NB(isikukood xxx, elukoht: xxx) hagi OÜ T(reg/kood xxx, asukoht: xxx) vastu müügihinna alandamiseks, alusetult säästetu ja kahju hüvitamiseks ning viiviste välja mõistmiseks.
hageja esindaja v/adv Maksim Greinoman kostja juhatuse liige SStetsenko ja lepinguline
esindaja Oksana Smirnova Kohtuotsuse resolutsioon •
Hagi rahuldada osaliselt.
•
Mõista OÜT välja NB kasuks põhivõlgnevusena kokku 544 975.64 (viissada nelikümmend neli tuhat üheksasada seitsekümmend viis krooni 64 senti) krooni ja viivise- ning intressivõlgnevusena kokku 123 712.45 (ükssada kakskümmend kolm tuhat seitsesada kaksteist krooni 45senti) krooni. Mõista OÜT välja viivis seaduses sätestatud määras NB kasuks alates 29.10.2008 kuni põhinõude suuruses 544 975.64 krooni täitmiseni.
• •
Hageja menetluskulud jätta kostja kanda 99,8% ulatuses.
•
Kostja menetluskulud jätta 0,2% ulatuses hageja kanda.
Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).
I Asjaolud 24.05.2005 tasus hageja kostjale ettemaksu suuruses 24 000.00 krooni korteriomandi asukohaga XxxTallinnas ostmiseks, mille kohta vormistati lihtkirjalikus vormis dokument (t lk 26, tõlge t lk 27). 03.08.2005 sõlmisid kostja müüjana, OÜ V ostja I-na (ei ole käesoleva kohtumenetluse osaline) ja hageja ostja II-na muuhulgas korteriomandite müügilepingu (t lk 12-24), mille alusel omandas hageja kostjalt korteriomandi asukohaga Xxx Tallinnas koos selle oluliste osade ja päraldistega (p 1.7). Lepingu p-s 6.2 lepiti kokku korteriomandi otsese valduse üleandmine hiljemalt 20.10.2005, aga mitte enne kogu müügihinna tasumist. Hageja tasus viimase osa müügihinnast 24.05.2006 (maksekorraldus t lk 25). Korteriomandi otsene valdus anti ostjale üle 09.06.2006, kuid kirjalikus vormis üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastatud (allkirjastamata akt t lk 224). 09.06.2006 tegi OÜ A hageja tellimusel vaidlusaluse korteriomandi ehitustehnilise ekspertiisi, mille eest tasus hageja 3540.00 krooni (arve t lk 81). Samuti tellis hageja TLN TIB OÜ korteriomandi mõõdistusjoonised, mille eest tasus 26.06.2006 476.00 krooni (t lk 82). 03.08.2006 tasus hageja omandatud korteriga seotud kommunaal- ja majandamiskulud suuruses 12 435.64 krooni, millised olid tekkinud perioodil, kui korter oli veel kostja valduses (arve ja maksekinnitus koos tõlkega t lk 78-81). 25.10.2006 esitas hageja müügihinna alandamise avalduse (t lk 28-34). Hageja nõuded ja põhjendused Kuna kostja ei ole kohtueelselt hageja nõudeid rahuldanud esitas hageja 07.09.2007 kohtusse hagiavalduse (t lk 1-11, täiendused t lk 133, 189-191, 240-244) järgmiste nõuetega: 1) müügihinna alandamiseks 505 000.00 krooni võrra ja nimetatud rahasumma kui ülemäära makstu tagastamiseks; esmases hagiavalduses lähtus hageja hinna alandamisel omandatud korteriomandi ehitusnõuetega kooskõlla viimiseks (elamiskõlblikuks viimiseks) vajalike remonditööde maksumusest ja asjaolust, et müügilepingus oli korteri üldpinnaks märgitud 83,1m2, kuid 09.06.2006 ekspertiisiakti kohaselt on korter tegelikkuses 2,90m2; nõude aluse täpsustuses lähtus hageja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1111-07 ja leidis, et on õigustatud alandama hinda 505 000.00 krooni võrra ning seda lähtuvalt üleandmise ajahetkel olnud korteriomandi tegeliku turuväärtuse 875 000.00 krooni ja lepingus kokkulepitud turuväärtuse 1 380 000.00 krooni suhtest; 2) p-s 1 taotletu kõrvalnõuded: kohtuistungi päeva seisuga