Võlaõigus › Alusetu rikastumine

A. J, kes saab 18.12.2006 kinnistu omanikuks, kuid viimane leidis, et ei ole kohustusi ega ole nõus kinnistut hageja omandisse andma. Hageja leiab, et ta täitis kostja kohustuse tasuda maa tagastamise eest nimetatud raha, mis on tema arvetes alusetu ja seega on hageja õigustatud nõuda kostjalt märgitu tagastamist. Asjakohased ei ole kostja viited hageja abikaasa ja kostja lapselapse vahelistele suhetele, kuna on tõendamata, sj ei märgi kostja, miks makse vallale tegi sellisel juhul hageja. Kostja viide sellele, et suhted olid hageja abikaasa ja kostja lapselapse vahel kinnitab asjaolu, et raha oli tasutud kostja huvides, hagi ei ole aegunud. Aegumise tähtaeg hakkas kulgema 31.01.05 kui tagastati maa ja kui saabus tähtaeg ja kui selgus, et kostja maad hagejale ei anna, aegumiseks on 10 aastat. Tõendid: P Vallavalitsuse korraldus 15.12.2003 nr 403, akt 15.12.2003, maksekorraldus 17.12.2003, 23.04.2004, P Vallavalitsuse 12.01.2005 vastus hagejale, kinnistusraamatu väljavõte. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja väited kokkuleppest tasuda raha ära tagastava maa eest ja hilisemate kulude eest ning sellest, et kostja kohustub osa maast andma tasuta hagejale, ei ole õiged. Pooled ei ole kohtunud ega selliseid kokkuleppeid sõlminud. 2003.a sõlmisid hageja abikaasa ja kostja lapselaps suulise kokkuleppe, mille kohaselt kohutus hageja abikaasa tasuma maa eest riigile 71496 krooni ja 4157 krooni ning lapselaps kohustus hageja abikaasale summas 75653 krooni tasuma 1 kuu jooksul kinnistusraamatu kande tegemisest. See kohustus on täidetud 80000 krooni ulatuses ning 75653 krooni oli tasutud kannete eest ja 4347 krooni oli tasutud raha kasutamise eest. Raha tasus lapselaps hageja abikaasale sularahas, sest pangakonto numbrit keeldus hageja abikaasa andmast, sest konto oli arestitud ja abikaasa soovis saada sularaha. Sellist kokkulepet, millega tuli anda kinnistu hagejale, ei ole sõlmitud. Lisaks ei ole hageja esitanud kostjale mingit nõuet, pretensiooni. Hageja nõue on aegunud ja kostja palub kohaldad nõude suhtes aegumist. Raha maksti 17.12.2003 71496 krooni, sellest on hagi esitamise seisuks möödunud 4 aastat ja 10 päeva, 23.04.04 tasuti 4157 krooni ja hagi esitamiseks on möödunud 3 aastat ja 8 kuud. Lisaks ei ole hageja käitunud heas usus. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel on tekkinud vaidlus nõude aegumise üle, mistõttu teeb kohus kostja taotluse alusel vaheotsuse TsMS § 449 lg 3. TsÜS § 143 alusel kohaldab kohus aegumist üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kohus lähtub vaheotsuse tegemisel eelkõige hagis toodu asjaoludest ja nendele antavast õiguslikust hinnangust ning selle alusel annab hinnangu, kas toodud asjaoludel esitatud nõue on aegunud. Hagi asjaoludest ja kohtuistungil kinnitatust nähtub, et hageja, tasudes P Vallavalitsusele 71496 ja 4157 krooni vastavalt maksekorraldusele 17.12.2003 ja 23.04.2004 kokku 75653 krooni, soovis saada kostjalt vastusooritust ja teatud kohustuse täitmist, milleks pidi olema pärast maa kinnistamist kostja nimele kinnistu osa üleandmine hagejale. Seega leiab kohus hagi asjaoludest tulenevalt, et hageja on pidanud end siduvaks kostjaga lepinguliselt, st et poolte vahel oli suuline leping selle kohta, et hageja tasub kostja kui võlausaldaja korralduse alusel tulevikus kostjalt omandatava maa eest raha ära kolmandale isikule ja kostja võõrandab hiljem hagejale maatüki, mille eest ei pea hageja enam siis tasuma. 2 (4)

