Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-62936

Asjaolud ja hageja nõue 25.09.2008.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlanõue summas 10 273,16 (kümme tuhat kakssada seitsekümmend kolm krooni ja kuusteist senti) krooni, viivised summas 924,58 (üheksasada kakskümmend neli krooni ja viiskümmend kaheksa senti) krooni ja leppetrahv summas 3 000 (kolm tuhat krooni) krooni ja alates 18.11.2008 tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 11% aastas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud aasta kohta kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluse käik ja kostja vastuväited Kohus leiab, et asja saab lahendada lihtmenetluses. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on 22.10.2008.a kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kahjustatud pool kaotab vastavalt VÕS § 159 lg 2 õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhisumma 10 273,16 krooni, viivised summas 924,58 krooni ja leppetrahv summas 3 000 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 11 % aastas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud aasta kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 18.11.2008.a TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.