Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2008. a kell 14.00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-57779
Tsiviilasi
N S avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
03. november 2008. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): N S (IK xxx elukoht xxx); Võlgniku esindaja: volikirja alusel A Smelov (IK xxx asukoht Advokaadibüroo A. Jakobson ja A. Jaroslavski); Ajutine pankrotihaldur S Tael (asukoht xxx)
Resolutsioon
1.5.Pangaarved, pank a/a number, pangajääk 3 286,10 kr: Võlgnik omab järgmisi pangakontosid: Nordea Bank a/a 17001301306 saldo 2 395 kr ja a/a xxxxxxxxxxx saldo 827,67 kr, AS Swedbank a/a xxxxxxxxxxxxxxx saldo -33,00 kr (negatiivne); Danske Bank A/S a/a xxxxxxxxxxxxxx saldo 0 kr.AS SEB xxxxxxxxxxx, saldo 63,43 krooni ja xxxxxxxxxxxx saldo 0 kr
PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustab võlgniku vara ühisvara, mille võlgnikule kuuluva osa väärtus on 3 501 643.05 krooni. Ajutine haldur hindab kohustuste mahuks 11 620 705.27 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et võlgnikule ja tema abikaasale ühisvarana kuuluv äriühing OÜ A E läks pankrotti. Võlgniku abikaasa oli enne äriühingu pankrotistumist andnud käendusi ja seadnud tagatisi oma isiklikule varale äriühingu kohutuste katteks. Äriühing oli ka N S tööandjaks. Äriühingu pankrot tingis ka asjaolu, et ei suudetud teenindada enam elamuaseme laenu. PankrS § 108 lg 2 kohaselt pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise asjal, samuti mis nõutakse või võidetakse tagasi. Ajutine haldur on tuvastanud, et 11.08.2008. a võõrandas võlgnik kinnistu Loksa linnas, seega on edaspidises pankrotimenetluses vajalik anda hinnang kinnistu nr 10348502 Loksa linnas Rahu tn 30 võõrandamisele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses tuvastatu põhjal, ei ole alust pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu Pankrotiseaduse § 28 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur S Tael on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 22 500 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 3 540 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 22 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 3 540 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.