Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi asjaolud, nõue

Hageja ja kostja A O sõlmisid tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 kr krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 60 491,04 kr. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Pärast seda on kostja hagejale eelnimetatud lepingu katteks tasunud kolm makset, seejuures viimane neist laekus 04.04.2007.a. Kostja ei tasunud mitte ühtegi makset maksegraafikus kokkulepitud kuupäevadel, sh juba teise makse tasumisega hilines kostja 18 päeva. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale 19.03.2007 meeldetuletuskirja meeldetuletuskirjad. Pärast meeldetuletuskirja saamist tasus kostja veel kaks makset 30.03.12007 ja 04.04.2007 ning pärast seda ei ole kostja hagejale mitte ühtegi makset tasunud. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidi andjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Eeltoodust tulenevalt oli hageja sunnitud saatma kostjale 03.05.2007.a. ja 07.06.2007.a, meeldetuletuskirju. Kostja nimetatud kirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud, samuti ei võtnud kostja hagejaga ühendust põhjendamaks maksete mittetasumist ega avaldanud soovi uue maksegraafiku sõlmimiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja enam maksekohustust ei täitnud, hoiatas hageja 05,07.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Lisaks kostjale kirjalike teadete saatmisele püüdis hageja kostjaga ühendust saada telefoni teel. 30.10-2007 helistas hageja töötaja LD kostjale kostja poolt hagejale teada antud mobiiltelefoni numbril XXX, helistamise hetkel ei olnud eelnimetatud telefoninumber kasutusel. Samuti püüdis nimetatud töötaja leida kostja telefoninumbrit andmebaasist , kuid ka sealt ei õnnestunud leida numbrit, mis oleks kasutusel olnud. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 26.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 40 630,73 kr tasumist, millest 29 881,02 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 3 867,11 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 976,20 kr leppetrahv, 6,40 kr viivis ning 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Tagastamata krediidisumma

Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist lepingu katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 29 881,02 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni ei tasunud kostja hagejale järgmisi maksegraafikujärgseid makseid (jäi nimetatud maksetega võlgu): 12.03.2007.a. maksest jäi kostjal tasumata 100 kr (937.50 - 837.50); 12,04.2007.a. maksest jäi kostjal tasumata 742,50 kr (937.50 - 195); 14,05.2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni; 12.Q6,2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni; 12.07.2007.a. jäi tasumata terve osamakse summas 937.50 krooni. Lisaks ülaltoodule jäi kostjal kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata osamakse summas 403,98 krooni (ajavahemik 13.07.2007 kuni 26.07.2007.a.). Kokku on kostja tasunud 4 058.98 krooni. Intress

Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,04% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks teinud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 2 (7)

3 867,11 kr. Intress on järgmine: 12.04.2007.a. - 842.50 kr (877.15 - 34,65) 14.05.2007.a.-87538 kr 12.06.2007.a.-873,56 kr 12.07.2007.a. - 871.69 kr 12.07.2007 - 26,07.2007 (ajavahemiku eest) - 403.98 kr Leppetrahv

Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5 976,20 kr (29 881,02 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale 26.07.07 koos lepingu ülesütlemisavaldusega. Viivis

Lepingujärgselt on viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 25,04% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja kuni kohtuotsuse tegemiseni intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 26.07.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6,40 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 30 781,02 kr (krediidisumma koos võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt määraga 25,04% võlgnetavalt summalt aastas. 25.03.2008.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5 137,74 krooni (viivise arvestus lisatud). Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 25. 03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel välja mõistetavale viivisele kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 25,04% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. Võla sissenõudmisega seotud kulud

