Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused AS FINAK esitas 01.06.2006 Harju Maakohtule hagiavalduse A & U Ekspress OÜ vastu, milles palus võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 636 lg 1 ning § 637 lg 4 ja 5 alusel kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva võla 187 277,50 krooni ning võla tähtaegsest tasumata jätmisest tuleneva seadusjärgse viivise 10 491,42 krooni 31.05.2006 seisuga ning sellele lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas AS FINAK kostjale 18.07.2005 hinnapakkumise 55 akna ja 13 ukse valmistamiseks, mille kostja aktsepteeris 21.07.2005 tellimuse kinnitusega. Hageja koostas 21.07.2005 arve nr 74/05 tellimuse eest tasumiseks summas 374 555 krooni, millest poole ehk 187 277,50 krooni kostja tasus hagejale 16.08.2005. 24.08.2005 teatas kostja vastuseks hageja järelepärimisele, et tellitud tooted tuleb tarnida aadressile Asunto Oy Mäkkylän Kauppakulma, Harakkatie 6, 02600 Espoo, Soome Vabariik. Samal päeval ehk 24.08.2005 väljastas hageja tellimuse kinnituse nr 513/0, milles määratletakse täpsemalt tellitud toodetele esitatud tingimused ja kvaliteet, aga ka saatmise tingimus ja tellimuse tähtaeg. Tellimuse tähtajaks oli nädal 41 ning saatmise tingimusena olid pooled kokku leppinud, et tooted on vabalt ehituskohal hageja veoautos. 06.10.2005 teatas hageja, et kostja tellitud aknad on kohal objektil 18.10.2005 ning uksed 25.10.2005. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja poolt 20.10.2005 väljastatud CMR-saatelehelt nr 293 selgub, et eelnimetatud aknad ja uksed on kohale toimetatud tarnetingimusega CIP Espoo (vedu ja kindlustus makstud kuni Espooni) ning need on allkirja vastu CMR-saatelehel 21.10.2005 üle antud kauba saajale PHS-Rakennus Oy aadressil Harakantie 6, Espoo. PHS-Rakennus Oy oli kostja nimetatud isik, kellele hageja andis tooted üle kostja nimetatud kohas. Eeltoodud asjaolusid tuleb tõlgendada nii, et hageja tegi kostjale töövõtulepingu sõlmimise pakkumuse, millele kostja andis nõustumuse. Hageja kohustus töövõtulepingu alusel valmistama aknaid ja uksi ning kostja kohustus selle eest maksma kokkulepitud tasu. 24.08.2005 tellimuse kinnituses leppisid pooled kokku, et valminud asjad võetakse vastu kostja näidatud ehitusobjekti asukohas. CMR-saatelehega nr 593 on hageja kostjale tellitud asjad nõuetekohaselt üle andnud. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutus töövõtja tasu sissenõutavaks hiljemalt siis, kui töö kostja või tema esindaja poolt vastu võeti. Pooled olid kokku leppinud, et kostja tasub töövõtulepingu alusel tellitud toodete hinnast 1⁄2 osa ettemaksuna ja 1⁄2 osa kauba kättesaamisel, kuid kostja kokkulepet ei täitnud ning ei ole vastanud hageja 09.12.2005 ja 06.05.2006 nõuetele tasuda töövõtulepingust tulenev võlg 187 277,50 krooni. Kostja on 10.02.2006 kinnitanud hageja saadetud saldoteatise, mille kohaselt kostjal on hageja ees 31.12.2005 seisuga võlg 187 277,50 krooni 21.07.2005 arve nr 74/05 alusel. Sellega on kostja võlga tunnistanud. Lisaks põhivõlale nõudis hageja kostjalt VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist võla tasumisega viivitatud aja eest. Töövõtutasu muutus sissenõutavaks 21.10.2005 alates kauba kättetoimetamisest. Hagi esitamise hetkel oli kostja viivitanud võla tasumisega 216 kalendripäeva. VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõudis hageja viivist Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas viimases intressimääras enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 2(8)

