Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

OÜT esitas 08.01.2008 kohtule hagi AS E vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. 06.03.2008 hageja täpsustas hagi, muutes hagi eset ning nõudes varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 50 000 krooni järgmistel põhjustel: Hageja ja kostja allkirjastasid 15.02.2006 lepingu nr ÜP622067. Leping oli ebakompetentselt vormistatud, lepingus oli kehtivuse lõppkuupäev oli lepingu kehtivuse alguskuupäevast varasem ning selline leping on tühine. Lepingu tühisust tunnistas ka kostja ise, sest saatis hagejale allkirjastamiseks uue lepingu. Hageja sellest keeldus. Kostja loovutas tühisest lepingust tuleneva nõude hageja vastu võlgade sissenõudmisega tegelevatele A C OÜ-le ja hiljem A F OÜ-le. A C OÜ edatas K andmed hageja kui pikaajalise võlgniku ja ebausaldusväärse äripartneri kohta. Hageja pidi poolteist aastat tõendama, et ta ei võlgne kellelegi midagi; samal ajal hagejat mustati

avalikus andmebaasis K AS vahendusel ning kõik tema äripartnerid loobusid temaga äritegevust pidamast ning kliendid temalt teenust tellimast. Tühisest lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks algatatud kohtumenetluses Julianuse Inkasso Agentuur loobus hagist ja menetlus lõpetati 29.03.2007. Hageja leiab, et ei saa rikkuda lepingut, mis on tühine ja mida ei pea täitma. Hageja oli teinud ettevalmistusi, et hakata tegutsema sanatoorsete turismireiside korraldamisega seonduval tegevusalal. Hageja soovis kostjaga sõlmitud lepingu abil leida E st kliente, keda vahendada Ukrainasse T etsi sanatooriumidesse. Kostja, saades aru hageja soovimatusest lepingu kehtivust kinnitada, tegi lepingu tingimustesse ühepoolselt parandused ja loovutas olematu nõude kolmandale isikule. Lepingu muutmisega pani kostja toime õigusvastase teo, selle tulemusel kolmandad isikud uskusid lepingu kehtivust ning heausklikult avaldasid kostja suhtes kahjutekitavat survet hageja suhtes ebaõige ja mainet kahjustava informatsiooni levitamise teel. Kolmandad isikud põhjustasid hagejale oma tegevusega kahju seetõttu, et nad ei olnud teadlikud lepingu võltsimisest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikes vastustes leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Juriidilisele isikule ei saa tekkida mittevaralist kahju. Kostja on samuti seisukohal, et kostja ei saa olla väidetav kahju tekitaja, sest hagejale on hagiavalduse kohaselt tekitatud kahju lepinguga, millega hagejale püüti tekitada olematuid kohustusi. Kostja on lepingust tulenevad nõuded loovutanud kolmandatele isikutele ning ei ole enam lepingu pooleks. Seega puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu. Hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole võimalik. Puudub kahju hüvitamise eelduseks olev põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Hagiavalduse kohaselt edastas hageja andmed K A C OÜ. Samuti kostja esitas hagile sisulised vastuväited juhuks, kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmine ei ole põhjendatud. Kostja soovis, et asjas menetluse jätkamise korral kohus nõuaks hagejalt kostja menetluskulude katteks tagatise maksmist kohtu deposiiti.