Hageja sunnitud edastama kostjale 19.03,2007, 03.05.2007 ja 07.06.2007 kirjalikke meeldetuletusi 05.07.2007 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26.07.2007 ülesütlemisavalduse. Alates 24,01.2007 kuni 21.06,2007 kehtinud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hinnakirja kohaselt oli esimese meeldetultusk kirja maksumuseks 100 kr ning teise või järgneva meeldetuletuskirja maksumuseks 200 kr. Kuna kostja jättis teise laenulepingu maksegraafiku]argse makse 12.03.2007 tasumata, saatis hageja talle 19.03.2007 tasulise meeldetuletuskirja. Pärast kirja saamist tasus kostja 30. märtsil 2007 makse summas 937.50 kr. Kuna makse tasumise hetkel võlgnes kostja hagejale kokku 103750 kr (st 12.03.2007 tasumata graafikujärgne makse summas 937.50 kr ning hageja hinnakirjajärgne tasu esimese meeldetuletuskirja eest summas 100 kr), siis ei piisanud tasutud summast kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kuna kostja poolt tasutud maksest ei piisanud kõigi kohustuste täitmiseks, lähtus hageja VÕS § 415 Ig-st 2, mille kohaselt arvestatakse ebapiisava makse korral 3 (7)

esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, teises järjekorras võlgnetav põhisumma ning kolmandas järjekorras intress.. Kuna kostja tasus 04.04 2007 lepingu katteks vaid 195 kr, oli hageja sunnitud 03.05.2007 kostjale taas maksekohustust meelde tuletama, eelnimetatud kirja maksumuseks oli kirja saatmise hetkel kehtinud hinnakirja kohaselt 100 kr. Arvestades, et kostja maksekohustust täitma ei asunud, edastas hageja talle teise meeldetuletuskirja hinnakirjajärgse maksumusega 200 kr. 05.07,2007 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, miile maksumuseks oli hinnakirja kohaselt 200 kr. Kuna kostja ei hakanud ka pärast lepingu ülesütlemise hoiatuse saamist makseid tasuma, ütles hageja 26-07.2007 lepingu üles, Hinnakirja ning üldtingimuste kohaselt kohustub kostja lepingu ülesütlemisavalduse eest tasuma 400 kr. Seega, kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 900 kr kostjale 03-05 2007 ja 07.06,2007 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 05.07.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 26.07.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Seega on kulud 900 krooni. Nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista 45 762,07 kr, millest 29 881,02 krooni on tagastamata krediidisumma, 3 867,11 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 976,20 krooni leppetrahv, 900 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 5 137,74 kr sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub kostjalt välja mõista alates 25.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,04% tagastamata krediidisummalt aastas, mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,04% viivist tagastamata intressi summalt aastas ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Tõendid: leping, nõudekirjad.

üldtingimuses,

hinnakiri,

maksegraafik,

lepingu

ülesütlemisavaldus,

Kostja vastuväited Kosja esitas hagile kirjalikud vastuväited. Ta ei pea hagiavalduses tema vastu suunatud võla sissenõudmise kulude nõuet summas 900 krooni õigeks. Kuna hageja poolt esitatud viivisenõue summas 5 137,74 krooni ületab hageja kahjunõuet summas 900 krooni, ei ole hageja nõue võla sissenõudmise kulude osas kooskõlas seadusega ega kuulu rahuldamisele. VÕS § 128 lg 3 tulenevalt on hageja väidetav võla sissenõudmise kulu summas 900 krooni hageja otsene varaline kahju. VÕS § 113 lg 5 järgi, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistas hagi põhivõlga summas 29881,02 krooni nõudes, trahvinõuet summas 5976,20 krooni. Kostja ei nõustunud intressinõudega summas 3867,11 krooni ja viivisenõudega. Viivis on liigas suur, lisaks ei ole see põhjendatud. Hageja saab nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses, 2007 jaanuarist alates on VVÕS § 94 lubatav intressimäär 3,5% ja käesoleva ajani 4% aastas. Lepingu lõppemisel 26.06.07 lõppes ka intressi arvestus, samuti palus määrata otsuse täitmise korra, et esialgselt tasuks kostja põhiosa, siis viivise. Kostja tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 4 (7)