töövõtulepingu, mille alusel kostja tellis hagejalt 55 akna ja 13 ukse valmistamise hinnaga 374 555 krooni vastavalt eelnevalt läbirääkimiste tulemusena kokkulepitud spetsifikatsioonile. Kostja aktsepteeris tellimuse 24.08.2005. Tellimuse täitmise tähtaeg oli 41. nädal 2005. aastal. Pooled leppisid kokku maksetingimustes, mille kohaselt 1⁄2 tellimuse summast, s. o 187 277,50 krooni tasutakse ettemaksuna ning 1⁄2 tellimuse summast, s. o 187 277,50 krooni tasutakse pärast tellitud toodete ülevaatamist ja kontrollimist kostja poolt. Hageja ei ole kuni käesoleva ajani kostjale (tellijale) tellitud tooteid ülevaatamiseks ja kontrollimiseks esitanud, milline kohustus tuleneb VÕS § 637 lg-st 5, ega ka vastavalt VÕS § 636 lg-le 1 üle andnud, mistõttu kostja leidis, et ta ei ole kohustatud töövõtutasu hageja esitatud arve nr 74/05 alusel maksma ning on õigustatud tagasi nõudma juba tasutud 1⁄2 osa töövõtutasust. 13.10.2006 esitatud vastuses hageja seisukohtadele leidis kostja, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, kuna töövõtulepinguline suhe kõnealuste uste ja akende tellimiseks oli kolmanda isiku PHS-Rakennus Oy ning hageja või võimalik, et hageja juhatuse liikme ja aktsionäri Teuvo Kurhela Soomes registreeritud äriühingu Kurhelan Puutuote Ky vahel, mis nähtub hageja ja kolmanda isiku kirjavahetusest. Vastuhagi nõue ja põhjendused Kostja A & U Ekspress OÜ esitas 01.09.2006 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja töövõtulepingu alusel tasutud 187 277,50 krooni ning 17 920,92 krooni intressi kostja raha kasutamise eest ajavahemikul 16.08.2005 kuni vastuhagi esitamiseni 01.09.2006. Kokku palus kostja hagejalt vastuhagis enda kasuks välja mõista 205 198,42 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2005 töövõtulepingu, kuid hageja ei ole töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud ega andnud kostjale üle tellitud tooteid. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja täitis töövõtulepingu ebaõiges kohas ja ajal kolmandale isikule, mistõttu kostja ees kohustust täidetuks lugeda ei saa. Kostja tellis hagejalt tooted ehitusobjektil paigaldamiseks ja töövõtulepingulistest õigussuhetest tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ebamõistlik ajaline viivitus tellimuse täitmise osas tõi kaasa kostja huvi kadumise lepingu täitmise vastu, kuna hagejalt tellitud toodete paigaldamise tähtaeg ehitusobjektil möödus ning ehitustööde peatellija ütles tulenevalt pikaajalisest viivitusest töövõtulepingu üles. Kostja on töövõtulepingust taganenud 16.08.2006 avaldusega hagejale. Seetõttu peab hageja kostjale VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastama lepingu täitmiseks hageja esitatud arve nr 74/05 alusel kostja poolt 16.08.2005 tasutud 187 277,50 krooni koos intressiga. Kostja palus välja mõista intressi seadusjärgses intressimääras, mis VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi arvutatakse raha saamisest möödunud 380 päeva eest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas viimases intressimääras enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %), millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja väitel on ta töövõtulepingu nõuetekohaselt täitnud, kuna kostja oli määranud kauba saamiseks õigustatud isikuks PHS-Rakennus Oy ning tellitud tooted (aknad ja uksed kokkulepitud koguses) anti üle kostja näidatud aadressil Harakantie 6, 02600 Espoo Soome Vabariigis asuval ehitusobjektil. Lepingueelsetest läbirääkimistest ilmneb, et kostja tellis tooted PHS-Rakennus Oy jaoks. PHS-Rakennus Oy oli As Oy Mäkkylän Kauppakulma kuuluval ehitusobjektil Espoos, Harakantie 6 alltöövõtja, kes pidi objektil paigaldama aknad ja uksed ning tellis need kostjalt. Kostja ei valmistanud aknaid ja uksi ise, vaid vahendas tellimuse täitmist kolmandale isikule PHS-Rakennus Oy. Seega on hageja andnud kaubad üle 21.10.2005 õiges kohas ja kaupade 3(8)

vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Sõltumata sellest, et hageja valmistatud tooted võttis vastu kolmas isik, on lepinguline õigussuhe hageja ja kostja vahel ning kostja peab hagejale välja maksma kokkulepitud töövõtutasu täies ulatuses. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Pooled olid antud asjas kokku leppinud üleandmisviisi selliselt, et kostjal ei olnud võimalust üle vaadata tellitud asju, kuna need võttis tema eest vastu kolmas isik. PHS-Rakennus Oy on tunnistanud tooted kvaliteedinõuetele vastavaks. Seega puudub kostjal alus tasu maksmisest keeldumiseks. Hageja leidis, et kostja poolt 16.08.2006 töövõtulepingust taganemine on alusetu ja seega tühine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viivitas töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisega ebamõistlikult kaua ning seetõttu tekkis kostjale kahju, s. t kostja ei ole tõendanud olulist lepingurikkumist hageja poolt, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks. Hageja andis üle tellitud tooted kostja ja kolmanda isikuga kolmepoolselt kokkulepitud tähtpäeval, 21.10.2008. Kostja on kaotanud õiguse lepingust taganemiseks VÕS §-st 118 tulenevalt, kuna ta ei ole taganenud lepingust mõistliku aja jooksul pärast väidetavast rikkumisest teadasaamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 14.03.2008 otsusega AS FINAK hagi ning mõistis A & U Ekspress OÜ-lt AS FINAK kasuks välja põhivõla 187 277,50 krooni ning seadusjärgse viivise kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohus jättis rahuldamata A & U Ekspress OÜ vastuhagi AS FINAK vastu 187 277,50 krooni põhivõla ning 17 920,92 krooni intressi saamiseks. Kohus otsustas TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Vastuhagi osas menetluskulud tuleb kanda kostjal kui vastuhagi esitajal, kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus töövõtulepingu sõlmimises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisuks oli 55 akna ja 13 ukse valmistamine, summas 374 555 krooni, millest 187 277,50 krooni kostja tasus hagejale ettemaksuna. Hageja esitatud arve nr 74/05 alusel ettemaksu tasumisega aktsepteeris kostja tellitud toodete maksumust. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 636 järgi on töövõtja üheks kohustuseks tööprodukti (töö tulemuse) üleandmine ja võõrandamine tellijale. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja töövõtulepinguline suhe PHS-Rakennus Oy-ga ei olnud hagejale õiguslikuks aluseks (volituseks) täita hageja ja kostja vahel eksisteerinud töövõtulepingulistest suhetest tulenevad kohustused kolmandale isikule. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et töövõtuleping ei ole täidetud õigele isikule ja õiges kohas, kuna kostja on hagejat informeerinud lepingu täitmise kohast ja muid lepinguid kui vaadeldav töövõtuleping poolte vahel ei eksisteerinud. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja saatis kauba kostja poolt antud juhiste kohaselt (tl 13) kostja märgitud aadressile ning tellimuse vastavust kvaliteedinõuetele kinnitab kaubasaadetise vastuvõtjana Oy Mäkkylän Kauppakulma, märkides, et kvaliteet vastab Soome ehituskvaliteedi nõuetele (tl 14). Eeltoodust järeldas kohus,

4(8)

