Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600397/15st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 10 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27.17% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest tuli kostjal tasuda hagejale intressi summas 13 777.68 krooni. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud kolm kokkulepet lepingutingimuste muutmise kohta. Viimase kokkuleppega nr 3 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppega nr 3 kinnitas kostja, et selle sõlmimise seisuga on tal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 91 585.78 krooni, sealhulgas krediidisumma 36 032.49 krooni ja intress 55 553.29 krooni, millest eelnimetatud intress annulleeriti. Kokkuleppe nr 3 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 37 000 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 73 032.49 krooni. Kokkuleppe nr 3 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 12.10.2007 loeti uueks intressimääraks 24.98% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 182 652.12 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, esitas hageja 07.07.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 102 395.73 krooni, millest 72 796.78 krooni on tagastamata krediidisumma, 9588.30 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 14 559.36 krooni leppetrahv, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 4251.29 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja mõista kostjalt alates 04.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24.98% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid oma elukohas 07.10.2008 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 13.02.2006 tarbijakrediidilepinguga nr 0600397/15st, 13.12.2006 kokkuleppega nr 1, 10.08.2007 kokkuleppega nr 2, 12.10.2007 kokkuleppega nr 3, 22.01.2008, 25.02.2008 ja 26.03.2008 kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, 03.04.2008 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu ülesütlemishoiatusega ning 25.04.2008 lepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, ja viivise arvestusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning lg 3 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 416 lg 3 näeb ette, et kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, sissenõutavaks muutunud viivise, leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 102 395.73 krooni ja lisaks viivise 24.98% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.