108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi ja § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 järgi võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ning lg 2 alusel peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hagi osalise tunnistamisega on kostja omaks võtnud asjaolu, et hageja ja tema vahel on sõlmitud kirjalikult tarbijakrediidileping et ta sai hagejalt 30 000 kr ulatuses krediiti, et ta jäi võlgu saadud krediidi eest kokku 29 881,02 krooni, sh jäi võlgu kolme järjestikuse osamaksega vastavalt 14.05.07 937,50 krooni, 14.05.05 937,50 kr, 12.07.07 937,50 krooni. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping kirjalikult, kostja rikkus lepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust. Samuti on krediidiosa võla tunnistamisega hageja võtnud omaks asjaolu, et hageja võimaldas kostjale VÕS § 416 lg 1, 2 alusel 2 –nädalase tähtaja läbirääkimiste pidamiseks, kompromissi saamiseks, võla tasumiseks ja et hageja on teinud kostjale mitmeid meeldetuletuse kirju võla tasumiseks ja hoiatanud, et kui ta ei asu võlga tasuma, ütleb lepingu üles. Samuti kinnitas kostja, et lepingu on üles öeldud vastava avaldusega 26.07.2007. Eeltoodu alusel leiab kohus, et leping on kehtivalt üles öeldud ning kostjalt tuleb VÕS § 101 lg 1 p1 ja 108 lg 1 ja VÕS § 401 lg 1 ja 402 ja 416 lg 2 alusel tagastamata krediiti summa 29881,02 krooni hageja kasuks välja mõista. VÕS § 141 lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist ning lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja poolt leppetrahvi nõude tunnistamisega on leidnud kinnitust, et hageja esitas pärast lepingu rikkumise avastamist so 26.07.07 kostjale nõude trahvi saamiseks. Samuti on leidnud kinnistust, et üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel, so krediidisaajapoolse lepingu rikkumisele korral, on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 5 976,20 kr (29 881,02 kr * 20%). Eeltoodu alusel tuleb VÕS § 158 lg 1, 141 lg 1 alusel leppetrahv sumas 5976,20 krooni välja mõista. VÕS § 401 alusel on krediidisaajal õigus nõuda krediidilepingu korral tagastama lepingu lõppemisel krediidi ja tasuma intressi. VÕS § 186 p 6 järgi lõpeb võlasuhe ülesütlemisega ja selleks ajaks sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist saab võlausaldaja nõuda. Hageja märkis, et kostja jäi võlgu intressi tasumisega järgmiselt: 12.04.2007.a. 842.50 kr, 14.05.2007.a. 5 (7)

87538 kr, 12.06.2007.a. 873,56 kr, 12.07.2007.a. 871.69 kr, 12.07.2007-26.07.2007 (ajavahemiku eest) 403,98 krooni. Seega nähtub, et hageja nõuab intressi 3967,11 krooni kuni lepingu lõpetamiseni vastavalt 26.07.07 ja õiged ei ole kostja väited, et märgitud intressinõue hõlmab endas lepingu lõppemisele järgnevat aega. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud intressinõue oleks hagejale hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb VÕS § 101 lg 1 p1, 401 lg 1 ja 108 lg 1 alusel lepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud ja kostja poolt tasumata intress 3967,11 krooni hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise, mis oli muutnud sisenõutavaks lepingu lõppemisel vastavalt 5137,74 krooni. Kostja leidis, et viivismäär ei vasta seadusele, viivis on ülemäära suur. Hageja nõuab viivist 25,04% aastas, kusjuures tingimuste p 6.2 järgi loetakse aastaks 365 päeva ja viivise arvestamisel lähtutakse tegelikest päevade arvust kuus. Viivitatud päevade arv on 26.07.2007-25.03.2008 (lepingu lõpetamisest hagi esitamiseni) vastavalt 243 päeva. Hageja palus viivise välja mõista summalt 30781,02 krooni. Arvestades märgitud summa suurust ja arvestades võlguoleva krediidi suurust 29881,02 krooni, on vahe 900 krooni ja on seega hageja poolt võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni (teated, avaldused kostjale vastavalt hinnakirjale), mida hageja samuti nõuab. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 421 kohaselt on VÕS 22. peatüki 2. jaos tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine ja vastavas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Seega VÕS § 421 ja 415 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei saa hageja tugineda sellele, et tal on VÕS § 113 lg 1 alusel lepitud kokku kõrgem viivisemäär, kui see tuleneks seaduses, sest sellisel juhul on selline kokkuleppe tühine. Seega on õige kostja väide, et hagejal puudub õigus nõuda viivist üldtingimustes sätestatud määras 25,04 % aastas, kuivõrd ületab seaduses sätestatud määra. VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 alusel on seega seadusjärgne viivis VÕS § 94 sätestatud määr, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari ja 01. juulit ja millele lisandub 7%. 2007.a. oli märgitud intressi määr 3,5% aastas, seega viivis 10,5% aastas ja käesoleval ajal vastavalt 4% aastas ja viivis vastavalt 11 % aastas. Seega on hageja viivisenõue vaid osaliselt põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks võlguolevalt krediidilt 29881,02 kroonilt 243 päeva eest seaduses sätestatud määras on põhjendatud. Alates 26.07.2007- 31.12.2007 oli viivise määr 10,5% aastas, seega päevas 0,028% ja viivitatud 159 päeva eest on 1330,30 krooni. Alates 01.01.2008 on seadusjärgne viivis 11% aastas, so 0,030% päevas ja alates 01.01.0825.03.08 on viivis 84 päeva (243-159) eest vastavalt 753 krooni. Kokku on viivis 25.03.08 seisuga 2083,30 krooni. Eeltoodud ulatuses tuleb viivis kostjalt välja mõista 2083,30 krooni. Hageja palus viivise välja mõista edaspidi 25,04 % aastas tasumata krediidisummalt. Ka märgitud nõue on osaliselt põhjendatud ja nimelt tuleb kostjalt välja mõista kuni krediidisumma, milleks on 29881,02 krooni, tasumiseni viivis seadusjärgses määras, so 11% aastas. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise kohtuotsuse tegemise kuupäevast alates sissenõutavaks muutunud intressilt vastavalt 25,04% aastas. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressiga tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv leping on tühine. Nimetatud kaalutlustel ei ole hageja nõue intressilt viivise saamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

