Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue Hageja esitas kohtule hagi, milles palus N S välja mõista AR OÜ ja N Svahel 21.07.2006.a. sõlmitud laenulepingust nr 2006-21-07-11 tuleneva võlgnevuse summas 19 622 krooni, millest

6000 krooni on tagastamata krediidisumma, 7622 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 6000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus jätta tagaseljaotsusest välja otsuse kirjeldava osa. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus omal algatusel või hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kelle kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, selle lisad ja menetlusse võtmise määruse kätte 23.10.2008.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjal oli vastamiseks tähtaeg 15 päeva. Kostja ei ole hagile vastanud. Eeltoodu alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud ulatuses. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus summas 19 622 krooni, millest 6000 (kuus tuhat) krooni on tagastamata krediidisumma, 7622 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 6000 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata viivis. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1250.- krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.