a) intress summas 5648.36 krooni ja b) viivised summas 108 387.233 krooni; 3) alusetult saadu 24 000.00 krooni tagasi saamiseks; müügilepingu kohaselt oli korteriomandi hinnaks lepitud kokku 1 380 000.00 krooni, kuid tegelikkuses maksis hageja kostjale 24 000.00 krooni rohkem; 24.05.2005 andis hageja kostjale käsirahana 24 000.00 krooni, kuid nimetatud summat müügilepingus hinna hulka ei arvestatud; ka ei olnud raha üleandmisel sõlmitud kohases vormis tehingut ning kostjal puudus õiguslik nimetatud rahasumma saamiseks; 4) p-s 3 taotletu kõrvalnõuded kohtuistungi päeva seisuga: a) intress summas 757.48 krooni; b) viivised summas 5111.45 krooni; 5) müügilepingu p 6.2.3 rikkumisega hagejale tekitatud kahju suuruses 12 435.64 krooni; tegemist on kostja valduses olnud ajal korteriga seotud kuluga korteriühistu kasuks, mille tasus ära hageja augustis 2006; 6) müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju kindlaks tegemiseks tegi hageja otseseid kulutusi ekspertiisiakti ja mõõdistusjooniste tellimise näol kokku 4016.00 krooni; 7) p-des 5 ja 6 taotletu tasumisega viivitamise eest viivis kohtuistungi päeva seisuga kokku summas 4184.69 krooni. Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõuete ja nende põhjenduste juurde. III Kostja seisukohad
Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu (kirjalikud vastused t lk 114, 212-213, 219-222) ja tunnistab täies ulatuses nõuet alusetult saadu 24 000.00 krooni tagasi saamiseks. Osaliselt tunnistab kostja nõuet tekitatud kahju hüvitamiseks hageja poolt korteriühistule kostja võlgnevuse katteks tasutu osas, kuid seda ulatuses, milline nähtub 28.02.2006 arvelt (t lk 230), see on summas 9639.03 krooni. Samuti tunnistab kostja, et võttis korteri üleandmisel sealt ära mõned asjad 21 544.00 krooni väärtuses, kuna hageja ei tasunud remondi eest. Kostja on seisukohal, et kulutas poolte kokkuleppel hageja korteri remondile kokku 124 660.00 krooni, kuid tasaarvestuse avaldust ei esitanud (üheselt mõistetavalt selgitas kostja esindaja seda asjaolu kohtuistungil 28.10.2008, protokoll t lk 274). Müügi ajal ei olnud korteris gaasi, vaid oli ainult elektriküte. Hageja poolt esitatud hinnapakkumised on ülepaisutatud. Ka ei ole esitatud ühtki dokumenti, mis tõendaks, et hageja on reaalseid kulusid kandnud korteri elamiskõlblikuks viimisel. Kostja vaidleb vastu müügihinna alandamise nõudele ja selgitas, et oli kohtueelselt nõus taastama hageja korteriomandi ja üle andma sellises seisukorras, milline see oli enne müüki. Ka ei ole kostja nõus hageja väitega seonduvalt korteri üldpinna tegeliku suurusega ja seda põhjusel, et hageja ostis korteriomandi, mitte ruutmeetrid ja oli nimelt sellise korteriomandi nõus ostma nimelt sellise hinna eest. Kostja vastuväidete kohaselt oli korteri seisund üleandmisel juunis 2006 isegi parem kui tehingu sõlmimise ajal augustis 2005. Hageja ei ole tõendanud korteri seisundit müügitehingu sõlmimise ajal ega väidet, et notariaalse tehingu allakirjutamisel oli korter kasutuskõlblik. Hageja on esitanud mitu ekspertiisiakti --- 19.04.2005, 12.04.2006 ja 09.06.2006. Neist nähtub, et aprillis 2006 oli korter heas seisukorras ja selle hind tunduvalt suurem kui müügihetkel. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. IV Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindajate selgitused ning tunnistajate TS ja M G ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt.