6 (7)

VÕS § 415 lg 1 alusel võib krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist, sama on sätestatud ka VÕS § 113 lg 5. Hageja palus kostjalt välja mõista lepinguga kokkulepitud võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni. Ehkki hageja märgib, et tegemist on kokkuleppelise tasuga, on tegelikult märgitud kulude näol, milleks on võla sissenõudmisel tehtud kulutused kostjale meeldetuletuste ja kirjade, sj lepingu ülesütlemisavalduse saatmiseks, tegemist VÕS § 128 lg 2 sätestatu kahjuga, kuna märgitud kulud on tekkinud seetõttu, et kostja rikkus lepingut. Märgitud kulud 900 krooni on aga väiksemad kui hageja kasuks väljamõistetav viisis, seega ei ületa märgitud kulu 900 krooni kui kahju saadavat viivist ning seega puudub hagejal õigus nende kulutuste hüvitamiseks ja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodud kaalutlustel puudub kohtul alus arvestada märgitud 900 krooni selle summa hulka, millelt kohus arvestas viivise, sest kui selline kulutuse nõue kui kahju ei kuulu hüvitamisele, ei saa rääkida sellelt ka viivise arvestamisest. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel võib viivise suurust, kui see on ebamõistlikult suur, kohus maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palus viivist vähendada, kuid kostja ei ole millegagi põhjendanud viivise ebamõistlikku suurust. Väljamõistetav viivis ühekordses ulatuses 2083,30 krooni ja edasine seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlikult suur võrreldes kostja põhivõlaga 29881,02 krooni ja seega puudub alus viivise vähendamiseks. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata krediidivõlg 29881,02 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 3867,11 krooni, leppetrahv 5976,20 krooni, viivis seisuga 25.03.2008 2083,30 krooni ja alates 26.03.2008 kuni võlguoleva krediidisumma 29881,02 krooni tasumiseni 11% aastas. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Hagu kuulus rahuldamisele osaliselt 91% ulatuses (41807,63 45762,07-st on 91%). TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 8% ulatuses hageja kanda. Kostja palus määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja tasub kõigepealt põhivõla ja siis viivise. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamatult või et otsuse täitmine tagatakse hagi tagamise abinõuga. Otsuse täitmise viisi, korra, tähtaja määramine on kohtu õigus. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi, korra määramiseks puudub piisav alus ja mõistlik põhjendus, kuna VÕS § 415 lg 2 sätestab tarbija poolt maksete tegemisel tasutu mahaarvestamise järjekorra ja selle muutmiseks puudub kohtu arvates seadusest tulenev alus. Kostja ei ole palunud määrata kindlaks otsuse täitmise tähtaega.

Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.