Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

20.01.2007.a käis omanik kinnistut üle vaatamas ning nägi, et kraavid olid lihtsalt kinni aetud. Väärteomenetluse raames tehti kindlaks, et kinnistul teostas kaevetöid kostja. Kostja esindaja seletuse kohaselt kaevati tema korraldusel ajutine kraav läbi hageja kinnistu. Krundi omanikult kahjuks luba ei küsitud, sest väidetavalt teati, et krundi omanik lähimal ajal ehitustöid teostama ei hakka. Tekkis vajadus selgitada, kas kinnistule on võimalik ehitada planeeritud kujul ja mahus hoonet. Maakihtide väljavõtete tegemise tulemusena on selgunud, et sellist vundamenti, nagu hageja planeeris oma majale teha, ta enam teha ei saa. Enne kaevamistöid teostatud geodeetiliste uurimuste tulemusena soovitati projekteerida hoone madalvundamendile. 23.05.2007.a teostati kohapeal käsipenetromeetriga löökpenetreerimise teel pinnasele katsed ja selgus, et kuivõrd kraavide kaevamise ja täisajamise tulemusena on projekteeritava madalvundamendi alune kandev liivakiht kohati kuni 55% vähenenud, prognoositakse madalvundamendi ebaühtlast vajumist. Seega ei soovitata enam teha madalvundamenti. Selle asemel soovitatakse teha kallim vundament vaivundament ja süvitada vaiad jämepurdmoreeni. Ekspertiisi tegemise eest pidi hageja tasuma 3’540.- krooni. Maakihtide segamini kaevamise tõttu pidi hageja tegema nüüd planeeritust kallima vundamendi või ehitama maja teise kohta. Kraavide kinniajamise hetk tulnuks kokku leppida omanikuga kes oleks saanud kontrollida kinniajamise hetkel kraavitäite konsistentsi. Ilmselgelt keerati aga maakihid omavahel segamini ning seda pole omanik kunagi soovinud. Hagejal oli plaan ehitada nimetatud kinnistule elamu. Omandiõiguse rikkumine toimus isiku poolt, kes ise oma majandus ja kutsetegevuses igapäevaselt tegeleb ehitamisega ja selleks vajalike eeltöödega ja oli teadlik hageja soovist asuda nimetatud alale oma kodu ehitama (kuivõrd oli üks potentsiaalsetest võimalikest ehitajatest). Kostja oli oma ametialaselt teadlik, mis tema tegevus kaasa toob maakihtidele, samasse kohta ehitamise võimaliku kallinemisele ning ehitamise edasilükkimise. Kostja seadusevastane tegevus omandi konsistentsi rikkumine on otsene varaline kahju, millise suurust hageja hindab 50’000.kroonile. Selle, ebaseadusliku tegevusega omakorda kaasnes ka mittevaraline kahju - tõi kaasa põhjendamatuid kannatusi. Eeltoodu tõttu ehitamine viibis, oma koju kolimine lükkus edasi kevadest sügisesse. Saades teada, et ehitamine algselt planeeritusse läheb kallimaks kui planeeritud, oli hageja sunnitud valima, kas kallim ehitus või ehitada teise (vähem atraktiivsemasse) kohta kinnistul. Kuivõrd kodu ehitamiseks ettenähtud rahalised vahendid olid juba varem kindlaks määratud, oli hageja sunnitud valima ehitamise kinnistul vähematraktiivsemasse kohta (oli vaja leida maja mis mahuks kraavide vahele). Kõige sellega kaasnesid hagejale ja kogu hageja perele emotsionaalsed kannatused ja frustratsioon. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju summas 50’000.- kr ja mittevaralise kahju summas 100’000.- kr. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 14.02.2008.a kohtusse laekunud täpsustustes leiab hageja, et kohus saab tugineda „mõistliku inimese standardile” hagejale tekkinud mittevaralise kahju hindamisel. Hageja tundis end alandatuna, kui keegi kaevas tema kinnistul ilma tema loata. Hageja tundis ennast „üle sõidetuna", isikuna, kelle arvamus ei loe. Samuti on alandatusega seotud ka asjaolu, et keegi on julgenud puutuda isiku omandit. Hageja on siiani solvunud kahju tekitamise teo nahaalsuses kostja ei ole siiani vabandanud, pigem otsib õigustusi oma teole, ilustades õigustusi tegelikkusele mittevastavate piiritähiseid