et tellitud tööl olid kokkulepitud omadused (VÕS § 641 lg 2 p 1) ja töö oli tellitud tööna vastu võetud (VÕS § 638) ning töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643 tähenduses täidetud (tl 14). Kohus asus seisukohale, et kostjal tekkis kohustus maksta tellimuse hind, hoolimata sellest, et tal ei olnud võimalik kauba üleandmise päeval seda isiklikult üle vaadata. Kostja sellist kohustust kinnitab kostja enda saldokinnitus, et seisuga 31.12.2005 on kostja võlgnevus hageja ees 187 277,50 krooni (tl 18). Õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Hageja on õigustatud nõudma ja kasutama VÕS § 108 lg-s 1 toodud õiguskaitsevahendina rahalise kohustuse täitmist. Töövõtulepingu mõistes sisaldub kohustus, et kokkulepitud tulemuse (töö) eest peab tellija töövõtjale tasu maksma (VÕS § 635 lg 1). Tellija poolt tasu maksmise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda VÕS § 652 sätetest, mis käsitleb tellija viivitust. Eeltoodus on sätestatud, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist alates kauba kättetoimetamisest kostja poolt teatatud objektile ja selle vastuvõtmisest ehk 21.10.2005. Hagist lähtuvalt on kostja viivitanud 21.07.2005 arve nr 74/05 tasumata osa (187 277 krooni ja 50 senti) tasumisega kokku 216 kalendripäeva, millest 72 kalendripäeva 2005. aastal ja 144 kalendripäeva 2006. aastal. Viivisenõude arvestamise aluseks on VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 ning Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %). Tulenevalt ülalmärgitust on kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejale 21.07.2005 arvest nr 74/05 tulenev võlgnevus summas 187 277,50 krooni ja nimetatud arvest tulenev viivis 10 491,42 krooni seisuga 31.05.2006 ning lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 16.08.2006 hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse ning nõudis tagasi lepingu alusel tehtud ettemaksu 187 277,50 krooni koos intressiga. Kostja põhjendas lepingust taganemist ja vastuhagi esitamist asjaoluga, et hageja ebamõistlik ajaline viivitus tellimuse täitmise osas tõi kaasa kostja huvi kadumise lepingu täitmise vastu, kuna hagejalt tellitud toodete paigaldamise tähtaeg ehitusobjektil möödus ning ehitustööde peatellija ütles tulenevalt pikaajalisest viivitusest töövõtulepingu üles. Kohus asus seisukohale, et A & U Ekspress OÜ vastuhagi AS FINAK vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna töövõtja hagi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks on põhjendatud ning töövõtuleping on kehtiv ja täidetav, kuivõrd kostja ei ole lepingust taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul (VÕS § 118). VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja poolt töövõtulepingu täitmise kinnitus on vormistatud 24.08.2005. Lepingust taganemise avaldus on esitatud 16.08.2006, seega ligi aasta hiljem lepingu täitmisest, mis kohtu arvates ei ole VÕS §-ga 118 5(8)