Vaidlus puudub selles, et poolte vahel puudub igasugune notariaalselt tõestatud kokkulepe maa võõrandmiseks kostja poolt hagejale. Hinnates hageja poolt esiletoodud asjaolusid, on vaadeldav väidetav kokkuleppe tasulise kahepoolse lepinguga, millega üks, so hageja võttis endale väidetavalt kohustuse tasuda saadava asja eest raha kostjale (viimase korraldusel teha sooritus riigile) ja teine pool, on kostja võttis endale väidetavalt kohustuse tulevikus saadava asja (so pärast kinnistamise kaudu maa omanikuks saamist) võõrandamise ja üleandmise hagejale. Märgitu on kohtu arvates vaadeldav sellisel juhul pooltevahelise asja müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 tähenduses, sest müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja kohustub tasuma ostuhinna ja asja vastu võtma, ja milles kostja on müüja ja hageja vastavalt ostja. Järgneval vaatleb kohus küsimust, sellise väidetava kokkuleppe kehtivusest, kuna sellest sõltub, kas alusetult saadu tagastamise nõue on esitatud aegumise tähtaja piires või mitte. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna vaidlus puudub selles, et selline kokkulepe on notariaalselt tõestamata, siis on see kokkulepe TsÜS § 84 lg 1 alusel tühine. VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1029 kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel keda ta peab ekslikult võlausaldajas, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja § 1028 lg 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist vaid võlausaldajalt või isikult keda ta pidas ekslikult võlausaldajaks. Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et pooltevaheline kokkulepe on tühine, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi. Hageja on tasunud märgitud rahasumma riigile. VÕS § 1028 lg 1 ja 1029 järgi saab saajaks olla vaid isik, kelle ees oleks pidanud hageja (ostjana) müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitma ehk saajaks saab olla vaid müüja. Kuna poolte vahel ei ole müügilepingut nõutavas vormis, st hagejal ei ole tekkinud kohustust tasuda kostjale väidetava asja müügihinda, siis oleks hagejal õigus nõuda VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1029 järgi tasutud 75653 krooni kui üleantu tagastamist kostjalt. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas nõue kostja vastu väidetavalt tema poolt 75653 krooni tagastamiseks on aegunud. Kostja väitis, et hagejal tekkis õigus üleantu tagasisaamiseks vastavalt raha tasumisest, milleks on vastavalt 17.12.2003 ja 23.04.2004. TsÜS § 151 lg 1 alusel on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, mil õigustatud isik teada sai või pidi teadma saama, et tal on alusetust rikastusemist tulenev nõue. Hageja pidi juba raha tasumisel ja väidetava kokkuleppe sõlmimisel kostjaga teadma, et kinnisasja müügileping peab olema sõlmitud ja tõestatud notariaalses vormis, vastasel korral ei ole leping kehtiv ja on TsÜS § 83 järgi tühine. Asjaolu, et maa ei olnud veel tagastatud ja kinnistatud, ei olnud takistuseks selle tulevikus kostja poolt omandatava maa kohta müügilepingu sõlmimiseks notariaalselt tõestatud vormis, sest VÕS § 208 lg 1 järgi saab ja kohustub müüja müügilepingu järgi üle andma ka tulevikus omandatava asja ning seega ei pea müügilepingu sõlmimise ajal veel müüjal olema asja, mille ta müüb ja annab üle ostjale. Eeltoodu tõttu ei saa hageja tugineda asjaolule, et sai alles 2006. aastal või pärast kinnistusraamatu kande tegemist 31.01.05 teada sellest, et kostja talle asja üle ei anna, et rikub tema õigusi ja et siis hakkab kulgema alusetu rikastumise nõude aegumise tähtaeg. Poolte vahel oli tühine tehing, millest lepingulisi õiguslikke tagajärgi ei tekkinud pooltele ja seega hakkas 3 (4)

hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude tähtaeg kulgema vastavalt alusetust sooritusest, so 23.04.2004 ja 17.12.2003, millest hageja oli ja pidi olema teadlik vastavalt TsÜS § 151 lg 1 1. lausele ja mille kohaselt on alusetust rikastumisest tulenev nõude aegumistähtaeg 3 aastat, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 135 lg 1 alusel hakkas aegumine kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Kuna hageja oli ja pidi olema teadlik kostjapoolsest alusetust rikastumisest juba 17.12.2003 ja 23.04.2004, siis hakkas 3-aastane aegumistähtaeg kulgema vastavalt 18.12.2003 ja 24.04.2004. Hagi on kohtusse esitatud 27.12.2007, seega on hageja nõue aegunud ja tuleb jätta kostja taotluse alusel rahuldamata. Nimetatud põhjendustel ei pea kohus andma täiendavat hinnangut muudele väidetele, sj kostja väidetele sellest, kas kostja lapselapsel võis olla õigussuhe hageja abikaasaga. Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.