Tsiviilasi nr 2-08-63
Määruse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Määruse tegemise kuupäev ja koht
20.november 2008, Tallinn
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ M(registrikood xxx asukoht: xxx) hagi OÜ V(registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks.
Resolutsioon
Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Avalduse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ M hagi OÜ V vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. 03.11.2008 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja esindaja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250.00 krooni. Kostja hagist loobumisele ega selles sisalduvale riigilõivu väljamõistmise taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus hagist loobumiseks kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Riigilõivu väljamõistmise taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks.
TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250.00 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt kogu tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, see on 125.00 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 125.00 krooni (pool tasutud riigilõivust) tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisuline avaldus. TsMS § 150 lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.