kooskõlas. Seetõttu kostja on kaotanud õiguse lepingust taganemiseks. Kuna kostjal puudus alus vastuhagi esitamiseks, ei pidanud kohus vajalikuks vastuhagis toodud ülejäänud väidete kohta hinnangut anda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 14.03.2008 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt, saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Asjaolu tuvastamiseks, et hagejal olid majanduslikud suhted PHS-Rakennus Oy-ga, palub kostja ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses üle kuulata tunnistaja Marek Parkkaneni, kes töötas PHS-Rakennus Oy müügijuhina. Uue tõendi vastuvõtmise põhjendusena TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel toob kostja esile, et esimese astme kohus ei ole andnud kaevatavas kohtuotsuses hinnangut kostja väitele hageja ja PHS-Rakennus Oy vahelise õigussuhte kohta ning Marek Parkkaneni töötamine kolmanda isiku juures ja kokkupuutumine hagejaga seotud tehingutega sai talle teatavaks 2008. aasta märtsis. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud TsMS § 436 lg 1 tähenduses, kuna kohtu järeldused ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning kostja seisukohad ja vastuväited on jäetud arvestamata. Kostja jääb apellatsioonkaebuses esimese astme kohtus esitatud seisukoha juurde, et hagejal oli töövõtuleping kolmanda isikuga (PHS-Rakennus Oy), mille täitmise kohta ta on esitanud kohtule tõendid, kuid kostjaga sõlmitud töövõtulepingut hageja nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja ja PHS-Rakennus Oy vahelisele iseseisvale õigussuhtele ning kostja sellekohastele väidetele. Kohus on ebatäielikult hinnanud ja ebaõigesti tõlgendanud kõige olulisemat tõendit, rahvusvahelise autoveo (CMR) saatelehte nr 293, millest nähtuvalt kauba saajaks on märgitud kolmas isik PHS-Rakennus Oy. Hageja saatis tellitud uksed ja aknad Soome Vabariiki, kus tooted võttis 21.10.2005 aadressil Harakantie 6, Espoo vastu kolmas isik. Esimese astme kohus ei ole kaevatavas otsuses üldse tuvastanud asjaolu, kellele saatelehel märgitud kaup üle anti ja kellele oli kaup adresseeritud, ega ole analüüsinud tõendeid sellest aspektist. Kostja väidab, et temale ei ole hageja töövõtulepingu alusel tellitud asju üle andnud ja kostja ei ole neid saanud vastu võtta ja üle vaadata, mistõttu VÕS § 637 lg-test 4 ja 5 tulenevalt puudub tasu maksmise kohustus. Kuna pikaajalise viivituse tõttu kaotas kostja huvi töövõtulepingu täitmise vastu, siis leiab ta, et tal oli õigus lepingust taganeda. Apellant kaebab selle peale, et esimese astme kohus on tõendite hindamisel rikkunud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet (TsMS § 7) ning TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-tes 7 ja 8 tõendite hindamiseks kehtestatud üldisi nõudeid ning hinnanud ja tõlgendanud tõendeid valikuliselt ja hageja väiteid toetavaid tõendeid eelistades. Kohus on kostja väite kohaselt ekslikult käsitlenud hageja saadetud 24.08.2005 tellimuse kinnitust nr 513/0 kui poolte kokkulepet ning tõlgendanud seda vastavalt. Kostja leiab, et hageja 06.10.2005 teatest tellimuse kohaletoimetamise aja kohta ei oleks kohus saanud teha järeldust, et kostja ei vaielnud vastu tellimuse üleandmise kohale, milleks oli otsuse kohaselt „punktis 1.2 nimetatud objekt“. Kohtu tõlgendus antud tõendi osas ei ole õige, kuna tõendist ei nähtu lepingu täitmise kohta ja jääb arusaamatuks, mida kohus „punktis 1.2 nimetatud objekti“ all silmas pidas. Samuti on kohus nimetatud tõendi põhjal ekslikult järeldanud, et kostja tellitud aknad ja uksed olid kohal kostja poolt ettenähtud objektil 18.10.2005 ning uksed 25.10.2005. Samas otsuses on kohus tuvastanud, et töövõtulepingu täitmise käigus valmistatud asjad anti üle 21.10.2005 PHS-Rakennus Oy-le. Seega on otsus vastuoluline, mis samuti on tõlgendatav TsMS § 436 lg 1 rikkumisena.

6(8)

Seoses asjaolude ebaõige tuvastamisega on esimese astme kohus apellandi arvates ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust. Kostja ei nõustu sellega, et käesolevas asjas on kohus tõlgendanud kolmanda isiku poolt, kellel puudusid kostja volitused, toodete vastuvõtmist kui hageja poolt töövõtulepingust tulenevate kohustuste kohast täitmist kostja ees. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 636 lg 1, mille kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja andis asjad üle kolmandale isikule, mitte kostjale ja seetõttu ei saa lugeda kohustust kostja ees kohaselt täidetuks VÕS § 76 lg 3 tähenduses. Lisaks töövõtulepingu täitmise kohale peavad olema pooled kokkuleppele jõudnud ka lepingu täitmise ajas. Kuna pooled olid kokku leppinud (hageja oli teatanud kostjale), et hageja annab aknad üle 18.10.2005 ja uksed 25.10.2005, siis ei pidanud kostja esindajad viibima lepingu täitmise kohas Espoos asuval ehitusobjektil 21.10.2005, kui hageja töövõtulepingu täitmise käigus valminud asjad kolmandale isikule tegelikult üle andis. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja pidi hagejapoolsest olulisest lepingurikkumisest teada saama 24.08.2005, ning seetõttu ebaõigesti kohaldanud vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendusena VÕS § 118 lg 1 p 1, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja saadetud 24.08.2005 tellimuse kinnitusega võis lepingu sõlmituks lugeda, lepingu rikkumine sai kostjale teatavaks 2005. aasta novembris ja pärast hagi esitamist kohtusse selgus kostjale lõplikult, et hageja ei kavatse lepingut täita. Eeltoodud asjaoludel oleks tulnud vastuhagi rahuldada. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vaidleb vastu apellandi menetluslikule taotlusele tunnistaja Marek Parkkaneni ülekuulamiseks, kuna A & U Ekspress OÜ-l olid lepingulised suhted PHS-Rakennus Oy-ga juba 2005. aastal ning vastustaja pidi juba sel ajal teadma, et Marek Parkkanen töötab PHS-Rakennus Oy-s müügijuhina. Vastuseks vastustaja taotlusele palub apellant võtta ringkonnakohtul asja materjalide juurde tõendina PHS-Rakennus Oy tegevdirektor Juha Salo poolt 23.09.2007 allkirjastatud kinnitus poolte ja kolmanda isiku lepinguliste suhete kohta ja selle tõlge, mille vastuvõtmisest Harju Maakohus 31.10.2007 määrusega alusetult keeldus. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 436 lg 1 järgi kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis paneb kohtule otsuse põhjendamise kohustuse. Maakohus on otsuse põhjendamisel jätnud tähelepanuta kostja vastuväited, et hageja ei ole kohustust tema osas täitnud, ning on juhtinud kohtu tähelepanu rahvusvahelise autoveo (CMR) saatelehele nr 293, mille kohaselt kaubasaajaks oli märgitud PHS Rakennus OY. Kolleegium nõustub apellandiga. Maakohus tuvastas, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenevad suhted, mille kohaselt pidi hageja valmistama kostjale uksi ja aknaid. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas hageja on kostja ees kohustuse täitnud või mitte, st kas hageja on töövõtjana kohustust rikkunud. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, 7(8)