1.Käesolevas vaidluses on asjakohane tuvastada, kas kostja müüjana andis 03.08.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingu alusel üle kokkulepitud omadustega asja, see tähendab täitis lepingu kohaselt, ning kas selle ja muude asjaolude tõttu oli hagejal ostjana õigus kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist ja õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
2.Hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi rakendamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100 on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 76 lg-de 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga; kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu alusel ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige muuhulgas kvaliteedi osas.
3.Hageja on seisukohal, et kostja poolt oli rikutud pooltevahelise 03.08.2005 lepingu p 6.2.2. Nimetatud punkti kohaselt kohustus kostja müüjana mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ja andma lepingu eseme hagejale ostjana üle seisundis, millises see oli ostja poolt eseme ülevaatamise momendil. Samas punktis leppisid pooled kokku, et lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle otsese valduse üleandmisel. Seega peab hageja nõude põhjendatuse korral leidma tõendamist, et kostja halvendas korteriomandi asukohaga Xxx Tallinnas seisundit ajavahemikus 03.08.2005 kuni 09.06.2006. Poolte vahel puudub vaidlus, et ostja vaatas lepingu
esemeks olnud korteriomandi üle enne lepingu allkirjastamist 03.08.2005. Nimetatud asjaolu on ta kinnitanud ka lepingu p-s 2.3.1. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et ostetud korteriomandi otsese valduse andis müüja ostjale üle 09.06.2006, kuigi üleandmise-vastuvõtuakti poolte vahel ilmnenud erimeelsute tõttu ei allkirjastatud.
5.Kohtule ei esitatud tõendeid vaidlusaluse korteriomandi seisundi kohta selle ülevaatamisel hageja poolt enne lepingu sõlmimist. Ka leping ei sisalda poolte vahel kokkulepitud konkreetseid korteriomandit iseloomustavaid kvaliteedi ja muid taolisi tingimusi. Lepingu p-s 1.2.1 on ära toodud vaid kinnistusraamatu vastavas registriosas kirjeldatud üldandmed: maatüki mõttelise osa suurus, katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala ja reaalosana korteri üldpind. Samas ei ole kostja vaielnud vastu hageja väitele, et tegemist oli eluruumile esitatavatele nõuetele vastava korteriga, mida sai kasutada elamispinnana. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kostja poolt kohalikule omavalitsusele 16.06.2005 esitatud kasutusloa taotluses (t lk 57-59) esitatud konkreetset korterit iseloomustavate andmetega ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 19.06.2005 väljastatud kasutusloaga nr 4066 (t lk 60-63). Seega, kuna ei ole tõendatud vaidlusaluse korteri konkreetne kvaliteet selle ülevaatamise ajal enne ostu-müügilepingu sõlmimist ega pooltevahelised täiendavad sellekohased kokkulepped, tuleb eeldada, et see vastas tavalistele keskmistele eluruumile esitatavatele nõuetele ja seda oli võimalik kasutada eluruumina.
6.Korteriomandi seisund otsese valduse üleandmise ajal 09.06.2006 on tõendatud AOÜ asja tundva isiku poolt koostatud ehitise ekspertiisiaktiga (t lk 35-38), mille kohaselt eluruumi ülevaatamise kuupäeva seisuga oli tegemist valmis ehitamata ja kasutamiseks mittevalmis korteriga: paigaldamata ukseplokid (3 tk), puudus põrandakate (ca 73m2), vannitoas puudus ripplagi (7,5m2), paigaldamata 1 aknaplekk, välisuks ei vasta tuletõkkesertifikaadile, puudub korterinumber, puuduvad WC-pott (1tk), segistid (2tk), vann (1tk), puuduvad küttesüsteem, vannitoa ja köögi väljatõmbeventilatsioon, puudub valgustus vannitoas ja uksekell. Nimetatud dokumentaalset tõendit ümberlükkavaid tõendeid kostja ei esitanud. Vastupidi --- kostja võttis õigeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 mõttes asjaolud, et võttis korteri üleandmisel sealt ära vanni, ripplae, WC-poti, parketti ja kolm siseust ning tunnistas, et tekitas hagejale sellega kahju 21 544.00 krooni (t lk 221).
