutatud. Seega on kostja tõendanud, et tema valduses on kostjalt saadud tõstuk 4014 M, millele kostjal ei ole omandiõigust ning kostja ei ole kohustatud ka hüvitama hagejale tõstukite väärtust. Muid omandiõigust tõendavaid dokumente hageja ei ole esitanud, mistõttu leiab kohus, et hageja omandiõigust ei ole rikutud.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista saekaatri L-120 maksumuse 400 000 krooni, teritamismasina maksumuse 14 000 krooni. Kostja väitel tema valduses saekaatrit ei ole. Kostja omandas hagejalt 08.12.2005 ostu-müügilepingu nr 2 (tl 28) alusel saeraami LAIMET-1200 hinnaga 9000 krooni, teritamismasina hinnaga 700 krooni ja elektrisae hinnaga 300 krooni. Hageja andis nimetatud asjad üle kostja omandisse 08.12.2005 üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 3 (tl 29). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt kuuluks tema omandisse saekaater L-120. Samas on kostja tõendanud, et ta ostis hagejalt eelpool nimetatud asjad. Hageja vastuväide, et ta ei ole ostu-müügilepingu nr 2 sõlminud on ainetu. Lepingule, üleandmisevastuvõtmise aktile on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja. Arve/Saatelehe on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja ja kostja on kauba eest tasunud 15.12.2005 (tl 30). Kohtuistungil eelmärgitud originaal dokumentide võrdlemisel hageja seadusliku esindaja allkirjadega jõudis kohtunik arvamusele, et kõigil kolmel dokumendile on hageja nimelt alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja Adolf Rõtškov. Eeltoodu hinnangu andmiseks omab kohtunik vastavaid eriteadmisi, mida kohtuistungil pooltele ka selgitati.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista otspingi väärtuse 90 000 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks millise seadmega on tegemist, mis hageja omandisse kuulub ja mis väidetavalt on kostja valduses. Kostja otspink maksumusega 90 000 krooni omamist omaks ei võta. Seega on tõendamata otspingi maksumusega 90 000 krooni olemasolu ja selle olemine kostja valduses.
25.Kostja tunnistab, et tema valduses võib olla pakkimismasin, kuid selle väärtus ei ole 7500 krooni, sest nimetatud masin on sellises väärtuses uuena. Kostja ei ole nimetatud masinat kasutanud, ning on
2-06-29614/34
nõus selle hagejale tagastama kui see asub tema kinnistul. Samuti tunnistab kostja, et tema valduses on 5 saeraami ketast, 2 tõstuki mootorit, saeraami elektrimootor, sae remondiriist, elektrikeevituse riistvara, höövelpink, tööriistad (mutrivõti, lõikur), 3 lauda, 6 tooli, kellad, 2 telefoniaparaati, 2 kappi ja külmik. Hageja hinnangul on kogu vara maksumusega 30 000 krooni. Kostja väitel jättis hageja need esemed kostja territooriumile, kuna ei vajanud neid enam. Vastupidine on tõendamata. Kostja ei ole soovinud eelmärgitud esemete omanikuks saada ja on nõus need tagastama hagejale. Kuna hageja ei ole tõendanud nimetatud esemete väärtust, siis on välistatud esemete väärtuse rahaline väljamõistmine. Kohus ei näe takistusi vara väljanõudmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja nõue 180 000 krooni saamiseks eelloetletud seadmete kasutamise eest on alusetu. Hageja ei ole tõendanud oma omandiõigust nimetatud asjadele, samuti ei ole hageja tõendanud saamata jäänud tulu alusel, et kostja kasutas temale kuuluvaid asju.
26.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal on omandiõigus hagiavalduses märgitud esemetele, samuti ei ole hageja tõendanud asjade väärtust, mistõttu on ka tõendamata kostja rikastumine hageja vara arvel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
27.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.