õiges kohas ja õigel viisil. TsMS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et tema ei andnud volitust kauba üleandmiseks PHS Rakennus OY-le . Kostja on vastuses juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et CMR saatelehe järgi jõudsid tooted Soome juba 21.10.2005, kuid hageja esindaja Aive Sasi teatas, et uksi on võimalik tarnida alles 25.10.2005 (t.lk. 15). Sellest tulenevalt tekkis kostjal põhjendatult kahtlus, kas üldse on tegemist tema poolt tellitud toodetega ning kohtumenetluses ei ole need kahtlused kõrvaldatud. Toimik sisaldab hageja töötaja ja kostja vahelist kirjavahetust kauba saatmise kohta Soome, mis on jäänud kohtu poolt hindamata. Välja selgitamata on jäänud asjas olulised faktilised asjaolud, miks on kaubasaajaks märgitud PHS Rakennus OY ning kes võttis faktiliselt kauba vastu. Saatelehelt ei ole võimalik välja lugeda, kes võttis kauba vastu. Kostja on eitanud kogu menetluse kestel kauba saamist. Ebaõige on kohtu seisukoht selles, et kuivõrd kostja informeeris hagejat lepingu täitmise kohast, siis ongi kohustus õigesti täidetud kolmandale isikule. Kohustuse nõuetekohane täitmine eeldab selle täitmist õigele isikule. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et PHS Rakennus OY aadressiks on CMR-l märgitud „Hämeentie 93, 94370 Tuusula, Finland.“ Valmistatud kaup saadeti aadressile: Espoo, Harakantie 6. Siit tekib õigustatult küsimus, miks oli CMR-l vajalik märkida kaubasaajaks PHS Rakennus OY ja kelle tellimust hageja faktiliselt täitis. See oluline asjaolu on jäänud välja selgitamata. Asjaolu, et saldoteatises kostja kinnitas võla olemasolu, ei saa olla aluseks hagi rahuldamiseks. Ringkonnakohtu istungil vastustaja märkis, et maakohus keeldus vastu võtmast Juho Salo selgitust, kuid arusaamatul põhjusel nimetatud tõendit ei tagastanud ega hinnanud. Kolleegium leiab, et uuel asja arutamisel tuleb võtta seisukoht kõigi tõendite osas, mis on toimiku juurde võetud. Kolleegium leiab, et vastuhagi osas seisukoha võtmine oleneb sellest, kas saab lugeda hageja poolt kostja ees kohustuse täidetuks või mitte, mistõttu tuleb otsus tühistada ka vastuhagi osas. Kolleegium leiab, et kuivõrd tegemist on oluliste menetlusõigusnormide rikkumisega, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, siis tuleb tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Uuel asja läbivaatamisel tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus.

Iko Nõmm

Mare Merimaa

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.