7.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja poolt lepingupunktis 6.2.2 endale võetud kohustuse mitte halvendada müügieseme seisundit kuni otsese valduse üleandmiseni ostjale rikkumine on tõendatud ning et sel alusel oli hagejal õigus nõuda kostja suhtes õiguskaitsevahendi rakendamist. Vastavalt VÕS § 218 lg-le 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Müüja vastutusest vabanemise alus (reguleeritud sama sätte lg-s 4) käesolevas asjas ilmneda ei saa. Viidatud lõike kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Ka ei ole leidnud tõendamist VÕS-i §-s 224 sätestatud piirangud ostuhinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et ostuhinna alandamise otsustamisel ei oma tähtsust väidetav remondi tegemine müüja poolt selles korteris müügilepingu sõlmimise ja valduse üleandmise vahelisel ajal. Kõik remondiga seonduv saab ja peakski olema eraldi vaidluse teemaks poolte vahel.
8.VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse; kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga.
9.Vastavalt Riigikohtu lahendi 06.11.2007 nr 3-2-1-97-07 p-le 20 saab alandatud hind
väljenduda valemis: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Eeltoodust tulenevalt peaks alandatud hinna leidmiseks olema tõendatud käesoleva asjas: 1) vaidlusaluse korteriomandi väärtus otsese valduse üleandmise ajahetke seisundis, kuid müügilepingu sõlmimise ajahetkel (milline oleks olnud 03.08.2005 selle korteri turuväärtus, kui see oleks olnud sellises seisundis nagu osutus olema 09.06.2006); 2) 03.08.2005 lepingus kokkulepitud hind; 3) vaidlusaluse korteri turuväärtus seisuga 03.08.2005. Viidatud kolmest komponendist on tõendatud lepingus kokkulepitud hind 1 380 000.00 krooni ja juuni 2006 seisundis turuväärtus seisuga august 2005 795 000.00 krooni (asja tundva isiku arvamus t lk 134-140). Hageja väidete kohaselt vastas lepingus kokkulepitud hind tolleaegsele turuväärtusele. Kostja vastupidist ei tõendanud. Seega oleks tõendatud põhjendatud hinna alandamine summas 795 000.00 krooni. Samas on hageja esitanud nõude alandada suuruses 505 000.00 krooni, lähtudes arvestuses puudustega korteri turuväärtusest suuruses 875 000.00 krooni. Kuigi kohus ei nõustu, et põhjendatud oleks võtta arvestuse aluseks oktoobrikuu 2005 seisuga puudusega asja väärtus, on käesolevas asjas selline hageja lähenemine kostjale rahaliselt kasulikum ning seega tulenevalt tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest vastuvõetav.
10.Hageja on ka seisukohal, et kostja poolt oli rikutud pooltevahelise lepingu p 6.2.3. Nimetatud punkti kohaselt pidi müüja kandma kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei tasunud MTÜ-le Omanike Liit kõiki võõrandatud korteriomandiga seonduvaid makseid ning et hageja tasus kostja võlgnevuse. Samas on poolte vahel vaidlus hagejale tekitatud kahju (tasutud võlgnevuse suuruse) üle. Vastavalt MTÜ Omanike Liit tõendile tasus hageja kostja võla suuruses 12 435.64 krooni arve nr 761 alusel augustis 2006 (tõend t lk 79, tõlge lk 80). Vastavalt lisatud arvele nr 761 18.01.2006 võlgnes kostja viidatud MTÜ-le 12 435.64 krooni vastavalt admin- ja hooldusteenuste, remondifondi, katuse ehitusmaterjali ja piirdeaia eest. Kostja võttis hageja nõude TsMS § 440 lg 1 mõttes õigeks summas 9639.03 krooni ja esitas selle tõendamiseks sama MTÜ arve nr 117 28.02.2006 (t lk 230). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud arve ei tõenda, et 18.01.2006 arve oli tegelikkuses kostja enda poolt tasutud (tasumise kohta kostja tõendeid ei esitanud). Seega ei lükka see ka ümber hagejale kostja võla tasumisega tekkinud kahju.