EELNEV MENETLUS

Kohus pidas vajalikuks arutada hagi läbi vaatamata jätmise taotlust kohtuistungil. 04.11.2008 eelistungil hageja jäi oma nõude juurde. Hageja seadusjärgne esindaja selgitas, et hakkas osaühingule kliente otsima koheselt osaühingu 2005.a. septembris registrisse kandmise järel, kuid kliente leida ei õnnestunud. Hageja ei tea, kas kostja on lepingut täitnud. Lepingu sõlmimisel kostja lubas, et hakkab hageja klientidele hageja kohta infot jagama telefoni teel ja Internetis, kuid ükski klient hagejale ei helistanud. Hageja väidetel vajanuks ta äriplaani käivitamiseks stardikapitali, kuid kuna tema andmed olid üleval K s, siis oli hageja muutunud pankade jaoks ebausaldusväärseks ning tal ei olnud enam mõtet ühegi panga poole pöörduda. Kostja jäi oma vastuväidete ja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse juurde. Kostja selgituste kohaselt olid hageja andmed infotelefonis ja Interneti infokataloogis 2006.a. avaldatud märtsist maini, kui hageja arvet ei tasunud, siis andmete avaldamine lõpetati.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust ning hagiga ei ole võimalik sellega taotletud eesmärki saavutada. Hageja soovib kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu kahjuhüvitis. Hagi on esitatud kostja vastu, sest hageja arvates on kostja oma käitumisega loonud kolmandatele isikutele eeldused hageja õiguste rikkumiseks. Hagejal jäi väidetavalt saamata tulu, sest hageja kui võlgniku kohta avaldati andmed K AS kodulehel Internetis, sellega kahjustati hageja mainet, mistõttu hageja ei leidnud kavandatava sanatooriumiturismi jaoks kliente ning tal ei olnud võimalik majandustegevust alustada.

Hagi saab rahuldada eeldusel, et hagejale on kahju tekkinud ja kahju on tekitanud kostja. Hageja esindaja selgitustest kohtuistungil selgus, et reaalset majandustegevust hagejal ei olegi kunagi olnud, ühtegi majandusaasta aruannet äriregistrile hageja ei ole esitanud. Hageja esindaja istungil kinnitas, et hagejal puudus äritegevuseks vajalik stardikapital. Kuna hageja andmed olid avaldatud K s, puudus hagejal võimalus pöörduda kapitali saamiseks panga poole. Hageja andmed avaldati ligi aasta pärast hageja Äriregistrisse kandmist. Hageja väidetavalt alustas klientide otsimist kohe peale osaühingu 22.09.2005 Äriregistris registreerimist. Kuna kostjaga 2006.a. märtsis lepingu sõlmimisele eelnenud poole aasta jooksul hagejal endal ajalehtedes kuulutuste avaldamise kaudu kliente leida ei olnud õnnestunud, võttis hageja vastu kostja pakkumise andmete infoliinil avaldamiseks. On vähetõenaoline, et 2006.a. sügisel K s avaldatud andmete tõttu väidetavalt kaotatud võimalus saada pangalaenu oli põhjuseks, miks hageja majandustegevus plaanitud ulatuses ei käivitunud. Asja lahendamisel omab õiguslikku tähendust hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tühisuse küsimus. Käesoleval ajal ei ole kostja enam lepingu pooleks. Seega ei saa kostja olla lepingu üle peetavas vaidluses menetlusosaliseks. Hagis esitatud ajaoludest selgub, et hageja andmeid ei avaldanud kostja, vaid kolmandad isikud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja K andmeid ei edastanud ega omanud võimalust mõjutada andmete kolmandate isikute poolt esitamise üle. Hageja õiguslik konstruktsioon, mille kohaselt kostja lõi kolmandatele isikutele eeldused hagejale kahju tekitamiseks, on väheveenev ja selle põhjal kostja vastu hagi rahuldamine on ilmselt perspektiivitu. A C OÜ-le, kes edastas hiljem hageja andmed K le, loovutas kostja nõude 14.09.2006, so ligemale aasta pärast väidetava äritegevuse algust. Sellest tulenevalt on väited hagejal loodetud tulu saamata jäämise seosest andmete K s avaldamisega ilmselt põhjendamatud. Eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et väidetavalt tühisest lepingust tuleneva võlgnevuse kohta andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist ei ole võimalik saavutada hagiga kostja vastu. Kohus, võtte arvesse, et AS E vastu esitatud kujul hagi rahuldamine on ebatõenäoline, hagis toodud asjaoludel ei saa hagi esitada teise kostja vastu ning kostja asendamine käesolevas menetluses ei ole mõeldav, menetluse jätkamisega kaasneksid kostjale ilmselt põhjendamatud menetluskulud ning hagi läbi vaatamata jätmine ei võta hagejalt õigust uu kohtusse pöörduda, peab õigeks jätta eelmenetluses hagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-dele 1 ja 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 2750 krooni. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule kirjaliku avalduse.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.