puudutavate väidetega. Kostja tegutses oma ameti ja kutsetegevuses, kus vastavat hoolsust järgides pidanuks kaevetööde teostamisel nagunii piiritähiseid jälgima. Kui vastavaid tähiseid ei olnud või nad oleksid olnud halvasti nähtavad, oleks olnud kostja esmane kohustus endale selgeks teha piirimärkide asukoht. Kostja tööde peamine huvi oli hageja naaberkinnistu teenimine. Kuivõrd tegemist oli naaberkinnistuga, on ilmselge, et kõnealloleval alal oli tegemist naaberkinnistute ühiste piiritähistega. Kostja tehes töid naaberkinnistul pidi end ju kursi viima selle (naaberkinnistu)

kinnistu piiridega. Hageja on samast teost ning kostja tegevusest nördinud, tundes end isikuna, kellele on ilmselgelt alusetult liiga tehtud. Hageja ei saa siiani aru, kuidas on võimalik teha kellelegi liiga, end ära peita (mitte ühendust võtta ja teatada kahju tekkimisest nagu aus inimene kunagi) ja alles siis kui politsei vahendusel on ta üles leitud, hakata tegutsema, kusjuures tegutsemine on kantud vaid eesmärgist suhelda võimalikult vähe, viivitada võimalikult palju, kui vähegi võimalik, mitte omaks võtta, kui vähegi võimalik, mitte hüvitada. Hageja ei saa lihtsa kodanikuna sellisest suhtumisest aru. Kraavide avastamisel oli hageja mures, et mis nüüd saab. Siis järgnev mure oli kraavi kinniajamise organiseerimises. Kui aga kraav aeti omavoliliselt kinni, oli mure selle konsistentsi mitteteadmisest ja seeläbi ka teadmatuses, kas üldse nimetatud asukohta ehitada saab. Saades teada kraavi konsistentsi kohta oli mure hageja piiratud võimaluste juures ehitamise võimalikkusest üldse. Mureliku südamega tegi hageja valiku ehitamiseks teise asukohta. Kogu perioodi kahju tekitamisest kuni tänase päevani on hageja mures, millist mõju avaldab kogu kahju tekitamine tema perele, kellel eramut koduna ehitati. Seda nii kodu ehitamisega viivituse kui ehitamise asukoha muutuse pärast. Hageja kaotas võimaluse ehitada valitud ajal enda valitud kohta enda valitud eramut. Hageja leiab, et tema tegevust ja elukorraldust piiras kostja oma kahju tekitamisega, piiratud on kinnistul ehitustegevus (osale kinnistule sai ehitada eramut vaid kallima vundamendiga), mille tulemusena oli hageja sunnitud ehitama eramu kinnistul teise kohta. Hageja pidi taluma ka ehitustegevuse edasilükkumist, milline kaasnes kaevatava ala konsistentsi omaduste kindlakstegemise j a uue ehitaja leidmisega, temaga läbirääkimiste pidamise j a lepingu sõlmimisega. Hüvitise suurus peaks olema selline, milline sunniks kostjat tulevikus sarnasest käitumisest loobuma. 10.10.2008.a kohtusse laekunud avalduses vähendas hageja varalise kahju nõuet 25’000.- kroonini. Kostja käitumine kaevetööde tegemisel, kahju tekitamise fakti varjamisel ja mittevabandamisel ei ole olnud heauskne. Kinnistu paikneb looduslikult kaunis kohas Pirita jõe vahetus läheduses, kusjuures nimetatud kinnistu ja jõe vahel ei ole ehitusõigust. Seda pidas hageja oluliseks, kui antud kinnistu soetatud sai. Kinnistu oli hagejale ja tema abikaasale unistuste kodu loomise kohaks, mitte mingiks vaheetapiks või hüppelauaks oma tõelise kodu soetamisele. Maja ei ehitatud kohta kuhu oleks hageja soovinud, vaid kohta kuhu see ehituslikult (sh arvestades võimalikke kraavide kaevamisest tehtavaid lisakulutusi) ja arvestades hageja rahalisi võimalusi oli võimalik. Maja asukoht oli mõeldud hinnanguliselt keset krunti ning garaaž otse sissetuleva sõidutee suunas. Selliselt aga hageja oma ehitusplaane teostada ei saanud. Kolmas isik toetas kohtuistungil hageja hagi ja palus selle rahuldada. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 07.12.2007.a vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagejale kuuluv krunt Xxx vallas paikneb uusarenduse piirkonnas, kus toimus 2006.a. lõpul ja toimub jätkuvalt aktiivne ehitustegevus. Sellega seoses ei olnud krundid looduses piirdeaiaga tähistatud ning ainsateks piiritähisteks on kruntide nurkades paiknevad piirikupitsad, mis kohati on pinnase täitmise tõttu väga raskelt märgatavad. Nii Xxx krunt kui naabruses asuv krunt, millel teostas ehitustöid kostja, asuvad Pirita jõe vahetus läheduses, kus aeg-ajalt esineb pinnase liigniiskuse probleem. Sellest tulenevalt tekkis vajadus rajada drenaaž, et juhtida vesi ehituskrundilt jõe suunas. Kostja poolt oli ette valmistatud ja töö teostajale üle antud joonised ja juhised kraavi kaevamiseks, kusjuures kraav pidi kulgema piki Xxxja Kuremäe tee 4 kruntide piiri. Kuivõrd kruntide piirid olid looduses tähistatud üksnes piirikupitsatega ning seetõttu looduses raskelt määratletavad, samuti arvestades asjaolu, et Xxx krunt on arendusala äärealal asuv eripärase konfiguratsiooniga krunt, ilmnes, et töö teostaja eksis kraavi trassiga ning kahetsusväärselt läbis üks osa kraavist Xxx krundi nurka. Tegu oli töö teostaja poolse inimliku

eksitusega, mitte tahtliku rikkumisega. Niipea kui ilmnes, et kraav oli kaevatud läbi hageja krundi, taastati endine olukord, kraav täideti sama pinnasega ning kaevati selleks ettenähtud kohta, kuhu tänaseks on rajatud ka toimiv drenaažisüsteem. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud väidetega nagu oleks kraavi ekslik kaevamine loonud olukorra, kus elamut ei saanud püstitada algselt kavandatud asukohta, samuti ei ole kostja nõus väidetega, et kraavi kaevamine tingis vajaduse rajada vaivundament. Eelnimetatud väited on hageja poolt tõendamata ning kostjale teadaolevalt ja hagiavaldusest nähtuvalt ei ole maja rajatud mitte vaivundamendile, vaid madalvundamendile nagu algselt plaanitud. Olles rajanud elamu Xxx asuva kinnistu naaberkinnistule võib kostja kinnitada, et antud asukohas ehitamine eeldas eelnevaid suuremahulisi pinnase täitetöid. Et Xxx krunt on oma looduslikelt tingimustelt samalaadne Xxxasuva krundiga, siis samalaadseid pinnasetöid vajas ka Xxxasuv krunt ning kraavi kaevamine krundi tagumisse nurka ei saanud kuidagi põhjustada olukorda, kus maja ehitamine antud kohas madalvundamendile oleks nimelt kraavi olemasolu tõttu võimatuks muutunud. Soovitus kasutada vaivundamenti tuleneb pigem antud asukoha looduslikust pinnasest, mis vajab täidet, sest tegu on jõe kaldal asuva kinnistuga. Samuti ei ole tõenäoline, et hagejal oli algselt kava püstitada elamu krundi tagamises osas olevasse kitsasse nurka, mida kraav ajutiselt läbis. Kostja leiab, et hageja käitumine enne kohtusse pöördumist ega ka kohtumenetluse algatamisel ei ole olnud heauskne ega konstruktiivne. Hagiavalduses toodud nõue on kostjale esitatud hagiavalduses toodud alustel ja ulatuses esmakordselt. Sellele eelnevalt edastas hageja esindaja 09.08.2007.a. kostjale kirja, mille kohaselt oli kraavi kaevamine tekitanud hagejale väidetavalt materiaalse kahju summas 128 369.- kr kusjuures kahju koosnes vaivundamendi kallimast maksumusest võrreldes madalvundamendiga ning vaiade tegemise maksumusest. Oma vastuses hageja kirjale palus kostja hagejal esitada kahju suurust tõendavad dokumendid. Sellele kirjale tuli vastus 14.09.2007.a., kus hageja esindaja oli oma nõude põhistust kardinaalselt muutnud ning loobunud otsese tegeliku kahju hüvitamise nõudest, oodates ettepanekuid hageja emotsionaalsete kannatuste korvamiseks. Mingit konkreetset ettepanekut kirjas välja ei toodud. Kui hageja palus seepeale veelkord nõuet selgemalt sõnastada, pöördus hageja esindaja täiesti arusaamatutel põhjustel kaebusega kostja koostööpartneri F Oy poole ning teatas soovist algatada kohtumenetlus. Hageja on püüdnud inimliku eksituse tõttu juhtunud olukorda, mis ka esimesel võimalusel heastati, ära kasutada väljapressimise eesmärgil. Hageja tugineb oma rahalistes nõuetes eelkõige asjaolule, et maja tuli rajada eelnevaga võrreldes teise asukohta. 