11.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on juhul, kui võlgnik on rikkunud kohustust, võlausaldajal õigus nõuda muuhulgas kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et juhul, kui kostja ei oleks müügilepingu p 6.2.3 rikkunud ega oleks jätnud tasumata võõrandatud korteriomandi majandamisega seotud kulusid, ei oleks hagejal olnud vaja teha täiendavaid kulutusi ja võlgnevus ise ära maksta.
12.Üks osa hageja nõudest moodustab ettemaksuna (käsirahana) kostjale makstud 24 000.00 krooni. Selles osas on kostja võtnud nõude täies ulatuses õigeks TsMS § 440 lg 1 mõttes ja nõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt kostja juhatuse liikme poolt antud võlakirjale sai ta hagejalt 24.05.2005 korteriomandi ostuhinna ettemaksuna 24 000.00 krooni (t lk 26, tõlge lk 27). Poolte vahel puudub vaidlus, et lepingus kokkulepitud hinna tasumisel seda rahasummat ei arvestatud. Ka puudub vaidlus, et tegemist oli tühise tehinguga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 mõttes asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg-st 1 tulenevalt. Seega tuleb saadud rahasumma kostjal tagastada kui alusetult saadu VÕS § 1028 lg 1 alusel.
13.Kohus ei analüüsi poolte vaidlust kostja võimaliku nõude üle hageja vastu tasumata remondirahade saamiseks, kuna kostja ei esitanud ei vastuhagi ega tasaarvestuse avaldust VÕS § 198 mõttes. Nii tasaarvestuse avalduse kui vastuhagi esitamise võimalustest oli kostja teadlik. Remondirahade nõude olemasolul on kostjal õigus esitada vastav nõue hageja vastu iseseisvas hagimenetluses. Ka ei analüüsi kohus poolte väiteid seonduvalt omandatud eluruumi üldpinna suuruse võimaliku erinevusega kinnistusraamatukandes ja tegelikkuses põhjusel, et viidatud asjaolu tõi hageja algselt esile ühe alusena ostuhinna alandamisele, kuid muutis nimetatud nõude alust menetluses (viis selle kooskõlla Riigikohtu praktikaga).
14.Viimane osa hageja kahju hüvitamise nõudest moodustab otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud kulusid, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, millede hulka kuuluvad ka kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja nõuab tema poolt 09.06.2006 tellitud ekspertiisitasu ja 26.06.2006 saadud mõõtmisjooniste (inventariseerimisplaanide) eest tasutud rahasumma 3540.00 (arve t lk 81) + 476.00 (arve t lk 82) hüvitamist kostja poolt.
15.Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud vaid ekspertiisitasu osas. Nimelt leidis eelnevalt tõendamist, et kostja rikkus pooltevahelist lepingut ega andnud üle sellises seisundis eluruumi nagu see oli poolte vahel kokku lepitud, vaid eemaldas enne üleandmist korterist rida asju (otsuse p 6). Kostja rikkumise tõendamiseks tellis hageja ekspertiisi. Seega tegemist on kostja poolt tekitatud hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes, kuna juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud konkreetset kulu kandma. Küll aga ei olnud kohtu arvates inventariseerimisplaanide tellimine põhjuslikus seoses käesolevas asjas tuvastamist leidnud kostja rikkumisega. Nimetatud plaanid ei olnud vajalikud kostja rikkumise tuvastamise tõendamiseks.
16.Eeltoodu kohaselt leidis seega tõendamist hageja nõue järgmiselt: suuruses 505 000.00 krooni ostuhinna põhjendatud alandamisena, 24 000.00 krooni alusetult saaduna ning 12 435.64 + 3540.00 = 15 975.00 krooni. Iga nõude osas on hageja esitanud ka intressi- ja/või viivisenõude.
17.VÕS § 112 lg 3 kohaselt võib hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt sama seaduse § 189 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi. Intressimäär tuleneb VÕS § 94 lg-st 1, mille kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on selle määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit. Kohus nõustub hageja poolt esitatud intressiarvestusega (t lk 243), milles on lähtutud ostuhinna tasumisest osaliselt 06.08.2005 ja osaliselt 24.05.2006 ning arvestatud kuni 06.11.2006 (kostja sai ostuhinna alandamise avalduse kätte 27.10.2006). Ka kostja ei esitanud intressi aritmeetilisele arvestusele vastuväiteid. Seega on põhjendatud hageja nõue intressi osas summas 5648.36 krooni. Ka nõustub kohus hageja intressiarvestusega alusetult makstud 24 000.00 krooni osas (t lk 243, arvestuse periood 24.05.2005, see on maksmisest, kuni 06.11.2006, see on mõistlik aeg tagastuse nõude kättesaamisest kostja poolt). Ka sellele aritmeetilisele arvestusele ei esitanud kostja vastuväiteid. Seega on põhjendatud hageja nõue 757.48 krooni suuruses intressisummas.
18.Tulenevalt VÕS § 113 lg-le 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult, arvates kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumisest
kuni kohase täitmiseni nõuda viivist kuni sama seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni, millele lisandub 7% aastas. Kohus nõustub hageja viivisearvestusega hinna alandamiselt tagastatava summa tagastamisega viivitamise alusel ja alusetult makstu tagastamise viivitamisega (t lk 243), kus hageja lähtub viivise sissenõutavaks muutumisest alates 07.11.2006 ja arvestanud viivised välja kuni kohtuistungi toimumise päevani. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja poolt esitatud viiviste aritmeetilisele arvestusele. Seega on põhjendatud viivis suuruses 108 387.23 + 5111.45 = 113 498.68 krooni. Kahju hüvitamise nõudelt teeb kohus viivisnõude ümberarvestuse seonduvalt asjaolud, et põhjendatud ei ole 476.00 krooni sissenõudmine tekitatud kahjuna kostjalt. Ka ei nõustu kohus kahjusumma 3540.00 osas viivise arvestamisega alates 26.06.2006, sest ei ole tõendatud, et ekspertiisitasu oleks hageja poolt olnud tasutud enne AOÜ arvet nr 157/06, milline aga kannab kuupäeva 04.10.2006 (t lk 81). Seega on põhjendatud viivis kahjunõudelt järgmises arvestuses: perioodi 05.10.2006 kuni 31.12.2006 (88 päeva) eest viivisemäär 9,75% kahjusumma 3540 = viivis 83.21 krooni; periood 03.08.2006 kuni 31.12.2006 viivisemäär sama kahjusumma 12 435.64 = viivis 690.88 krooni; periood 01.01.2007 kuni 30.06.2007 viivisemäär 10,5% kahjusumma 3540 + 12 435.64 = viivis 693.96 krooni; periood 01.07.2007 kuni 28.10.2008 viivisemäär kogu perioodil 11% kahjusumma sama = viivis 2339.88 krooni. Seega kokku on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue kahjuhüvitiselt suuruses 3807.93 krooni. Hageja nõue viivise osas perioodi eest kuni põhinõuete täieliku täitmiseni on õiguslikult põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367, mille kohaselt võib hageja esitada viivisenõude selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele 99,8% ulatuses hagetavast summast, antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 99,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 0,2% ulatuses hageja kanda.
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.