30.04.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt hageja esitatud ekspertiisiaktist ei selgu, millisel viisil on ta jõudnud just arvudeni 3-4%, mistõttu on kostjal ka keeruline ekspertiisi õiguse osas seisukohta kujundada. Hageja leiab aga just nimetatud ekspertiisile toetudes; et tema varalise kahju suuruseks on 50 000 krooni. Kostja ei nõustu ei ekspertiisi ega hageja järeldustega. Hageja ostis krundi 2006 aasta septembris hinnaga 837’200 krooni (koos käibemaksuga). Ekspertiisi kohaselt oli 2007.a kevadel turul näha jahenemist. Sellise seisukohaga ei ole kuidagi kooskõlas arvamus, et poole aastaga on krundi väärtus kahekordistunud ja seda turusituatsiooni jahenedes. Ekspert on oma arvamuse andmisel lähtunud antud hetke turusituatsioonist ja krundi realiseerimise võimalustest. Seega on ekspert kahju suuruse hindamisel võtnud aluseks, millise hinnaga oleks krunti võinud kolmandatele isikutele müüa. Samas aga kinnitab hageja hagis korduvalt, et asja eriline tähtsus on seotud just sellega, et ta isiklikult kavatses oma maja sinna krundile ehitada ja et tema kannatused ja mittevaraline kahju on seotud just nimetatud asjaoluga. Seega on juba ekspertiisi algandmed valed ja tegelikkusele mittevastavad, mistõttu ei saa olla õige ka järeldus. Lisaks rõhutame jätkuvalt seda, et hageja ei ole tõendanud, et ta soovis oma maja ehitada just

kraavi kohale. Elamu on ehitatud krundil kõige optimaalsemasse kohtaja mitte vai- vaid esialgselt planeeritud madalvundamendile. Seega ei ole hagejale kahju tekitatud. Kõik selgitused suurtest kannatustest on paljasõnalised ja mõistliku inimese seisukohast väheusutavad. Kostja on hagejaga suhelnud ja palunud nõuet täpsustada, mitte aga pahatahtlikult ignoreerinud, nagu väidab hageja. Samas on aga hageja leidnud, et igasugune käitumine kostja poolt tekitab talle kannatusi - nimelt on hagi täienduse kohaselt tekitanud olulisi negatiivseid üleelamisi ka kraavide kinniajamine ehk kahju likvideerimine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kinnistu aadressil Xxxvald kinnistu omanik, kinnistu kuulub ühisomandina hagejale ja kolmandale isikule (tl 60). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja seoses vajadusega kuivendada kõrvalasuva kinnistu pinnast kaevas 18.12.2006.a hageja kinnistust kraavi läbi, kuid täitis kraavid ilma hagejaga kooskõlastamata pinnasega uuesti. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 26-31). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tekitas kraavi kaevamisega hagejale varalist kahju summas 25’000.- kr ja mittevaralist kahju summas 100’000.- kr, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kas kostja on süüdi kahju tekitamises ja peab selle hagejale hüvitama. Hageja ei ole taotlenud kostjalt rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ehk endise olukorra ennistamist, mistõttu kohus ei analüüsi poolte nimetatuga seotud väiteid. Hageja on taotlenud deliktist tuleneva kahju hüvitamist. Hagiavalduse asjaoludest on aru saada, et hageja nõuab otsest varalist kahju asja – kinnistu - väärtuse vähenemisest tingituna (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3) ja mittevaralist kahju kraavide kaevamisest tulenenud asja rikkumisega seotud kannatuste eest. M OÜ õiendiga (tl 5-9), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et kraavi kaevamise tõttu muutusid kinnistu ehitusgeoloogilised tingimused ja seoses sellega on sellele soovitatav projekteerida eramu vaivundamendile ja süvitada vaiad otsaga jämepurdmoreeni. Kostja ei eitanud kohtuistungil, et joonisel (tl 71) nähtub õigesti kostja poolt kaevatud kraavi suurus ja asukoht. Jooniselt nähtub, et kraav läbib trapetsikujulist kinnistut nurgakujuliselt ja terve kinnistu ulatuses, mitte ühest nurgast. Hageja vande all antud ütlustega (tl 89-90) loeb kohus tõendatuks, et hagejal ja tema perekonnal oli algselt plaanis ehitada kinnistule pooleteistkordne maja, millele tehti projektimuudatus, maja asukohast ei olnud juttu arendajaga, aga jutt oli arhitektiga sellest, kus peaks asetsema garaaž, paika oli pandud hagejal ehitusala. Tulenevalt kaevetöödest pidi hageja valima teise lahenduse. Joonistega (tl 70-73) koosmõjus asjatundja H.R arvamusega (tl 42-43), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et kaevetöödega tekkinud ehituspiirangud vähendasid kinnistu väärtust 3-4%. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kuivõrd asjatundja on leidnud, et kinnistu väärtuse vähenemine 3-4 % on tingitud kaevetöödest, on nimetatuga tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Ka kostja poolt kinnistu kraavi kinni ajamine ei ole nimetatud kahju kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et kinnistu väärtuse vähenemine tuleb kindlaks määrata kahju tekkimise aja seisuga ehk kostja poolt kraavide kaevamise ja kinniajamise seisuga - detsembri keskpaik

2006.a ja jaanuar 2007.a. Asjatundja on hinnanud kinnistu väärtust 2007.a I poolaastal ja leidnud, et samaväärsete ja samas asukohas asuvate kinnistute hind oli sel ajavahemikul ligikaudu 1,6 miljonit krooni. Kostja pole esitanud tõendeid, et kinnistu väärtus olnuks kahju tekitamise ajal teistsugune. Kohus võtab aluseks kinnistu väärtuse vähenemisel keskmise protsendi 3,5 ja arvestades kinnistu väärtusega 1,6 miljonit, saab arvutada, et hageja kinnistu väärtus vähenes 48’000.- kr võrra. Nimetatuga on tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb hageja omandi rikkumisega tekitatud kinnistu hinna vähenemises (VÕS 1045 lg 1 p5). Kostja on tuginenud asjaolule, et kinnistud olid kaevetööde alustamisel halvasti (ainult piirikupitsatega) märgistatud ja rikkumine ei olnud tahtlik. Vastutusest vabastamise alusena võivad tulla deliktilise vastutuse korral kõne alla rikkumise vabandatavus ja süü puudumine (VÕS § 103 ja § 104). Arvestades asjaolu, et kostja on oma kutsealal tegutsev professionaalne ehitusettevõte, kes tegeleb kinnistute arendamisega, on õigustatud hageja seisukoht, et vastavat hoolsust järgides pidanuks kostja kaevetööde teostamisel piiritähiseid jälgima või kui vastavaid tähiseid ei olnud või nad olid halvasti nähtavad, oleks kostja pidanud endale selgeks teha piirimärkide asukohad. Kohus on seisukohal, et nimetatu mittejärgmisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 3, § 1050 lg 1 ja 2). Arvestades asjaolu, et hageja osa ühisomandis on eeldatavalt pool, on hagejale tekkinud kahju suuruseks 24’000.- krooni. Kostja väited selle kohta, et hagejal puudub kavatsus kinnistut võõrandada, ei oma tähendust, sest asja väärtuse vähenemine kuulub hüvitamisele sõltumata sellest, kas kahjustatud isikul oli kavatsus asi edasi võõrandada. Seega on hageja nõue summas 24’000.- kr põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 134 sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Omandi rikkumise eest, kui sellega kaasnes asja väärtuse vähenemine, ei ole võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist varalisele kahjule lisaks. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Seega on hageja nõue mittevaralise kahju osas summas 100’000.- kr põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga: hageja asjas kantud menetluskulud jäävad 16 % osas kostja kanda ja kostja menetluskulud 84 % osas hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.